Võlaõigus

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-131249, Placet Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 05.03.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 19.03.2025 hagile vastust esitanud. Pärnu Maakohus tegi maksekäsu menetluse 02.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtul puuduvad kostja elu- või viibimiskoha osas andmed. Täiendavad registripäringud lisateavet kostja elu- või viibimiskoha andmete kohta ei andnud. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtule võimalik menetlusdokumente kätte toimetada tööandja vahendusel. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu nr SR3901399 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1451,97 eurot, intressivõlgnevus 313,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 126,76 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.12.2024 põhinõudelt 1451,97 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Hageja (krediidiandja) on sõlminud kostjaga leping oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse VÕS § 34 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) tähenduses. Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, laenusumma väljamaksmist, viivisemäära, lepingu ülesütlemise põhjendatust, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel jms). Krediidikulukuse määr Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (45,85%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. 23.01.2023 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 45,85%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühine. Laenusumma väljamaksmine Kui kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama, tuleb hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (nt kuhu ja mis summas raha kanti) (VÕS § 408 lg 2). Seega tuleb hagejal hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma on kostja käsutusse antud (nt maksekorraldus/pangakontoväljavõte) ja hageja on eeltoodu osas oma kohustuse täitnud (VÕS § 401). Hagiavalduse kohaselt on lepingu kohaselt laenusumma 1500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 75 eurot. Laenulepingu nr SR3901399 alusel teostas hageja kostja Swedbank pangakontole XXXXXXXX 24.01.2023 väljamakset summas 1425 eurot. Hagile on lisatud makse väljavõte, mille kohaselt tasus hageja 24.01.2023 kostja arveldusarvele 1425 eurot selgitusega „Smsraha.ee - laenusumma - 1500.00 EUR, laenuperiood - 1080 päeva, laenu id SR3901399“. Seega leiab kohus, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et laenusumma anti kostja käsutusse. Viivisemäär Vastavalt laenulepingule on viivisemäär päevas 0,09% (s.o aastas 32,94%). Hageja arvestab viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 31.08.2024 arvestades põhiosa 1

451,97 eurot kuni 05.12.2024 lepingus sätestatud määras, s.o 0,09% päevas või 32,94% aastas. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13; 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17). Seega ei ületa tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 32,94% aastas enam kui kolm korda seadusjärgset VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära, mis viiviste arvestamise ajal oli 12,25% aastas (12,25 × 3 = 36,75%). Kohtu hinnangul ei ole viivisekokkulepe tühine ning hagejal on õigus nõuda viivist lepingus fikseeritud määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine krediidi andmisel VÕS § 403-4 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403-4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3

Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv“. Hageja on selgitanud kohtule, et kostja on enne laenulepingu taotluse SR3901399 rahuldamist esitanud hagejale Swedbank konto väljavõtte XXXXXXXX (periood 01.07.2022-24.01.2023) (Lisa 5). Swedbank XXXXXXXX konto väljavõtte analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek: komandeeringu tasu ja palk laekus igakuiselt XXX OÜ-lt. Kokku laekus kostja Swedbank pangakontole XXXXXXXX oktoobrist kuni jaanuarini 7544 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1886 eurot. Pangakonto väljavõtte (01.07.2022-24.01.2023) analüüsimisel tuvastatud kostja finantskohustused: Elatis 400 eurot. Smsraha.ee Placet Group OÜ SR3803678 laenu kuumakse 97,34 eurot. SR3840385 laenu kuumakse 48,94 eurot. SR3845199 laenu kuumakse 96,42 eurot. SR3858100 laenu kuumakse 59,10 eurot. BIG Bank AS laen, mille kuumakse on 96,11 eurot (25.11.2022 ja 25.12.2022 maksed). BB Finance OÜ laen, mille kuumakse on 61,99 eurot (10.10.2022, 10.11.2022, 10.12.2022 ja 10.01.2023 maksed). Kokku oli arvestatud kostja finantskohustuseks 859,90 eurot. Laenulepingu SR3901399 sõlmimisel 24.01.2023 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 23.01.