Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise liik Resolutsioon

Menetluskulud

Tamara Šabarova

Tsiviilasi nr 2-05-18865

kaheksakümmend seitse) krooni.

Edasikaebamise kord

Eesti Vabariigile võlgnetavad kohtukulud tuleb kostjatel tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB panka (viitenumber 1200002250). Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lugeda kohtuotsus kostjale Janika Braunile avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Vastavalt TsMS §

lg

tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 29.09.2005.a esitatud hagiavaldusele sõlmis kostja J.B (edaspidi laenusaaja)

Tsiviilasi nr 2-05-18865

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahju 17 739, 68 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 36-2 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 11. august 2002 kuni 20. august 2005 kogunenud järgmiselt: põhivõlg 15 6379, 40 krooni, sellest ühe päeva intress on 2, 14 krooni (15 379, 40 x 0.05 = 776, 68 krooni aastas : 365 = 2, 16 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud 1105 päeva, intress on 2360 krooni. Seisuga 20. august 2005.a on hageja nõude suuruseks 17 739 (seitseteist tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa) krooni ja 68 senti, millest põhivõlg moodustab 15 379, 40 krooni ning intress 2 360, 28 krooni. Ülaltoodust lähtudes palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt J.B.lt, L.K-lt ja E.P-lt võlgnevus 17 379, 68 krooni, millest solidaarselt koos L.K-ga 15 000 krroni ja solidaarselt koos E.P-ga 17 739 krooni ja 68 senti ning kostjatel solidaarselt kohtukuluna riigilõiv 1 400 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni hageja kasuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja L.K vastuse kohaselt (tl 33) 12.10.2000 sõlmis ta käenduslepingu ja oli teadlik lepinguga võetud kohustuste täitmise vastutusest. J.B (end P) oli tollal asunud õppima Erakõrgkooli Veritas ning pidi maksma õppemaksu. Ma olin nõus aitama teda, kuna olin täiesti kindel tema aususes. Teiseks käendajaks tuli J.B ema E.P. Käesoleval ajal on asjaolud kujunenud nii, et laenusaaja J.B on asunud elama ja töötama Saksamaale. Tema asukoht on teada tema emale Er.P-le. Laenusaaja J.B ja teine käendaja E.P (J.B ema) on varaliselt kindlustatud ning nad on igati suutelised tagasi maksma võetud õppelaenu. Loomulikult olin ja olen teadlik sellest, et käendaja vastutab laenusaaja ja AS Hansapank vahel sõlmitud õppelaenulepingust ja lepingu lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Leian, et laenusaaja J.B ja teine käendaja E.P ei ole käitunud minu suhtes ausalt. Ma aitasin siiralt ja kasupüüdmatult laenusaajat J.B, et viimasel oleks võimalus jätkata õpinguid ja saada õigusalane haridus. Leian, et lepinguga võetud kohustuse peab täitma laenusaaja J.B ise ja teine käendaja E.P - tema ema, kes on samuti teadlik oma vastutusest. Tunnistajaid käesolevas asjas mul ei ole. Kohtukulud palun kanda laenusaaja J.B ja teise käendaja E.P arvele. Kostja E.P sai hagimaterjalid isiklikult kätte 16.11.2005.a. Kostja kohtule ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostjale J.B-le ei olnud võimalik menetlusdokumetne kätte toimetada. Kohtu päringud kostja elukoha väljaselgitamiseks ei andnud tulemusi. Politseil andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Seega ei ole võimalik kohtukutset kostjale kätte anda, ega kätte toimetada. 31.01.2008.a kohtule esitatud taotluses taotleb hageja kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. 11.02.2008.a määrusega määrati kostjale J.B-le menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.02.2008.a-l. Menetlusdokumendid on J.B-le kätte toimetatud 14.03.2008.a-l. Kostja kohtule vastanud ei ole.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE KOHTA

3(7)

