2-07-28323
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht
Nona Alas 04.09.2008 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28323
Tsiviilasi, hageja nõue
H K avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ KV (registrikood xxx asukoht xx) Hageja esindaja: Kiur Põld (OÜ Advokaadibüroo Advocatus, xxx) Kostja H K (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: Anne Haller (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, xxx)
Resolutsioon
2-07-28323 Avaldus koos lisadega on OÜ-le KV kätte toimetatud 04.06.2008.a. OÜ KV esitas tähtaegselt, 04.07.2008.a. menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Hageja leiab, et esitatud menetluskulude avaldust ei tuleks rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramisel on kostja liialt tähelepanu osundanud haginõude summale, mitte asja sisule. Seetõttu on kohatud ka viited Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusele nr 306. Lisaks on esitatud arvetel toodud välja vaid kokku kulutatud aeg. Seetõttu jääb selgusetuks, milline on igale üksikule tegevusele kulutatud aeg ning keeruline on seetõttu hinnata esitatud nõude põhjendatust. Arvestades, et tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga ning arvestades kostja esindajate kogemusi, on võimalik kulutatud aeg ca 3 tunni ulatuses. Seega põhjendatud oleks õigusabikulude väljamõistmine 7260 krooni ulatuses. Kohus edastas vastuväite kostjale, 01.09.2008.a. esitas H K esindaja kohtule ja hagejale seisukoha vastuväite osas. H K OÜ KV vastuväitega ei nõustu. H K on seisukohal, et OÜ KV vastuväide on põhjendamatu ning et OÜ KV ei ole seda esitades kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Menetluskulud, mille kindlaksmääramist H K kohtult taotleb, koosnevad eranditult lepingulise esindaja kuludest. Vaidlust ei ole selles, et eaka füüsilise isikuna oli lepingulise nõustaja kasutamine H K poolt antud asjas põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et H K on menetluskulusid 84 714,6 krooni suuruses summas tegelikult kandnud. Vastavalt TsMS § 175 lõigetele 1 ja 3 on lepingulise esindaja kulude puhul põhjendatud ja vajalike menetluskulude eelduslik piirmäär sätestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruses nr 306 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad”. H K poolt taotletavad menetluskulud on pea kaheksa korda väiksemad kui summa, mida H Kl oleks antud juhul hagi hinda arvestades võimalik vastavalt nimetatud määrusele nõuda (vastavalt nimetatud määrusele on lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks 10 852 762,58 kroonise hagihinna puhul 652 638,13 krooni). Kuna H K poolt taotletavad menetluskulud jäävad selgelt Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud piirmäära sisse, tuleb need igal juhul lugeda põhjendatuks ja vajalikuks. H K leiab, et antud juhul olid kõik tema poolt kantud lepingulise esindaja kulud summas 84 714,6 krooni vajalikud ja põhjendatud ka sõltumata Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kulude sissenõudmise piirmäärast. Käesolevas tsiviilasjas pidi H K lepinguline esindaja vastama OÜ KV hagile, valmistama ette kirjalikud kohtukõne teesid ning osalema kahel kohtuistungil, nendeks eelnevalt valmistudes. Seejuures ei olnud teist, 2007. aasta jaanuaris toimunud kohtuistungit sisuliselt võimalik pidada, kuna kohtuistungil selgus, et hageja OÜ KV ei ole istungile ilmunud. Istungile ilmumata jätmisest ning selle põhjustest ei informeerinud OÜ KV ei kohut ega H K. Juhul, kui OÜ KV oleks H K oma kohtuistungile mitteilmumisest õigeaegselt teavitanud, oleks H K saanud täies ulatuses vältida kõiki 2008. aasta jaanuaris käesolevas asjas lepingulisele esindajale tehtud kulutusi. Lisaks annab OÜ KV mitteosalemine tema hagi tamiseks planeeritud kohtuistungil ja selle tulemusena hagi läbivaatamata jätmine H K arvates juba iseenesest tunnistust sellest, et ka OÜ KV ise ei pidanud oma hagi perspektiivikaks ning esitas selle üksnes selleks, et raskendada H Kl oma nõude maksmapanekut OÜ KV vastu. Peale selle tuleb arvestada, et OÜ KV võimuses oli sellise vaidluse tekkimine, mida käesoleva tsiviilasja raames peeti, üldse välistada. Pooled vaidlesid käesolevas tsiviilasjas selle üle, kas Harju Maakohtu 7. juuni 2007 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-07-17547 on täitedokument. TsMS § 417 lõige 6 näeb ette, et tagaseljaotsuse puhul võib menetluse taastamist taotlev pool (antud juhul oli selleks OÜ KV) esitada kohtule taotluse tagaseljaotsuse alusel käimasoleva täitemenetluse läbiviimise peatamiseks või täitetoimingu tühistamiseks. OÜ KV jättis vastava taotluse tsiviilasjas nr 2-07-17547 (s.o tsiviilasjas, milles tagaseljaotsus tehti) menetluse taastamist taotledes esitamata ega esitanud seda ka hiljem. Juhul, kui OÜ KV oleks vastava taotluse esitanud, poleks küsimust tagaseljaotsuse sundtäidetavusest ning seega käesoleva tsiviilasja raames peetud vaidlust üldse tekkinudki.
2-07-28323 Samuti tuleb arvestada, et tagaseljaotsuse oli kohus tsiviilasjas nr 2-07-17547 üldse sunnitud langetama seetõttu, et OÜ KV jättis H K hagile tähtaegselt vastamata, kuigi tal olid selleks olemas kõik võimalused. Väheoluline pole ka see, et H K esitas juba enne OÜ KV sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist teada saamist vaidlusalust täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse. Seega tegi H K omalt poolt kõik, et OÜ KV huve täitemenetluse läbiviimisega mitte kahjustada ning täitemenetluse läbiviimise üle vaidlemise vajadus välistada. Eelnevalt arvestades leiab H K, et OÜ KV taotlus määrata H K menetluskulud kindlaks tegelikult kantust väiksemas ulatuses on täies ulatuses põhjendamatu ega ole esitatud oma menetlusõigusi heauskselt kasutades. H K jääb oma taotluse juurde määrata menetluskulud kindlaks sellises ulatuses, nagu on märgitud tema 10. märtsil 2008 esitatud avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks, s.o summas 84 714,6 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 2500000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 235000 krooni. Kui tsiviilasja hind on üle 2500000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 2500 krooni võrra iga 50000 krooni kohta. Hagihind on 10852762,58 krooni. Riigikohtu Tsiviilkollegiumi 31.01.2008.a. kohtuotsuse 3-2-1-134-07 kohaselt TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) Temalt täitedokumendiga välja mõistetud või täitedokumendis märgitud summat. H K poolt esitatud taotlus õigusabikulude 84714,60 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. H K 01.09.2008.a. esitatud seisukohas üksikasjalikult põhjendanud õigusabi ja esindamisega seotud ajakulu ning vastavaid toiminguid. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud taotletud menetluskulude suuruse vähendamine. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
2-07-28323 poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.