Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-50-08 Tartu, 3. juuni 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull AS Hansapank hagi Uno Klementi vastu 16 921 krooni 46 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-15987 Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus Kohtutäitur Mati Kadak Uno Klement (isikukood xxxxxxxxxxx) AS Hansapank (registrikood xxxxxxxx) 12. mai 2008. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-15987 Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a määrus ja Harju Maakohtu 20. novembri 2007. a määrus ning saata asi kohtutäituri tasu väljamaksmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada kohtutäitur Mati Kadakule 25. märtsil 2008. a määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Hansapank esitas 28. juunil 2006 Harju Maakohtule hagi Uno Klementi vastu, milles palus kostjalt välja mõista Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse 16 921 krooni 46 senti.
2.Hagiavalduses oli märgitud kostja elukohaks Harjumaa, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx küla, XX Xxxxxxxxxx-x, xx ning samuti Tallinn, Xxxxxxxxx xxx x-xxx. Maakohtul ei õnnestunud nendel aadressidel kostjale kohtudokumente ja hagiavaldust kätte toimetada. 15. jaanuaril 2007 nõudis maakohus hagejalt menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu ettemaksu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel. Hageja pöördus kostja viibimiskoha leidmiseks politsei poole, kuid see ei andnud tulemust. Seejärel tasus hageja kohtu nõutud ettemaksu. Harju Maakohus pöördus 5. märtsi 2007. a kirjaga kohtutäitur Mati Kadaku (edaspidi kohtutäitur) poole ja edastas talle kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg-ga 1 kohtumaterjalid (hagiavaldus lisadega, kohtuteade, kättetoimetamisteatis) kostjale kättetoimetamiseks. Maakohus palus edastada materjalid kostjale isikliku allkirja vastu ning tagastada kostja allkirjaga väljastusteade kohtule.
3.3. augustil 2007. a tagastas kohtutäitur menetlusdokumendid kohtule ning esitas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (295 krooni koos käibemaksuga) ja menetlusdokumentide kättetoimetamise akti. Akti kohaselt käis kohtutäituri abi Marek Puhtla 1. aprillil 2007 kell 16.45, 31. juunil 2007 kell 12.25 ja 2. juulil 2007 kell 8.20 aadressil Harjumaa, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx küla,
XX Xxxxxxxxxx-x, xx, kuid keegi ust ei avanud, maja oli tühi, liikumist ei olnud. Krundi eelmisel omanikul ei ole suvilaühistuga enam mingit sidet. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjal mingit sissetulekut. Ka aadressil Xxxxxxxxx xxx x-xxx on kostja tundmatu isik, mobiiltelefon ei ole sisse lülitatud. Kohtutäitur luges kohtudokumendid kätteantuks, kuna on oma tegevusega täitnud eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks.
4.18. septembril 2007 tegi Harju Maakohus määruse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
5.Harju Maakohus jättis 20. novembri 2007. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril õigus saada tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus menetlusdokumente kohtutäituri vahendusel kostjale kätte ei toimetanud, vaid toimetas kostjale dokumendi kätte TsMS § 317 alusel avalikult. Kohtutäituri kaaskirjast kohtule ei nähtu, et TsMS §-des 326 ja 327 toodud tingimused menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on täidetud. Ei ole tuvastatud, et tegemist oleks isiku elukohaga. Seetõttu ei saa menetlusdokumenti kättetoimetatuks lugeda.
