Võlaõigus › Töövõtulepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.07.2017 töövõtulepingu garaažiukse komplekti valmistamiseks. Hageja esitas 03.07.2017 Pumeko AS-ile hinnapäringu garaažiukse komplekti valmistamise kohta. Pumeko AS tegi 11.07.2017 NYT Global OÜ-le hinnapakkumise nr 1107-1, summas 4471,20 eurot (koos käibemaksuga). Hinnapakkumises tugines kostja hageja poolt saadetud pildimaterjalile. Kostja muutis oma hinnapakkumist. Eelmise hinnapakkumisega võrreldes oli lisatud automaattihendi maksumuse ning hinnapakkumise kogusumma oli 4945,67 eurot (koos käibemaksuga). Tööde tähtajaks oli kostja määranud 4 nädalat ja garantiiks 2 aastat. Lõpliku pakkumise kohaselt nõustus kostja valmistama metallraamil, väljast voodrilauaga ja seest vineeriga kaetud värvitud garaažiukse, millel on ASSA 2000 (matt messing) lukustus, link ASSA 1956 (matt messing) ja patenteeritud lukusüdamik ASSA 1212. Hageja tasus ettemaksu kahes osas vastavalt esitatud arvetele, 20.07.2017 ja 14.09.2017. Mõlemal korral 2472,83 eurot. Kokku 4945,66 eurot. Uksekomplekti valmistamise ajal käis hageja esindaja kostja juures valmistamist vaatamas. Vaatluse käigus avastas hageja esindaja mitmeid puudusi. Kostja esindaja kinnitas, et puudused kõrvaldatakse ja, et lõpptulemus saab olema väga korralik. Uksekomplekti valmimise tähtajaks oli kostja poolt määratud 17.08.2017. Tegelikult andis kostja tellitud uksekomplekti transpordiettevõttele üle alles 18.09.2017, so 1 kuu pärast kostja enda poolt määratud tähtaega. Hageja poolt tellitud uksekomplekt saabus Rootsi Kuningriigis asuvale objektile 19.09.2017, mille järel tehti sellele esmane ülevaatus. Hageja esitas esimese pretensiooni kostjale e-posti teel 20.09.2017, kus loetleti üles uksekomplektil esinev esmased vead. 25.10.2017 saatis hageja kostjale täiendava pretensiooni uksekomplektil ilmnenud puudustest, mis ei olnud nähtavad esmasel ülevaatusel 20.09.2017. 25.10.2017 pretensioonis olid loetletud järgnevad puudused: 1. Ukse leng roostetas ja värvil olid praod sees. Roostetamine ja värvi pragunemine ei ole vastuvõetav kvaliteet asjale, mis oli valminud natuke rohkem, kui üks kuu varem. 2. Ukse hinged lengil olid eri kõrgustel, vahe 7 mm. Seetõttu oli vaja hing lahti lõigata ja uuesti keevitada. 3. Peale paigaldamist oli kahe ukse vahel vahe 2cm. Pumeko AS-l oli teada, et uksekomplekt paigaldatakse avasse, mille laius on 300cm. 4. Luku keeleava oli kõveralt välja lõigatud. 5. Ukse laudis oli väljast korralikult viimistlemata. Puit kumas läbi, mis näitab, et teine värvikiht oli puudu. 6. Ukse voodrilaua ühinemiskohad nägid välja nagu oleks kasutatud praak materjali või oli laudis halvasti töödeldud. 7. Ustel puudusid kummitihendid. Kummitihendid olid näha hinnapäringule lisatud fotodel ja kummitihendite hind oli lisatud Pumeko AS-i poolt esitatud arvele. 8. Pumeko AS lubas kaasa panna nii ukse puiduvärvi ja metallivärvi parandustöödeks, mis tekivad uksekomplekti paigaldamisel ning transpordil. Tegelikult oli kaasas ainult pudel, millel oli kirjas ”värv”. Puudus selgitus, kas tegemist on puidu- või metallivärviga. 9. Uste hingekohad olid ukselehtedel välja lõikamata ehk ust ei olnud võimalik paigaldada hingedele. Hingede asetus oli selgelt näha hinnapäringule lisatud fotodel.

