Osaühingu Aktiva Finants hagi M. M. põhivõla 3909 euro 84 sendi, intressi, kahjuhüvitise, lepingutasu ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
6097 eurot 55 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: M. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
Kohtuistungi toimumise aeg
12. detsember 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista M. M. Aktiva Finants kasuks välja 5169 eurot 94 senti (põhivõlg 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti, kahjuhüvitis 40 eurot, lepingutasu 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 645 eurot 51 senti).
3.Mõista M. M. Aktiva Finants kasuks välja viivis määraga 0,065% päevas tasumata põhivõlalt (3909 eurolt 84 sendilt) alates 19. märtsist 2022 kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista M. M. Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud
1010 eurot.
6.Mõista M. M. Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskuludelt (1010 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 21. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M. ) 5035 euro 35 sendi saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 18. veebruaril 2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
21.veebruaril 2022 jõudis maksekäsu osakonda avaldus maksegraafiku kinnitamiseks. Tartu Maakohus selgitas 2. märtsi 2022 kohtunõudes pooltele, et kuigi kohus ei saa kinnitada maksegraafikut tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 21 mõistes, on pooltel võimalik lõpetada asi kompromissiga. Kostja teatas 16. märtsi 2022 menetlusdokumendis, et ei soovi kompromissi sõlmida.
2.Hageja esitas 21. märtsil 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla tasumise kokkuleppe alusel tasumata summa 4524 eurot 43 senti (põhivõlg 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti ja kahjuhüvitis 40 eurot), lepingutasu 20 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 645 eurot 51 senti ja viivis tasumata põhivõla jäägilt (3909 eurot 84 senti) alates 19. märtsist 2022 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt andis kostja 7. juulil 2021 võlatunnistuse, samuti sõlmisid pooled samal kuupäeval maksekokkuleppe (edaspidi kokkulepe). Võlatunnistuse kohaselt kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, samuti nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab ta võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväited. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb hagejale 4505 eurot 43 senti (põhivõlg 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti ja kahjuhüvitis 40 eurot). Sellele lisandus ka 20 euro suurune lepingutasu. Kostja kohustus tagastama võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kostja ei ole seda teinud. Kokkuleppe p 1.3 järgi on viivisemääraks 0,065% iga viivitatud päeva eest. Hageja viivise nõue perioodi 8. juuli 2021 kuni 18. märtsi 2022 eest on 645 eurot 51 senti.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ja milliste osadena kostjale laenusumma välja maksti. Seega on põhinõue ebaselge. Hageja õigus nõuda intressi sõltub laenusumma väljamaksmisest. Kostja on aastaid sõlminud erinevaid laenulepinguid, mille tulemusena on tekkinud suured võlad. Laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja krediidivõimeline. Kostja on allkirjastanud võlatunnistuse ja kokkuleppe eksimuse ja ähvarduse tõttu, seega tuleb need tühistada. Nõude loovutamist ei ole hageja tõendanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus märgib, et asjas toimus 12. detsembril 2022 kohtuistung. Kostja taotlusel arutas kohus asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohtuistungil määras kohus tähtaja menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole kulude osas seisukoha esitamiseks (vastavalt 19. ja 22. detsember).
19.detsembril 2022 esitas kostja menetluskulude nimekirja, samuti täiendava seisukoha koos uute taotlustega viivise vähendamiseks ja otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
6.TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 329 lg 2 kohaselt, kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1). Praegusel juhul esitas kostja oma seisukoha, mis sisaldas uusi taotlusi viivise vähendamiseks ja otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks pärast kohtuistungit, kus kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja määras menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja
19.detsembri 2022 menetlusdokument on esitatud hilinenult ja selle menetlemine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist (kohus peaks küsima hageja seisukohta uute taotluse osas). Samuti ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal varem vastavaid taotlusi esitada. Eelneva tõttu jätab kohus kostja 19. detsembri 2022 menetlusdokumendi tähelepanuta (v.a menetluskulude osas).
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja 7. juulil 2021 antud võlatunnistusest (dtl 38), samuti hageja ja kostja vahel samal kuupäeval sõlmitud kokkuleppest (dtl 37 ja 39).
8.Kostja tugineb sellele, et on allkirjastanud võlatunnistuse ja kokkuleppe ähvarduse ja eksimuse teel, seega palub ta need tühistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 esimene lause sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Eksimus on käsitletud TsÜS §-s 92. Selliselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92 lg 1). Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (TsÜS § 92 lg 2). TsÜS § 92 lg-s 3 on loetletud olukorras, kui tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis (TsÜS § 96 lg 1). TsÜS § 96 lg-s 2 on loetletud olukorrad, kui ähvardus on õigusvastane.
Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1 esimene lause) ning seda tuleb teha TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaja jooksul.
9.Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega ka tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse võlatunnistuse ja kokkuleppe tühistamiseks. Selliseks asjaoluks ei ole see, et võlausaldajad helistasid ja saatsid kostjale pidevalt meeldetuletuskirju. Olukorras, kus kostjal on mitmeid võlgnevusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole selles midagi tavapäratut. Kostja ei ole tõendanud seda, et ta allkirjastas võlatunnistuse ja kokkuleppe üksnes seetõttu, et hageja väitis talle, et kohtumenetluses ei ole kompromissi sõlmimine enam võimalik. Ka siis, kui oleks tõendatud, et hageja väitis kostjale, et ta ei nõustu hiljem (kohtus) kompromissi sõlmimisega, ei ole tegemist sellise ähvarduse või eksimusega, mis annaks aluse tehingu tühistamiseks.