6.Kohtutäitur esitas maakohtu 20. novembri 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Harju Maakohus leidis, et kohtumääruse tühistamiseks ei ole alust, ja edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-39-07, milles leiti, et mingit alust ei ole maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte toimetamata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamise eest TsMS kohaselt kohtutäituri tasu 250 krooni. KTS § 2527 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. TsMS § 315 lg 2 ja § 313 lg 3 kohaselt peab kättetoimetamisteatisest muu hulgas nähtuma dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht. Nendest normidest tuleneb see, et kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Kohtutäituri sissetulek kujuneb KTS §-de 21 jj järgi tema ametikohustuste täitmise tulemustest lähtuvalt (§ 23 lg 3). Seega on kohtutäituri seadusest tulenevalt kohtutäituri kanda kohtutäituri tasu mittesaamise riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei vii sihile. Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel TsMS §dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu eespool kirjeldatud juhisest ei saa välja lugeda seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kohtu viidatud elukoha
aadressil, pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamist allkirja vastu, ja tagastama adressaadi allkirjaga teatise kohtule. Ta võis menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt TsMS §-st 309 mis tahes kohas. Sel juhul oleks olnud eespool viidatud kohtutäituri seaduse sätted aluseks kohtutäiturile kohtutäituri tasu maksmiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt tegi kohtutäitur kõik võimaliku, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamist allkirja vastu. Kohtutäitur on oma tegevusega täitnud kõik eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks, ja menetlusdokument ongi kätte toimetatud avaliku kättetoimetamise kaudu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 alusel kohtutäituri tasu väljamaksmise otsustamiseks samale maakohtule.
10.Kolleegium leiab, et praegusel juhul oli kohtutäitur toimiku materjalide kohaselt oma tegevusega täitnud eeldused, mis on vajalikud menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt. TsMS § 317 lg 1 p 1 (asjakohases redaktsioonis) näeb ette, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS VI osas sätestatud viisil. Asja materjalidest ei ole näha, et maakohus või hageja oleksid pärast kohtutäituri 3. augusti 2007. a kirja teinud täiendavaid toiminguid kostja elu- või viibimiskoha tuvastamiseks. Samas on Harju Maakohus 18. septembril 2007. a määranud dokumentide avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega on kohus enda esialgsete kättetoimetamisele suunatud toimingute ning kohtutäituri tegevuse tulemusel lugenud täidetuks TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused.
11.Ringkonnakohus on ekslikult lähtunud Riigikohtu 25. mai 2007. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-139-07 ainult sellest osast, mille kohaselt kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Samas on Riigikohus viidatud lahendi p-s 10 asunud ka seisukohale, et menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega tuleb kohtutäiturile tasu väljamaksmise otsustamisel kaaluda, kas kohtutäitur on oma tegevusega täitnud TsMS § 317 kohaldamise eeldused. Kolleegium märgib, et menetlusdokumendi avaldamine
väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada. Kolleegiumi arvates on maakohus praeguses asjas ebaõigesti viidanud TsMS §-dele 326 ja 327. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tuvastatud, et tegemist oleks kostja elukohaga, kuid kohtutäituri aktis (tl 38) ei olegi esitatud väidet, et kohtutäituri abi jättis menetlusdokumendid või teate TsMS § 326 või § 327 alusel kostja postkasti. Kohtutäitur on väitnud, et on oma tegevusega täitnud TsMS § 317 kohaldamise eeldused. Eespool toodud põhjustel tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada ning saata asi kohtutäituri tasu väljamaksmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
12.Kolleegium märgib veel järgmist. Toimiku materjalide kohaselt on kohtutäituril kulunud kohtu taotluse täitmiseks peaaegu 5 kuud. Selline ajakulu ei pruugi võimaldada kohtul lahendada tsiviilasja TsMS § 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. Seetõttu leiab kolleegium, et kohtutel on TsMS § 2 alusel õigus määrata kohtutäiturile mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta peab esitama kohtule kirjaliku ülevaate menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Objektiivsetel põhjustel on võimalik tähtaega ka pikendada, kui kohtutäitur esitab kohtule sellekohase taotluse. Kohtutäituril tuleb kohtu korralduse täitmisel arvestada, et kohtutäituri seaduse § 31 lg 1 p 7 kohaselt võidakse teenistusliku järelevalve käigus kontrollida kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 "Kohtutäiturimäärustik" § 10 lg 1 kohaselt täidetakse täitedokument nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta. Kolleegium märgib ka seda, et tähtaja põhjendamatu möödalaskmine ei välista iseenesest kohtutäituri tasu väljamaksmist, kui kohtutäituril õnnestub dokument kätte toimetada pärast kohtu antud tähtaja möödumist ning kohus ei ole vahepeal ise menetlusdokumenti adressaadile kätte toimetanud. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.