Ukseleht oli paindes ning kõver ja paigaldades jäi uksele vahe 2,5cm. 12. Puudus ukselukustuse siiniklamber. 20.09.2017 tegi hageja e-posti teel ettepaneku, et kostja tuleks ja parandaks ise antud puudused. Arvestades, et kostja oli andnud oma tööle garantii 2 aastat, siis oli see kostja kohustus kõrvaldada kõik puudused garantiitööde korras. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud. Selleks, et uksekomplekt vastaks tellitule ja nõuetele, pidi hageja laskma uksekomplekti korda teha, millele kulus kokku 72 töötundi, millele lisandus materjalikulu. Töötunni maksumus oli 32 eurot + k/m ja materjali kulu maksumus 360 eurot +k/m. Kogu kulu antud uksekomplekti lepingutingimustele vastavusse viimiseks oli seega 72x32+360=2 664 eurot. Viivist hakatakse vastavalt VÕS § 113 lg 2 arvestama hetkest, mil hageja teatas oma nõudest kostjale, so 25.10.2017. Hagi esitamise seisuga on viivitatud päevi 842 ja viivise summa 491,57 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et uste puudused on tekkinud nende transportimisel ja/või paigaldamisel. Hagis esitatud uste puuduste kirjeldus vastab ebakvaliteetse toote puuduste kirjeldustele, mitte selle transportimisel või paigaldamisel tekkinud vigastustele – hageja ei heida kostjale ette uste kriimustumist vms uste vigastusi, vaid peamiselt selle ebakomplektsust, ebakvaliteetset viimistlust ja ebaõiget/ebatäpset valmistamist. Nimetatud puudused ei saa tekkida uste transportimisel ega ka paigaldamisel, vaid uste valmistamisel. Tingimuste kättesaadavusest ei ole kostja hagejat teavitanud. Kostja oli teadlik, et uksed paigaldatakse Rootsi Kuningriigis, so põhjamaistes tingimustes ning seetõttu on uste tihendite olemasolu hagejale vajalik. Seega pidanuks kostja tarnima hagejale uksed koos tihenditega või siis oma ala asjatundjana enne tellimuse vormistamist selle asjaolu hagejaga üle täpsustama, mida aga kostja ei teinud. Hageja oli omalt poolt saatnud hulga fotosid uste kohta, mida ta tellida soovis ja fotodelt oli selgelt nähtav, et uksed on koos tihenditega. Eeltoodust pidi kostja tegema selge järelduse, et hageja soovib uksi koos tihenditega. Hageja ei nõustu kostja tõendamata väitega, et valmis uste üleandmine hagejale toimus kostja juures 06.09.2017 ja hageja oleks pidanud uste vastuvõtmisel esitama kõik oma pretensioonid. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Hageja sai esmakordselt valmis uksed ülevaadata 19.09.2017, mil need saabusid hageja ehitusobjektile. Isegi kui jaatada kostja väidet uste kahjustumise kohta nende transportimisel (millega hageja ei nõustu), siis võisid uksed kahjustatud saada juba nende transportimisel allhankija juurest kostja juurde. Hagiavalduse lisana 8 esitatud uste parandustööde arve oli koostatud ja esitatud järgmiste tööde teostamise kohta: Uste puitdetailide demonteerimine; Uste metallosade keevitustööd – hingede paigaldus õigele kõrgusele ukse lengiga ning ukse lehe raami sirgeks keevitamine; Uste metallraamilt rooste eemaldamine ja uuesti viimistlus metalli värviga; Uste puit laudise viimistlemine, sh lihvimine, pahteldus ja värvimine puiduvärviga; Ustele kummitihendite paigaldus ja ukse lukukeele ja vasturaua paigaldus; Transport ja kulumaterjal. Hageja on alternatiivselt seisukohal, et poolte vahelised suhted vastasid ka müügilepingulistele suhetele VÕS § 208 lg 1 järgi. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulu summas 2587,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

