19. mai 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-39237
Tsiviilasi
OÜ Bhagi OÜ Evastu 303 732 krooni põhinõudes ja viiviste kuni põhinõude täitmiseni nõudes Hageja: OÜ B(registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Denis Polman (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, XXX) Kostja: OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindaja: advokaat Siret Siilbek (Advokaadibüroo Luberg ja Päts asukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
21. aprill 2008. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt E(registrikood XXX) põhivõlgnevus 303 732 (kolmsada kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kaks) krooni OÜ B(registrikood XXX) kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt E(registrikood XXX) töövõtulepingu nr 2105/BT-T järgne viivis 0,1% (s.o. 260.50 krooni) päevas alates 05.07.2007. a kuni põhinõude (s.o. 260 544 krooni) täitmiseni OÜ B(registrikood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ E(registrikood XXX) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 24.09.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 26.05.2007. a sõlmitud töövõtuleping nr 2105/BT-T, mille kohaselt hageja tellis kostjalt fassaaditööd – seinte ja sokli EPS soojustamise + katmine fassaadikatte süsteemiga. Lepingu p 3 kohaselt oli lepingu maksumus 220 800 krooni ilma käibemaksuta. Lepingu alusel on kostjale esitatud arve nr 62101 summas 78 163.20 krooni, maksetähtajaga 04.07.2007. a. 13.06.2007. a esitas hageja kostjale arve nr 61301 summas 182 380.80 krooni, maksetähtajaga 20.06.2007. a. Arved on kostja poolt siiani tasumata. 03.08.2007. a esitas hageja kostjale pretensiooni, hageja palus kostjal lisaks põhivõlgnevusele tasuda ka lepingu 2105/BT p 4.3. alusel viivis summas 6 670.30 krooni.
2.Hageja ja kostja vahel on 20.02.2007. a sõlmitud alltöövõtuleping 200207-0401, mille alusel hageja esitas kostjale 08.06.2007. a arve nr 60801 summas 156 649.11 krooni. Nimetatud arvel on tehtud mahaarvestus kostja poolt esitatud trahvi arvete 300507-0503, 300507-0501, 300507-0502 osas. Hageja tunnistas nimetatud arveid esialgselt arve nr 60801 esitamisega põhjusel, et kostjal oli kohustus nimetatud trahvi arveid tagantjärele põhjendada. Tegelikkuses kostja seda teinud ei ole ja seetõttu leiab hageja, et nimetatud trahvi nõuded tegelikkuses põhjendatud ei ole ning olid esitatud aluseta. Arve 60801 on kostja poolt tasutud. Koos 03.08.2007. a esitatud pretensiooniga esitati lisana arve nr 80102, kus hageja nõudis kostjalt mahaarvestatud trahvisummade, summas 43 188 krooni tasumist. Kostja arvet nr 80102 tasunud ei ole.
3.Lepingu 2105/BT-T p 4.1. kohaselt lõplik tasumine toimub tellija poolt kinnitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu p 4.2. kohaselt esitatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktidele märgib tellija saadud aktide tagaküljele aktide saamise kuupäeva ja oma allkirja, mida ei saa käsitleda tööde vastuvõtmist kinnitava allkirjana. Hageja on esitanud kostjale nii arved, kui üleandmise-vastuvõtu aktid. Kostja pretensioone teostatud tööde osas esitanud ei ole. Hageja on kostjale esitanud viivisarved nr 80103 ja 80104. Vastavalt lepingu 2105/BT-T p 4.3. tasub tellija viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest. Viivitus arve nr 62101 tasumisest pretensiooni esitamise hetkeks oli 20 päeva, millest viivis on 1 563.64 krooni. Viivitus arve nr 61301 tasumisega on 28 päeva, millest viivis on 5 106.66 krooni.
4.21.02.2008. a kohtule esitatud haginõude täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 303 732 krooni ja töövõtulepingu 2105/BT-T järgne viivis alates 05.07.2007. a kuni põhinõude täimiseni. Töövõtulepingu 2105/BT-T põhinõude summas 260 544 krooni täitmise tähtaeg lõppes 04.07.2007. a, seega viivist tuleb arvestada alates 05.07.2007. a 260.50 krooni päevas. Kostja vastus
5.Kohtule 14.01.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Nõude aluseks olevate hageja 21.06.2007.a arve nr 62101 (hagiavalduse lisa 2) ja 13.06.2007.a arve nr 61301 (hagiavalduse lisa 3) osas leiab kostja, et hageja hagi esemeks olev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole kostjale tema poolt teostatud töid üle andnud. Kostja ja OÜ P(edaspidi tellija), vahel oli 20. märtsil 2007.a. sõlmitud töövõtuleping nr 2007-03-16/0402, (edaspidi töövõtuleping I (vastuse Lisa 1)), Tallinna linnas XXX asuva korterelamu nr 2 (edaspidi XXX) ja korterelamu nr 3 (edaspidi XXX) fassaadi soojustus- ja viimistlustööde teostamiseks. Leping esemeks olevate XXX ja 181/3 tööde reaalseks teostamiseks sõlmis kostja 22. märtsil 2007.a. OÜ-ga AA S , registrikood XX, asukoht XXX alltöövõtulepingu nr 2007-03-16/0401 (edaspidi alltöövõtuleping (vastuse Lisa 2)). Alltöövõtulepingu punktist 2.1. tulenevalt kohustus alltöövõtja teostama XXX ja XXX fassaadi soojustus- ja viimistlustööd. 16. mail 2007.a. esitas kostja alltöövõtjale avalduse eelnimetatud
alltöövõtulepingust taganemiseks (vastuse Lisa 3). Samal kuupäeval, s.o 16. mail 2007.a. andis alltöövõtja kostjale üle XXX lõpetamata fassaaditööd (vastuse Lisa 4).
