2-08-27608
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2008.a, Tallinn; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-27608
Tsiviilasi
Aktsiaselts xxx hagi Osaühing xxx vastu 27. detsembril 2005.a sõlmitud kaevandamislepingu (rendilepingu) täitmise kohustamiseks ja kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek lepingu kohta kinnistusraamatusse märgete tegemiseks
Menetlustoiming
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu Nõukogu poolt edastatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja: aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindajad: advokaadid Carri Ginter ja Andrus Kattel (Advokaadibüroo Sorainen OÜ; asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn 10141) kostja: Osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)
Aktsiaselts xxx esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule (edaspidi Arbitraažikohus) hagiavalduse Osaühing xxx vastu kostja kohustamiseks 27.12.2005.a sõlmitud kaevandamislepingu (rendilepingu) täitmiseks ja kostja kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek lepingu kohta kinnistusraamatusse märgete tegemiseks koos taotlusega hagi viivitamatuks tagamiseks. Arbitraažikohtu nõukogu kontrollis hagiasja allumist Arbitraažikohtu jurisdiktsioonile ning võttis 30.06.2008.a toimunud istungil tehtud otsusega asja menetlusse. Samal istungil otsustas Arbitraažikohtu nõukogu rahuldada hageja taotluse hagi tagamise abinõu rakendamiseks ning pöörduda pädeva kohtu poole hagi tagamise abinõu rakendamiseks viivitamatult peale hagejapoolse osa arbitraažimaksu tasumist järgmises:
2-08-27608
Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 731 lg 4 kohaselt võib alaliselt tegutseva vahekohtu pädev organ kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks. Avaldus lahendatakse hagi tagamise avalduse lahendamiseks seaduses sätestatud korras. Sisuliselt sama tuleneb ka Arbitraažikohtu reglemendi § 13 lg-st 1. Hagi tagamise abinõude tsiviilkohtumenetluses rakendamise alused, rakendatavad abinõud, jmt on sätestatud TsMS 40. peatükis (§§ 377-391). TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus sõltumata nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Tulenevalt TsMS § 377 lg-st 3 võib kohus tagada ka tuvastushagi. TsMS § 378 lg 1 p 3 näeb hagi tagamise ühe abinõuna ette kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamise. TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab rakendada hagi tagamiseks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muud abinõu. Asjaõigusseadus (AÕS) § 63 lg 1 p 1 järgi võib kinnistusraamatusse kanda märke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Vastavalt TsMS § 478 lg-le 5 võib kohus hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu. Hageja poolt hagi tagamise taotluses välja toodud argumendid annavad kohtu arvates aluse hagi tagamiseks. Hageja on kohtu hinnangul nõudeid, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid avalduses piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 2). Hagi põhjendustes kirjeldatud asjaolud kinnitavad, et kostja kavatsus lepingut alates 26.06.2008.a rikkuda ja tõkestada hageja poolt karjääride kasutamisõiguse teostamist tooks kaasa hageja jaoks olulise ja pöördumatu kahju. Isegi, kui kostja ei alustanud kasutamisõiguse teostamise takistamist 26.06.2008.a, püsib igapäevane oht takistuste tekkimiseks. Tulemuseks on õigusselgusetus hagejal, samuti pidev kostja surve all olemine, sõltumine kostja suvast, sest faktiliselt on kostjal igal hetkel võimalik hageja pääs karjääridesse füüsiliselt sulgeda. Selliselt ei ole hagejal mõistlikult võimalik oma äritegevust planeerida ja jätkata. Liiva ja kruusata ei ole hagejal võimalik endale kolmandate isikute ees võetud tarne- ja ehituskohustusi täita. Samuti ei oleks kostja keelu tõttu enam võimalik tööde ajagraafikute järgimine. Seega põhjustab lepingu rikkumine kostja poolt hageja äritegevuse seiskumise. Hageja hindab, et
tema poolt kantav kahju karjäärides kaevandamistegevuse seiskamisel on vähemalt 4,7 miljonit krooni. Ülaltoodust lähtudes, on kohus seisukohal, et vajalik on hagi tagamise abinõude rakendamine ning hagis esitatud kaevandamislepingu täitmise kohustamise nõude täitmise tagamiseks TsMS § 377 lg 2 alusel kostja kohustamine jätkama lepingu täitmist, s.h lubama hagejal kaevandada ja välja vedada Vetla karjäärist liiva ja Lintsi karjäärist kruuse hagiasja menetluse kestel ning kaevandamislepingu (rendilepingu) kohta kinnistusraamatusse märke tegemise nõude täitmise tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 10 ja AÕS § 63 lg 1p 1 alusel kinnistusraamatusse sellesisulise eelmärgete seadmine kostjale kuuluvatele kinnisasjadele (registriosade nr 7848402 ja nr 1983336). Kohus leiab, et hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõud ei ole hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostja jaoks põhjendamatult koormavad ning on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Kohus selgitab, et juhul kui kostja rikub käesolevast määrusest tulenevalt kohustust hoiduda karjääride kasutamisõiguse teostamise takistamisest, võib kohtutäitur vastavalt täitemenetluse seadustiku § 183 lg-s 1 sätestatule teha hageja avalduse alusel kohtule ettepaneku kostja trahvimiseks.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.