garaaživäravate valmistamise tehnoloogiline lahendus on alltöövõtja Tehnoflex OÜ poolne klassikaline lahendus. Materjalide, lukustuse ja furnituuri valik sai hagejaga kokku lepitud ja kajastub hinnapakkumises. Hinnapakkumine ei sisaldanud helipidavuse ja soojapidavuse nõudeid. Tihendeid metallustele ei paigaldata. Tihendeid hinnapakkumises ei ole. Tihendid võib paigaldada paigalduse käigus liimitavate tihenditega, kui tellija seda soovib. Enne väravate töösse võtmist fikseerisime koos hageja esindajaga värava puhtad mõõdud (töömõõdud), mille järgi värav ka valmistati. Paigaldus ei kuulunud kostja töövõttu. Uste üleandmine-vastuvõtmine toimus kostja asukohas Heina 33 06.09.2017. Hageja esindaja H. R. võttis uksed vastu 06.09.2017 kostja tootmisruumides Heina 33, Tallinnas. Ta kontrollis tähelepanelikult uksed üle. Ustele pretensioone ega puudusi ei olnud. 18.09.2017 anti kaup üle kostja poolt tellitud transpordi firmale. Rootsi Kuningriigis kostja poolt toodetud kaubale garantii tingimused ei kehti. Kostja ei vastuta paigalduse ja uste transportimise käigus tekkinud kahjustuste ja vigastusete eest. Pretensioonid ja kahju ei ole tõendatud. Puudused on esitatud üldsõnalisena ja tõendav materjal ei ole vormistatud aktina. Tellijat teavitati korduvalt, et jälgiks kostja metalluste paigaldusjuhendit, mis on avalikult kättesaadav kostja kodulehel www.pumeko.ee. Hageja tasus uste eest 14.09.2017, mida loetakse lepingu järgseks uste üleandmise tähtajaks. Sellest tulenevalt kostja tööde üleandmisega ei hilinenud. Lisakulude nõuet kostja ei pea põhjendatuks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus selliselt ka tuvastab:

Hageja esitas 03.07.2017 kostjale hinnapäringu garaažiukse komplekti valmistamise kohta (tlk 48-52p). Kostja tegi 11.07.2017 hagejale hinnapakkumise nr 1107-1 summas 4471,20 eurot koos käibemaksuga (tlk 53) ja hinnapakkumise nr 1107-1 summas 4839,33 eurot koos käibemaksuga (tlk 54). Hageja nõustus kostja 11.07.2017 teise pakkumisega (vt ka hageja seisukoht 22.10.2021 istungil, tlk 112, 00:40:47). Kostja esitas hagejale 50% ettemaksu arve nr 20170032 20.07.2017 summas 2472,85 eurot koos käibemaksuga (tlk 55), mis on hageja poolt tasutud. Kostja esitas uste valmimisel hagejale teise poole osamaksu 06.09.2017 arve nr 20170043 summas 2472,85 eurot koos käibemaksuga (tlk 55p), mis on hageja poolt tasutud 14.09.2017. Uks transporditi Rootsis asuvale objektile. Uste transpordi tellis ja korraldas hageja. Hageja ei tellinud kostjalt uste paigaldust. Hageja esitas kostjale esimese pretensiooni ukse kvaliteedinõuete mittevastavuse kohta e-posti teel 20.09.2017 (tlk 56), millele kostja vastas 21.09.2017 e-kirjaga (tlk 92). Hageja esitas kostjale teise pretensiooni ukse kvaliteedinõuete mittevastavuse kohta koos kahju hüvitamise nõudega 25.10.2017 (tlk 57-58), millele kostja vastas

27.10.2017 (tlk 93).

Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle:

Millistes tingimustes kokku lepiti ehk millistele tingimustele pidi valmistatav garaažiuks vastama ja kas uksed neile vastasid. Millal kostja garaažiuksed hagejale üle andis ja kas üleandmisel puudused esinesid. Kas garaažiustel hageja poolt väidetud puudused esinesid (kas need on tõendatud). Kas kostja vastutab puuduste eest (kas puudused võisid tekkida pärast uste üleandmist hagejale transpordi käigus). Kas hagejale tekkis kahju (kas kahju tekkimine ja selle summa on tõendatud).

