Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja tõstis hageja põhjendamatult korterist välja ja paigutas tema vara xxxxxxxxx, xxxxxx xx asuvasse hoiuruumi. Kolimise käigus läks osa asju kaduma. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tuli hageja soovidele vastu ja pakkus heas usus hagejale võimalust paigutada oma asjad hageja elamispinnale ja elamu keldrisse. Hageja hakkas kostjat ootamatult süüdistama oma asjade kadumises ning keldriboksi sissemurdmises. Alusetute süüdistuste tõttu nõudis kostja hagejalt ruumide vabastamist. Hageja keeldumise tõttu korraldas ta hageja vara paigutamise selleks üüritud panipaika. Kolimine toimus hageja juuresolekul kolimisfirma poolt. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja vara kostja valduses ei ole ja hageja väidetava vara maksumus on tõendamata. Maakohtu otsus 31.10.2007 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Otsuse kohaselt on poolte vahel vaidlus vara valdusega seotud asjaolude üle, millised toimusid enne 01.07.2002. VÕSRS § 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja asus korterisse elama 1990-ndatel aastatel. Kokkuleppel kostjaga paigutas hageja talle kuulunud asjad kostja korterisse kokkulepitud kohta. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja korraldas hageja asjade väljakolimise, mis toimus hageja juuresolekul. Hageja asjad paigutati laoruumi, millisesse hagejal oli juurdepääs. Hageja vande all antud seletuste kohaselt paigutas ta oma asjad kostja korterisse kokkuleppel kostjaga, kuhu asus ka ise elama. Kokkulepet asjade ühiseks kasutamiseks sõlmitud ei olnud. Hageja asjade väljakolimine toimus samal ajal hageja teise elukohta asumisega. Seega olid hageja asjad kogu vaidlusaluse perioodi hageja enese valduses. Hageja vaatas oma asju aeg-ajalt üle ning kasutas neist vajalikku. Kostja korteris elamise ajal olid asjad valdavalt kartongkastides. Sel viisil koliti need ka korterist välja. Kaste korteris lahti ei pakitud. Väljakolimise ajal viibis hageja korteris ja valvas oma asju. Kastid viidi xxxxxx xx asuvasse lattu nummerdatult. Ladu lukustati, hageja silme all uks plommiti. Xxxxxx xx laoruumist viidi asjad hageja elukohta xxxx xx. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hageja kolimisest eelnevalt informeeritud, kuid ei soovinud kolimist ise korraldada. Hageja kutsus kohale politsei, kuid hiljem rahunes ning näitas ise mida kaasa tuleb võtta. Pooled on allkirjastanud kolimisakti. Akti ei ole kantud mingeid pretensioone kolimise korraldamise või hageja vara kostja valdusesse jäämise kohta. Hageja ei ole väitnud, et oleks kostjat näinud oma asjades sorimas või neid korterist välja viimas, ning juhul, kui hageja asjad on aastate jooksul osaliselt kaotsi läinud, ei ole tõendatud nende kadumise seos kostja käitumisega. Oma asjade paigutamise xxxxxxx xxx xx elamu keldrisse korraldas hageja kostjast sõltumata. Hageja sõlmis kokkuleppe keldriboksi kasutamiseks korteri nr 24 omanikuga ja võti oli üksnes hageja käes. Puudusid tõendid, mis kinnitaksid, et kostja oleks keldrisse 2(3)

sisse murdnud. Hageja apellatsioonkaebus Apellant palus tühistada Harju Maakohtu 31.10.2007 otsuse ja jätta menetluskulu vastustaja kanda. Apellandi väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et apellant ei ole tõendanud, et vastustaja on apellandi omandit, sh valdust rikkunud. Kohus on tuvastanud, et käesolevas menetluses nõutav vara oli olemas ning nimetatud vara omandiõigus kuulus apellandile. Kohus ei ole käsitlenud apellandi väiteid, et vastustajale kuuluvas korteris elamise ajal ja korterist väljakolimise käigus sai vara võtta üksnes vastustaja või vastustaja perekonnaliikmed tema heakskiidul ja nõusolekul. Kui kohus leidis, et apellandi esitatud väited ja tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, oleks kohus pidanud seda selgesõnaliselt märkima ja seletama, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta apellandi esitatud nimekirja, millest nähtub vastustajale kuulunud korteris elamise ajal ära võetud vara koosseis. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole vastustaja apellandi valdust muuhulgas rikkunud seetõttu, et apellandile kuuluvad asjad olid kogu vaidlusaluse perioodi kestel apellandi valduses. Ebaõige on kohtu sedastus, mille kohaselt ei ole apellant väitnud, et oleks näinud vastustajat tema asjades sorimas või neid korterist välja viimas. Apellant on andnud kohtuistungil vande all vastavaid seletusi. Apellant jääb oma seisukoha juurde, et tal ei olnud võimalik kontrollida kolimise käiku, s.t. vara laadimist ning äraviimist. Apellant allkirjastas akti närvilises olukorras ning tema tahe ei olnud ega saanudki olla talle kuuluva vara tegeliku koosseisu kinnitamine. Kohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata apellandi nõude keldriboksist ära võetud vara osas. Keldris asuvast varast ja selle koosseisust teadis üksnes vastustaja, seega sai vara ära võtta ka üksnes vastustaja. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on tõendid hinnanud kogumis, sealhulgas hageja vande all antud ütlusi, ning õigesti järeldanud, et hageja vara valduse rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud. Hageja poolt koostatud ja hagiavaldusele lisatud vara nimekirjad ei kujuta endast dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 lg.1 ja 2 tähenduses.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ülle Jänes 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.