Tsiviilasi nr 2-05-18865

Hageja esindaja esitas kohtule 30.01.2007 taotluse lihtmenetluse või kirjaliku menetluse määramiseks (tl 38-40), mille kohaselt Eesti Vabariik esitas 22. augustil 2005.a Narva Linnakohtule hagiavalduse kostjate vastu 17 739, 68 krooni nõudes. Hageja nõue on suunatud kostjate õppelaenulepingust ja õppelaenu käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmisele. TsMS § 405 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt, järgides üksnes tsiviilkohtumenetlusseadustiku üldpõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20000 krooni. Hageja taotleb käesolevas asjas lihtmenetluse määramist. Hageja põhjendab oma taotlust järgnevaga: Hagiavalduses toodud nõue ja seda tõendavad asjaolud on selged ja hagiavalduse nõue tugineb lisaks õppelaenulepingule ja käenduslepingule ka Haridusseadusele. (HaS § 36). Hageja on lisanud hagiavaldusele kõik nõuet tõendavad tõendid. Hageja analoogsete hagide kohtupraktikas on sadade hagiavalduste seas jäetud osaliselt rahuldamata vaid üksikud nõuded, rahuldamata on jäänud hagid vaid osaliselt menetluskulude osas (on rahuldatud osaliselt õigusabikulude osas, kuna enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätestas õigusabikulude hüvitamise maksimaalmäära 5% ulatuses nõude suurusest) ning juhul, kui õppelaenuvõlgnik või käendaja surid või nõue täideti pärast hagiavalduse esitamist (enamikel juhtudel esitas hageja sel puhul avalduse hagist loobumiseks). Osaliselt rahuldatud nõuded moodustavad hagide üldarvust umbes 0,5 % Hageja seisukohalt on ta õppelaenuhagide pika praktika jooksul kogenud, et kostjad esitavad võimalike vastuväidetena tüüpiliste seisukohtadena alljärgnevad väited, mis kas ei ole asjakohased või on hagiavaldustes toodud tõenditega ümber lükatud. Kostjad ei nõustu haginõudega, kuna neil ei ole piisavalt raha -väide ei ole asjakohane. Käendajatest kostjad ei nõustu hagiga, kuna nad on põhivõlgnikuga kokku leppinud, et viimane tasub ainuisikuliselt laenu. Nimetatud väide on vastuolus käenduslepinguga ja TsK § 206 lg 1 ja § 207 lg 1, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse täitmise eest ja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel vastutab solidaarselt koos võlgnikuga. Käendajatest kostjad ei nõustu hagiga ja väidavad, viidates TsK § 211 p 2, et käendus on lõppenud, kuna hageja ei ole esitanud hagi kohtusse kolme kuu jooksul alates kohustise täitmise tähtpäevast. Nimetatud seisukoht on ekslik, kuna TsK § 211 p 2 ei ole imperatiivne ja pooltel on õigus leppida kokku, et TsK § 211 p 2 sätet ei rakendata. Nimetatud seisukohale on-jõutud korduvalt ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-21-03, 3-2-1-137-03). Käenduslepingute p-dest 5.5 ja 5.9 nähtuvalt on pooled ka TsK § 211 p 2 nõuete rakendamise käenduslepingule välistanud. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada tsiviilasja õigesti lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ülaltoodud põhjustel on lihtmenetlus menetlusökonoomia põhimõtterakendamisel käesolevas tsiviilasjas kõige otstarbekam. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks või võimalikuks lihtmenetluse läbiviimist antud tsiviilasjas, taotleb hageja ülaltoodud põhjustel TsMS § 403 tuginedes kirjaliku menetluse läbiviimist. Põhjendades oma taotlust TsMS §-dega 403 ja 405 hageja palub lahendada käesolev tsiviilasi lihtmenetluse korras. Juhul, kui käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse korras lahendada ei saa, lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

4(7)