Hageja tugineb hagiavalduse (puuduste kõrvaldamise raames 27.02.2020 esitatud täpsustatud hagi terviktekstis) punktis 5 (tlk 45p) nõude alusena kostja poolt tehtud lõplikule pakkumisele (tlk 54, vt ka hageja seisukoht 22.10.2021 istungil, tlk 112, 00:40:47). Kostja ei ole sellele hinnapakkumisele vastu vaielnud.

Vastavalt tlk 54 hinnapakkumisele kohus tuvastab, et hageja tellis ja kostja lubas valmistada metallraamil, väljast voodrilauaga ja seest vineeriga kaetud ühe värvi lahendusega garaažiukse, kõrguse ja laiusega 3m, kiirriiviga Roca 100, millel on ASSA 2000 (matt messing) lukustus, link ASSA 1956 (matt messing) ja patenteeritud lukusüdamik ASSA 1212. Uksele andis kostja garantii 2 aastat ning tasumise tingimusteks ettemaks 50% ja lõplik tasumine enne garaažiukse kättesaamist. Hinnapakkumise hind oli 4839,33 eurot koos käibemaksuga. Objektiks oli hinnapakkumisel märgitud Rootsi. Muid asja lahendamiseks olulisi tingimusi hinnapakkumine ei sisaldanud.

Pooled sõlmisid nendel tingimustel lepingu 20.07.2017, kui kostja väljastas hagejale maksmiseks ettemaksuarve nr 20170032 (tlk 55) summas 2472,85 eurot koos käibemaksuga ja mille kostja tasus.

Kostja väitel olid lepingu osaks ka kostja kodulehel olevad tüüptingimused metalluste tarnimise ja garantii kohta koos paigaldus- ja kasutusjuhendiga (tlk 86-91p). Kostja väitel ta selgitas hagejale tarnetingimusi ja et tarnetingimused on kostja kodulehel avalikult üleval. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on ehitusvaldkonna äriühing, siis, hageja oli tarnetingimustest teadlik, neid lugenud ja nendest ka aru saanud (kostja 22.11.2021 seisukoht tlk 115p, p 3). Hageja ei ole kostja üldtingimuste aktsepteerimist lepingu osana kohtumenetluses omaks võtnud.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja üldtingimused olid pooltevahelise lepingu osaks, mistõttu jätab kohus need asja lahendamisel kõrvale. Kohtu põhjendused on järgmised.

VÕS § 35 lg 1 alusel loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on kostja kodulehel olevad tingimused tüüptingimused.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu

eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus on kostjale 22.10.2021 istungil selgitanud, et tüüptingimustele tuginedes tuleb kostjal tõendada, et pooled leppisid kokku nende kohaldamises või et need on muul põhjusel siduvad (tlk 112, 00:44:05 keskel).

VÕS § 37 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt oleks pidanud kostja enda tüüptingimustele selgelt viitama. Lepingu aluseks olevas hinnapakkumises (tlk 54) ei ole viidet kostja tüüptingimustele või nendega tutvumise võimalusele. Ka kaaskirjas, millega kostja saatis 11.07.2017 hinnapakkumise hagejale (tlk 48) ei ole viidet tüüptingimustele. Kostja ei ole seega tõendanud, et ta oleks selgelt viidanud asjaolule, et lisaks hinnapakkumisele reguleerib lepingut veel tüüptingimused.

VÕS § 37 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt saaksid tüüptingimused lepingu osaks, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada. Vastavate asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustus on kostjal, kes tüüptingimustele tugineda soovib. Kohus leiab, et kostja ei ole seda tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on ehitusvaldkonnas tegutsev ettevõtja ei tulene, et hageja peaks eeldama e-kirja teel hinnapakkumise saamisel veel tüüptingimuste olemasolu kostja kodulehel ja kohalduvust.