10.Kohus märgib ka seda, et võlatunnistus ja kokkulepe olid sõlmitud 7. juulil 2021 ning kostja esitas tühistamise avalduse oma 20. aprilli 2022 vastuses. Kostja ei ole oma vastuses põhjendanud, kas ja kuidas on ta järginud TsÜS § 99 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tähtaegu. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja ei saa võlatunnistust ja kokkulepet tühistada. Võlatunnistus ja kokkulepe on seega kehtivad.
11.VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist olukorras, kus poolte tahteks oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist.
12.Võlatunnistuse (dtl 38) kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva seisuga hagejale kokku 4504 eurot 43 senti, milles põhisumma 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti, kahjuhüvitis 40 eurot. Kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab ta võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväited. Kostja oli nõus, et alates võlatunnistuse andmisest saab hageja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning hageja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse.
13.Võlatunnistusel on märgitud, et see on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab hagejale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes võlatunnistuse alusel. Sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, on hageja tuginenud ka menetluses (vt 12. detsembri 2022 kohtuistungi protokoll, lk 2).
14.Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid
läbirääkimisi, poolte huve jms (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu
17.märtsi 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).
15.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
16.Praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja ühine tahe oleks olnud luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks. Kuigi võlatunnistuses ei ole viidet varasemale lepingule, on selles märgitud, et kostja võlgneb hagejale kokku 4504 eurot 43 senti, milles põhisumma on 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti ja kahjuhüvitis 40 eurot. Seega kostja võlatunnistust andes lähtunud võlgnevusest, mis tal oli tulenevalt varasemast lepingust. Samuti on hageja selgitanud, et kostja on ise võtnud hagejaga ühendust ja avaldanud soovi kokkuleppe sõlmimiseks (seega soovis kostja sõlmida kokkuleppe varasema võlgnevuse tasumiseks). Sellisel juhul ei ole poolte ühist tahet iseseisva ja sõltumatu nõudealus loomiseks võimalik järeldada, vaid tõlgendamisel tuleb seega lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Kuivõrd praegusel juhul ei ole konstitutiivse võlatunnistuse andmine tõendatud, tuleb lähtuda sellest, et võlatunnistuse puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.
17.Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei pea deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu 12. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1149-14, p 13). Riigikohus on neid seisukohti täpsustanud selliselt, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.4).
18.Praegusel juhul on kostja võlatunnistuses tunnistanud, et võlgneb hagejale kokku 4504 eurot 43 senti (põhivõlg 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti ja kahjuhüvitis 40 eurot). Samuti on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, ning nõustunud, et võlatunnistuse andmisega kaotab ta võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Sellega on kostja loobunud oma võimalikest vastuväidetest põhivõla, intressi ja kahjuhüvitise osas. Eelnevat arvestades ei saa kostja tugineda sellele, et hageja ei ole laenusumma väljamaksmist tõendanud,
ega ka sellele, et hageja põhiosa nõue ei ole selge. Kostja ei saa esitada vastuväiteid ka intressi ja kahjuhüvitise osas.
19.Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõttega saab arvestada ainult võlatunnistuse aluseks oleva laenulepingu puhul. Hagejal ei olnud kohustust esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt otsuse p 17). Kohus ei saa analüüsida, kas võlatunnistuse andmisel ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei analüüsi kohus nõude loovutamisega seonduvat. Võlatunnistuses on märgitud, et kostja tunnistab võlgnevust hageja ees ning ka kokkulepe on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Sellises olukorras ei pea hageja tõendama esialgse nõude loovutamist temale.
20.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud võlatunnistusest tulenevate nõuete täitmisest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 4504 eurot 43 senti (põhivõlg 3909 eurot 84 senti, intress 554 eurot 59 senti ja kahjuhüvitis 40 eurot). Võlatunnistuse kohaselt lisandub võlatunnistuses märgitud summale ka 20 euro suurune lepingutasu. Lepingutasu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Ka see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Järgmisena käsitleb kohus hageja viivise nõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlatunnistuse ja kokkuleppe p 1.3 kohaselt on viivise määraks 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Hagiavalduse p-s 2 on välja toodud viivise arvestus, mille kohaselt on hagiavalduse esitamisega seisuga viivis 645 eurot 51 senti (periood 8. juulist 2021 kuni
18.märtsini 2022). Kuigi kostja on vastuses märkinud, et viivise arvestus on ebaõige, ei ole kostja oma vastuväidet selgitanud. Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks viivise määr ei saa olla suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Kohtu hinnangul võimaldab VÕS § 113 lg 1 viimane lause pooltel leppida kokku ka kõrgemas viivise määras kui seadusjärgne viivise määr. Eelneva tõttu lähtub kohus hagiavalduses toodud viivise arvestusest ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 645 eurot 51 senti. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus ka hageja taotlus kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni.
22.Kuivõrd kohus jättis kostja 19. detsembri 2022 menetlusdokumendi tähelepanuta (vt otsuse p-d 5 ja 6), siis ei analüüsi kohus ka kostja taotlust viivise vähendamiseks ja otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
23.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1350 eurot (riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 720 eurot). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 630 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb 630 euro suurune riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja on välja toonud, et tema lepingulise esindaja kulud on 720 eurot (120 eurot/h x 6 h). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi), peab kohus hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 1 h (120 eurot). Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka seda, et kostja esitas hulgaliselt erinevaid vastuväiteid ning kohus määras asja arutamiseks ka kohtuistungi. Hageja esindajal tuli tutvuda kostja vastuväidetega ning neid analüüsida, samuti valmistada ette 12. detsembri 2022 kohtuistungiks ning sellel ka osaleda. Nende toimingute põhjendatud ajakuluks loeb kohus 2 tundi (240 eurot).
25.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1010 eurot (riigilõiv 630 eurot + 20 eurot + 120 eurot + 240 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.