lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-08-52210/1

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 01.08.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-52210/1
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
01.08.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1007
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

01.august 2008.a Tallinn,

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-08-52210

Menetlustoiming

Hagi tagamise taotluse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS TG(registrikood XXX XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige LK; Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto (Ab Glikman & Partnerid), XXX)

AS TGavaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist

Kostja Eesti Meremeeste (registrikood XXX, XXX)

Sõltumatu

Ametiühing

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata AS TG taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning 04.08.2008 kavandatava streigi keelustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

01.08.2008 kell 13.25 saabus Harju Maakohtule AS TG avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avalduse kohaselt esitas eile, 31.07.2008 tööpäeva lõpus kella 16.00 paiku Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) AS-le TG(edaspidi T) hoiatusstreigi teate. EMSA teatab, et esmaspäeval 04.08.2008 toimub Ti poolt opereeritavatel laevadel „S “, „S “, „V “, „B P “ ja „R “ tunniajaline hoiatusstreik. T on seisukohal, et 04.08.2008 korraldatav hoiatusstreik on ebaseaduslik, sest EMSA ja T vahel on sõlmitud ja kehtib kollektiivleping, sh palgakokkulepe ning seega on EMSA ja T vahel töörahu. Vastavalt kollektiivlepingu seaduse § 11 lg-le 3 on EMSA-l nendel tingimustel keelatud streiki korraldada. T kavandab eeltoodule tuginedes ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 22 lg 3 ja 23 alusel koostada ja esitada Harju Maakohtusse hagi EMSA vastu hoiatusstreigi ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes. Kuna streigiteade esitati alles eile tööpäeva lõpus, e i ole Til ajaliselt olnud võimalik hagi koostada ja esitada, kuid teeb seda esimesel võimalusel.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Ti poolt EMSA vastu esitatava nõude (hoiatusstreigi ebaseaduslikuks tunnistamise nõue) esitamise eesmärk on hoida ära 4.augustil 2008 EMSA poolt korraldatavat ebaseaduslikku töökatkestust. T on seisukohal, et tema poolt kohtusse EMSA vastu hoiatusstreigi ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes esitatav hagi on hädavajalik tagada, sest hagi enne 04.08.2008 tagamata jätmise korral muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks ja Til ei ole enam võimalik saavutada oma hagi eesmärki. Samuti on hagi tagamine vajalik olulise kahju vältimiseks, mis tekib streigi tõttu nii reisijatele kui AS-ile T Grupp. Streik on planeeritud toimuma 04.08.2008 ajavahemikul 13.00 – 14.00. Nimetatud laevadel töötab sellel ajal kokku ca 1000 laevapere liiget, kellest ca 500 on EMSA liikmed ja seega osalevad streigis. Välistatud ei ole, et streigiga võivad ühineda ka need töötajad, kes EMSA-sse ei kuulu. EMSA liikmetest laevapereliikmete töökatkestus kõnealustel laevadel tekitab äärmiselt ohtliku olukorra laevadel meresõiduohutuse mõttes ning muudab ka võimatuks kõnealuste laevade sõidugraafikujärgse sadamatest väljumise ja sellest tulenevalt muutub ka kogu edasise sõidugraafiku järgimine. Häired laevade sõidugraafikutes ning laevade poolt Helsingis sadamateenuste kasutamisel tekkivad häired põhjustavad AS-le TG suuri rahalisi kahjusid trahvide näol, mis tuleb vastaalt lepingutele AS-l TG maksta oma lepingupartneritele. Eeltoodu alusel T taotleb, et kohus kohaldaks hagi tagamise abinõusid TsMS § 378 lg 1 p 3 mõttes ja hagi tagamise korras keelaks EMSA-l korraldada 04.augustil 2008.a. T poolt opereeritavatel laevadel hoiatusstreiki.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, tutvunud hagi tagamise taotlusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 382 lg 1 kohaselt kohus võib avalduse alusel hagi tagada ka enne hagi esitamist.
2.Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 2 lg 1 kohaselt kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. KTTLS § 2 lg 2 järgi streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. KTTLS § 18 lg 1 näeb ette töötajate ning nende ühingute või liitude õiguse korraldada hoiatusstreike. Hagi tagamise avaldusest nähtuvalt on poolte vahel kehtiv kollektiivleping. Avaldusele lisatud EMSA hoiatusstreigi teatest nähtuvalt on pooled alates 2007.a. novembrist pidanud läbirääkimisi uue palgaleppe (mis hagi tagamise avalduse kohaselt on kollektiivlepingu osa) sõlmimiseks, kuid EMSA arvates ei võta T läbirääkimisi ega töötajate palganõuet piisava tõsidusega. Oma nõudmiste toetuseks otsustas EMSA korraldada tunniajalise hoiatusstreigi 04.08.2008 algusega kell 13.00, kui eelnevalt tööandja poolt nendeni uut ja arvestatavat pakkumist ei laeku.
3.Õige on Ti viide, et kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 3 järgi kohustuvad pooled kollektiivlepingu kehtimise ajal mitte korraldama streike (pidama töörahu) kollektiivlepingu muutmise ajendil. Sellest sättest iseenesest ei tulene kollektiivlepingu poolele õigust nõuda streigi keelustamist. KLS § 15 kohaselt lahendatakse kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused vastavalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele. KTTLS § 6 näeb ette, et juhul, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht, pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole (töötülist teatamise kord). Käesoleval juhul avaldaja leiabki, et kavandatav streik ähvardab kehtivat töörahu.
4.KTTLS § 19 sätestab võimalused streigi või töösulu edasilükkamiseks või peatamiseks, kuid ei näe ette õiguslikku alust streigi ärakeelamiseks. Tulenevalt KTTLS § 19 lg-st 1 võib streigi algust edasi lükata üks kord: Vabariigi Valitsus riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu või linna- või maakonnavalitsus paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Seega käesoleval juhul taotletav hagi tagamise eesmärk on saavutatav riikliku lepitaja poole pöördumisega.
5.KTTLS § 23 lg 1 järgi on kohtu pädevuses üksnes streigi või töösulu ebaseaduslikuks tunnistamine. Põhiseaduse § 29 kohaselt streigiõiguse kasutamise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse mõttest tulenevalt saab kollektiivse töötüli lahendamiseks pöörduda kohtu poole, kui on proovitud vaidlust lahendada riikliku lepitaja juures ning vaidluses kokkulepet ei saavutata (KTTLS § 12 lg 1). Sellisel juhul on alates kohtusse pöördumisest streikide korraldamine keelatud (KTTLS § 12 lg 2). Seadusest tulenevat muud õiguslikku alust streigi keelustamiseks ei ole. Eelneva alusel kohus leiab, et konkreetse materiaalõigusliku aluseta ei ole võimalik streiki keelustada TsMS § 378 lg 1 p-s 3 sätestatud võimalusena keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemine hagi tagamise abinõuna.
6.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. Kollektiivse töötüli lahendamiseks ja streigi ärahoidmiseks tuleb avaldajal pöörduda riikliku lepitaja poole.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.