Kuigi mõlema poole käsitluses oli tegemist töövõtulepinguga, siis kohus arutas pooltega 22.10.2021 istungil ka seda, kas ei või tegemist olla müügilepinguga (tlk 111p-112, 00:35:38-00:37:59).

VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaldatakse müügilepingu sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1), arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (Riigikohtu otsus 3-2-1-98-09, p 11). Pooled on ise mõistnud lepingut töövõtulepinguna. Müügi- ja töövõtulepingut reguleerivad sätted on lepingu eseme puuduste tõttu tekkiva vastutuse osas sarnased, mistõttu ei oleks asjas tuvastatud asjaoludele müügilepingu sätete kohaldamine toonud kaasa teistsugust kohtuotsust. Kuna poolte tahe oli suunatud eritellimusel järgi asja (garaažiukse) valmistamisele ehk konkreetse eesmärgi saavutamisele, ning lähtudes poolte ühisest tõlgendusest asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping.

Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas hagejal.

VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Kohus käsitleb kostja vastuväidet, mille kohaselt vaatas hageja 06.09.2017 uksed üle ja võttis need vastu, millega kiitis heaks või aktsepteeris nende seisukorda. Hageja vaidles sellele väitele vastu.

Kostja soovis nimetatud asjaolu tõendada tunnistaja G. B. ütlustega, kes kuulati üle 30.11.2022 toimunud kohtuistungil (tlk 179). Tunnistaja ütlustest aga nimetatud asjaolu ei tulene. Tunnistaja ütles, et ta ei olnud kohal, kui üleandmine toimus. Ta ei tea, kes ja millal uksed vastu võttis, ta ei olnud uste ärasaatmise juures ega tööl siis. Seega ei ole kostja seda väidet tõendanud.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostja esitatud teise, 06.09.2017 arve (tlk 55p) tasumine ei tähenda uste ülevaatamist ega aktsepteerimist. Vastavalt hinnapakkumisele oli teise arve tasumine uste hageja poolt kostjalt kättesaamise eelduseks, mistõttu ei saa sellele omistada muud tähendust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindaja H. R. või muu isik ka tegelikult vaatas uksed kostja töökojas (s.t. enne nende Rootsi objektile saabumist) üle ja kiitis töö heaks.

Lisaks selgitab kohus, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Mh saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral esitada töövõtja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõude VÕS § 646 lg 5 alusel või alandada VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13). Seetõttu ei oleks hageja nõue antud juhul automaatselt ka välistatud, isegi kui ta oleks uksed kostja töökojas vastu võtnud ja hiljem oleks ilmnenud puudused, mille eest kostja vastutab.

Hageja on esitanud 26.11.2021 menetlusdokumendis puuduste nimekirja, millele garaažiuksed ei vastanud ja millele tuginedes ta kostjalt kahju hüvitamist nõuab (tlk 132133p, p 3). Järgnevalt analüüsib kohus hageja poolt esitatud järjekorras, kas puuduste esinemine on tõendatud ja kas tegemist on lepingule mittevastavusega. Hageja on kostjale esitanud 20.09.2017 (tlk 56) ja 25.10.2017 (tlk 57-58) pretensioonid puuduste loeteluga. Hageja on tõendanud kostja ebakvaliteetset tööd fotodega (tlk 15-25p,

korduvalt esitatud 59-69p), millele on hageja lisanud selgitused. Samuti on hageja taotlusel 30.11.2022 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. K., kes oli uste vastuvõtmise juures Rootsis ja kes puudused objektil tuvastas ja fotodega fikseeris (tlk 180-180p). Kohus on hagejale 22.10.2021 istungil selgitanud, et „hagejal [on vaja] tuua välja, mis on need puudused, mis tulenevad poolte vahel kokkulepitust ja mis on need, mille osas leiab hageja, et asi ei vasta tavapäraselt esitatavatele tingimustele, vastavalt esitada ka tõendid“ (tlk 112, 00:44:05). Hageja on ise otsustanud, milliseid tõendeid ta oma hagi tõendamiseks on vajalikuks pidanud esitada.

nimetatud puuduse esinemine on tõendamata.