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 23.01.2023 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati 23.01.2023 päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on 2 ülalpeetavad. Lisaks teostati 23.01.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 3000 eurot (töötasu), finantskohustuseks 300 eurot (kulud ülalpeetavatele), Smsraha.ee Placet Group OÜ SR3803678 kuumakse 97,34 eurot, SR3840385 kuumakse 48,94 eurot, SR3845199 kuumakse 96,42 eurot, SR3858100 kuumakse 59,10 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Lisaks eelmainitud kostja pangakonto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1886 eurot, finantskohustusele 859,90 eurot, taotleva laenu SR3901399 osamaksele 67,37 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele. Majapidamiskuludena on mõeldud kõiki kulusid mida on vaja katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadusteks, sh kulutused toidule ning individuaalsed kulutused, mis ei ole seotud toiduga. Individuaalsete mittetoidukulutuste loetelus on mitmeid erinevaid kululiike, mis jagunevad suurematesse rühmadesse (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Majapidamiskulude hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides kuivõrd selliste kulude näol ei ole tegemist vältimatute ja hädavajalike kuludega igapäevavajaduste rahuldamiseks majapidamiskulude kontekstis. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu SR3901399 sõlmimisel oli: 1886€ (sissetulek) – 859,90€ (finantskohustused) 300€ (majapidamiskulud) - 67,37€ (taotleva laenu SR3901399 osamakse) = 658,73 eurot. See

tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 658,73 eurot. Kohus, kontrollides kostja pangakonto väljavõtet, tuvastas, et kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva nelja kuu jooksul (analüüsi periood 01.10.2022-24.01.2023) oli 1886 eurot. Oktoober 2022 – 2 555 eurot (komandeeringu tasu ja palk laekus 11.10.2022 XXX OÜ-lt summas 1 631 eurot ja komanderingu tasu ja palk laekus 26.10.2022 XXX OÜ-lt summas 924 eurot). November 2022 – 2 485 eurot (komanderingu tasu ja palk laekus 15.11.2022 XXX OÜ-lt summas 1 162 eurot ja komanderingu tasu ja palk laekus 25.11.2022 XXX OÜ-lt summas 1 323 eurot). Detsember 2022 – 2 196 eurot (komanderingu tasu ja palk laekus 12.12.2022 XXX OÜ-lt summas 1 505 eurot ja komanderingu tasu ja palk laekus 23.12.2022 XXX OÜ-lt summas 691 eurot). Jaanuar 2023 – 308 eurot (komanderingu tasu ja palk laekus 10.01.2023 XXX OÜ-lt summas 308 eurot). Kogusumma 7544 eurot ja keskmine kuusissetulek 1886 eurot. Kostja pangakonto analüüsimisel tuvastatud kostja igakuisused finantskohustused: elatis 400 eurot, Smsraha.ee Placet Group OÜ SR3803678 laenu kuumakse 97,34 eurot, SR3840385 laenu kuumakse 48,94 eurot, SR3845199 laenu kuumakse 96,42 eurot, SR3858100 laenu kuumakse 59,10 eurot, BIG Bank AS laen, mille kuumakse on 96,11 eurot ja BB Finance OÜ laen, mille kuumakse on 61,99 eurot. Kokku on arvestatud kostja finantskohustuseks 859,90 eurot (400+97,34+48,94+96,42+59,10+96,11+61,99). Lisaks teostas kostja päringud 23.01.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu SR3901399 sõlmimisel oli: 1886 eurot (sissetulek) – 859,90 eurot (finantskohustused) – 300 eurot (majapidamiskulud) - 67,37 eurot (taotleva laenu SR3901399 osamakse) = 658,73 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 658,73 eurot. Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, eluasemekulud, laste ülalpidamine). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks laenamiseks fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri; praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust kui orientiiri. Kostja kogulaenukoormus koos elatise ja majapidamiskuludega (459,90+67,37+400+300) moodustab ligikaudu 65,1% tema keskmisest netosissetulekust (1886) ning ilma elatise ja majapidamiskuludeta on kostja laenukoormus (459,90+67,37) ligikaudu 28% netosissetulekust. Kohus järeldab, et kostja laenukoormus on vastutustundliku laenamise piirides, sest ilma elatise ja majapidamiskuludeta moodustab see umbes 28% tema keskmisest netosissetulekust, mis jääb tavapäraseks peetava 30-40% vahemikku. Kohus nõustub hageja esitatud krediidivõimekuse arvutusega ning leiab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema suutlikkust täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. Lepingu ülesütlemise põhjendatus VÕS § 416 lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele Hagiavalduse kohaselt oli laenulepingu nr SR3901399 alusel kostja viivituses 2024 veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 05.08.