Tsiviilasi nr 2-05-18865

Viru Maakohus tegi 06.03 2008.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK § 163 kohustised tekivad lepingutest või muudest alustest, mis on tähendatud §-s 5. TsK § 272 lg 1 laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Laenuleping kui reaalne leping loetakse TsK § 272 lg 2 alusel sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. AS Hansapank on 26. oktoobril 2000 aastal laenusumma üle kandnud laenusaaja kontole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale on laenulepingu märgitud summa TsK § 272 lg 2 järgi üle antud ja laenuleping poolte vahel oli sõlmitud. Õppelaenulepingu nr 00-085627-OL (tl 8) punktis 1 – on sätestatud, et laenusumma on laenusaaja poolt kogu nominaalse õppeaja jooksul lepingu alusel saadud õppelaenud kokku. Punktis 4 on pooled kokku leppinud, et pank kannab õppelaenu laenusaaja arvelduskontole, mis on fikseeritud lepingu põhitingimustes /.../ pärast lepingu sõlmimist ja tagatiste vormistamist /.../ 2 pangapäeva jooksul. Õppelaenulepingu nr 00-085627-OL lisa 2 (tl 9) kohaselt on laenusaajale, tema arvelduskontole üle kantud õppelaen 15 000 krooni 26.10.2000.a. Panga ja kostja L.K vahel on 12.10.2000. a sõlmitud käendusleping (tl10) ja panga ja kostja E.P vahel on 19.10.2000. a sõlmitud käendusleping (tl 11), milles pank ja käendajad on kokku leppinud järgmistes tingimustes: 5(7)

Tsiviilasi nr 2-05-18865

-

-

tagatav nõue on õppelaenuleping nr 00-085627-OL, laenusaaja J.P (B); käendaja E.P kohustub tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitavast õppelaenulepingust (väikelaenulepingust); Käendaja L.K kohustub tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitavast õppelaenulepingust (väikelaenulepingust)limiteeritult 15 000 krooni ulatuses (lepingu punkt 1); kui laenusaaja ei täida laenulepingu järgseid kohustusi, vastutavad käendajad koos laenusaajaga panga ees solidaarselt laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest (lepingu punkt 1);

Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega ning allkirjastasid selle omakäeliselt (käenduslepingu p 2. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Hageja tugineb sellele, et kohustis (käendus) lõpeb nõuetekohase täitmisega ning kuna laenusaaja pole oma kohustust täitnud, ei ole ka käendusest tulenev solidaarne kohustus lõppenud, hageja esindaja viitab ka Riigikohtu praktikale. Hageja nõue kostjate (käendajate) L.K ja E.P vastu on õiguslikult põhjendatud. Nõue on põhjendatud tulenevalt õppelaenulepingus kokku lepitud tingimustest ning HaS § 36-2 lg 2. Kaaskostjad ei ole käenduslepinguid (tl 10 ja 11) vaidlustanud ning on olnud nõus oma kohustusi täitma. EV Haridusseaduse § 362 lg 2 kohaselt on riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate vastu kogus riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kohtule on esitatud tõend laenu tasumise kohta krediidiasutusele. Seega on käendajad kohustatud täitma oma kohustused hageja ees. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega allkirjastades käenduslepingud omakäeliselt. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Kostja L.K väited selle kohta, et laenusaaja J.B ja teine käendaja E.P on varaliselt hästi kindlustatud ning on igati suutelised tagasi maksma võetud õppelaenu ning ei ole käitunud kostja suhtes ausalt ning et lepinguga võetud kohustuse peab täitma laenusaaja J.B ise ja teine käendaja E.P ei ole asjakohased, kuna laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine on tõendatud käenduslepingutega ja õiguslikult põhjendatud ning tähtsust ei oma solidaarvõlgnike varaline seisund, ega omavahelised suhted. Haginõuete rahuldamine on põhjendatud toimiku kirjalike materjalidega. Kohus peab vajalikuks selgitada kostja Leila Keskkülale, et TsK §-de 188 lg 5, 209 lg 1 ja käenduslepingu p 3 alusel tekib käendajal tagasinõudeõigus laenusaaja suhtes käendaja poolt täidetud nõude ulatuses. Vastavalt TsK § 209 lg 2 ja käenduslepingu punktile 3 pärast kohustise täitmist käendaja poolt on kreeditor kohustatud käendajale üle andma dokumendid, mis tõendavad nõuet võlgniku vastu, ja loovutama seda nõuet tagavad õigused.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 6(7)

Tsiviilasi nr 2-05-18865

Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja taotleb õigusabikulu 1200 krooni ja riigilõivu 1400 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 p-ile 1 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista õigusabi kulu 887 krooni (15000 + 2739,70 = 17739,70 * 0,05) ja riigilõiv 1400 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.