Hageja on küsinud pakkumist pildil olevale sarnasele uksele, mitte identsele. Hageja ei ole esitanud spetsifikatsiooni, mis ustel kindlasti peaks olema. Seetõttu ei saa lähtuda hageja päringuga saadetud piltidest lepingu tingimuste kindlakstegemisel, vaid aluseks tuleb võtta kostja tehtud hinnapakkumine (tlk 54). Seega puudust ei esine.

olid horisontaalasendis, ma täpselt ei mäleta aga arvan küll et olid. Prusside peal auto põrandal olid uksed, võisid prussid olla auto eesotsas ja taga otsas, vastu põrandat kindlasti ei olnud. Karp oli, aga kuidas täpselt uksed, ma ei mäleta. Uksed võtsime auto pealt ära, panime garaaži, panime prussid nii, et hoiaks kõike. Ma ei mäleta, mitu päeva hiljem paigaldama hakkasime, järgmine või ülejärgmine päev.“ Hageja viidatud foto alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et ukseleht oleks paindes ja/või kõver, hageja kommentaar selle kohta ei käi ja kohus ise sellist tehnilist asjaolu fotolt välja lugeda ei ole pädev. Tunnistaja ütlustega saab nimetatud asjaolu lugeda tõendatuks. Kohtu hinnangul vastab VÕS § 641 lg 2 p 2 nõudele, et ukseleht ei oleks paindes ega kõver, kuna vastasel juhul on raskendatud ukse paigaldamine ja edasine kasutamine. Seega iseenesest on tegemist lepingule mittevastavuse ehk puudusega. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul toimus töö üleandmine sellega, kui kostja andis uksed üle hageja transpordiettevõttele, seega oleks hageja pidanud uksed sel hetkel ka üle vaatama või need üle vaadata laskma. Kostja on vastuses hagile esitanud vastuväite, et tegemist on ilmselt transpordi käigus läbivajumisest tekkinud puudusega. Kostja on esitanud asjatundja arvamuse (tlk 119), mille p 3 kohaselt „tuleb selliseid kõrgeid uksi transportida alati vertikaalasendis, horisontaalasendis transportimisel on suur oht ukselehe läbivajumisele“. Vaidlus puudub, et transpordi eest vastutas hageja. Tunnistaja kinnitas, et uste Rootsi objektile saabumisel olid need horisontaalasendis, mis kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on ebaõige viis nende transportimiseks ning mis võis põhjustada uste läbivajumise ja kõveruse. Ka kostja poolt teises asjatundja arvamuses (tlk 117) asuti seisukohale, et ukse lehe kaardumine on tingitud läbivajumisest uste transpordil. Tunnistaja ei osanud kindlalt öelda, millest võis uste kõverus tekkida. Seega ei ole hageja tõenditega ümber lükanud kostja tõendit selle kohta, et puudus on tekkinud valede transpordivõtete tõttu, mitte kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Seega ei vastuta kostja selle puuduse eest.

üleandmist hageja poolt valitud transpordifirmale ebaõigete transpordivõtete tõttu.

VÕS § 641 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see nõue täidetud hageja 20.09.2017 e-kirjaga kostjale (tlk 56) ja 25.10.2017 pretensiooniga.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Hageja väitel on talle tekkinud uksekomplekti lepingutingimustele vastavusse viimiseks käibemaksuta kulu 2664,00 eurot vastavalt Maristella Bygg AB 12.12.2017 arvele (tlk 70, tõlge lk 70p). Arve selgituse kohaselt toimus nov-dets garaažiukse parandustööd Rimbos, klient RSwedstarnd, 72 töötundi kokku 2304 eurot, lisaks materjalikulu 360 eurot.

Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb kokkuvõttes jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud VÕS § 646 lg 5 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste suurust.

Kohus seetõttu ei analüüsi, kas tekkinud kulud on põhjuslikus seoses tõendatud puudustega (VÕS § 127 lg 4) ega kostjale ettenähtavust (VÕS § 127 lg 3).

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.