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 19.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 30.08.2024 üles. Kohus tuvastas, et hagiavalduse punkti 4.2. kohaselt on laenulepingu nr SR3901399 alusel kostja poolt tehtud viimane tagasimakse 29.01.2024. Hagile on lisatud 05.08.2024 teade laenulepingu nr SR3901399 ülesütlemise kohta, mille kohaselt on kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja palub tasuda võlgnevuse hageja arvelduskontole hiljemalt 19.08.2024 (täiendav tähtaeg). Juhul, kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb hageja lepingu lõppenuks alates 20.08.2024 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Juhul, kui kostjal ei ole võimalik nimetatud kuupäevaks võlgnevust tasuda, siis palub hageja võtta hagejaga ühendust, et sõlmida kohtuväline kokkuleppe. 30.08.2024 saatis hageja kostjale laenulepingu SR3901399 lepingu lõpetamise teate. Teated edastati kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile. Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega leiab kohus, et hageja on järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu nr SR3901399 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1451,97 eurot, intressivõlgnevus 313,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 126,76 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.12.2024 põhinõudelt 1451,97 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 07.03.2024 (5 eurot), 09.04.2024 (5 eurot), 10.05.2024 (5 eurot), 05.06.2024 (5 eurot), 05.07.2024 (5 eurot) ja 06.08.2024 (5 eurot) kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 30 eurot (Lisa 12). Sissenõudmiskulude nõude kujundanud VÕS § 113-2 alusel ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemat tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx 28.02.2024, 29.03.2024, 02.05.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 27.07.2024 (Lisa 13). VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja palub mõista kostjalt välja VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulu (lepingu kehtivuse ajal) kuue tasulise meeldetuletuskirja eest. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Kohus tuvastas, et kostjale on edastatud tasuta meeldetuletuskirjad 28.02.2024, 29.03.2024, 02.05.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 27.07.2024 (lisa 13). Kostja kohustus tegema graafikujärgseid makseid iga kuu 27. kuupäevaks. Kostjale on saadetud tasulised meeldetuletuskirjad 07.03.2024 (5 eurot), 09.04.2024 (5 eurot), 10.05.2024 (5 eurot), 05.06.2024 (5 eurot), 05.07.2024 (5 eurot) ja 06.08.2024 (5 eurot) sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta (Lisa 12). Seega on enne iga tasulist meeldetuletuskirja saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Hageja nõuab iga tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot, kokku 30 eurot (5*6). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24.01.2023 laenulepingust nr SR3901399 tulenev põhivõlgnevus põhiosas 1451,97 eurot, intressid 313,34 eurot, 05.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 126,76 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 06.12.2024 põhinõudelt 1451,97 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 500 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, s.o 150 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 500 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja palub, et hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda Placet Group OÜ arveldusarvele nr EE874204278606351211 (Coop Pank). Selgitusse palub märkida: ts 2-24-131249, X, SR3901399. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma väljamõistetud summad hageja poolt määratud arveldusarvele. Väljamõistetud summad tuleb tasuda Placet Group OÜ arveldusarvele nr EE874204278606351211 (Coop Pank), selgitusega „tsiviilasi nr 2-24-131249, X, SR3901399“. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.