6.Uue alltöövõtja leidis kostja hageja näol. Kostja ja hageja vahel oli 26. mail 2007.a. sõlmitud töövõtuleping nr 2105/BT-T (edaspidi Leping I (hagiavalduse lisa 1)), Tallinna linnas XXX asuva elamu fassaaditööde teostamiseks. Lepingu I punkti 2.1. kohaselt kohustus hageja teostama fassaaditöid, mis koosnes seinte ja sokli EPS soojustamisest ja katmisest fassaadikattesüsteemiga (silikaatkrohv) (edaspidi Tööd). Lepingu I punktist 3.1. nähtub, et Lepingu I üldmaksumus oli 220 800 EEK, millele lisandus käibemaks. Lepingu I maksumuse arvestamisel oli lähtutud ruutmeetri maksumusest 320 EEK/m2, ning Tööde mahust 690 m2.
7.Lepingu I punktist 5.1. tulenevalt kohustus hageja tööd lõpetama 23. juuniks 2007.a. Sellest hoolimata on Hageja poolt on Tööd siiani kostjale üle andmata. Hageja on hagiavalduses väitnud, et esitas kostjale tööde üleandmise aktid nr 1 ja 2 ning vastavalt aktidele ka arved nr 61301 summas 182 380,80 krooni ja arve nr 62101 summas 78 163,20 krooni. Kostja sai eelnimetatud arvetest teada alles hageja poolt 03. augustil 2007.a. kostjale edastatud pretensioonist ning aktidest alles hagiavaldusele lisatud materjalidest. Varem ei ole hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akte esitanud. Kostjal tekkisid visuaalse vaatluse käigus Hageja poolt teostatud Tööde mahu ja kvaliteedi osas kahtlused. Hageja kostjale Töid üle ei andnud ning kostjal puudus Hageja poolt teostatud Tööde kohta igasugune dokumentatsioon (objekti ehituspäevik, materjalide sertifikaadid, teostusjoonised jne.), mille alusel oleks võimalik olnud kontrollida Hageja poolt reaalselt teostatud Tööde mahtu ja kvaliteeti.
8.09. juulil 2007.a. esitas kostja hagejale teatise (vastuse Lisa 5), milles teavitas hagejat, et viimase poolt on vaatamata korduvatele nõudmistele lõpetamata Tööd XXX korterelamus. Kostja teavitas hagejat, et kuna viimane ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning kostjal on tema hinnangul alust kahelda teostatud Tööde mahus ja kvaliteedis, soovib kostja teostada XXX kontrollmõõdistused. Kostja teavitas hagejat eelnevalt kontrollmõõdistuste toimumise päevast, milleks oli 15. juuli 2007.a. Kostja palus hagejal viibida ülevaatuse juures, kuid hageja kontrollmõõdistuste teostamisel ei osalenud. 15. juuli 2007.a. teostas kostja töötaja Annes Silde (edapidi objektijuht I), isikukood XXX XXX Hageja poolt teostatud Tööde mahu kontrollmõõtmise ning koostas samal päeval kontrollmõõdistuse protokolli (vastuse Lisa 6). Tulenevalt mõõdistuste tulemustest oli nii alltöövõtja OÜ AA S kui hageja poolt XXX teostatud Tööde maht kokku vaid 512,1 m2 . Samal päeval teostas ekspert RK OÜ-st, registrikood XXX, RK(edaspidi ekspert) XXX hageja poolt teostatud Tööde kvaliteedi osas ülevaatuse, mille kohta väljastas ekspert 16. juulil 2007.a. ülevaatuse tulemused (vastuse Lisa 7). Järelevalve leidis Hageja Töödes mitmeid puudusi.
9.Ekspert tegi hagejat puudutava töö teostamise osas alljärgneva põhimõttelise kokkuvõtte: Tööd on teostatud 90 % fassaadi pinnast ehk 80 %. Tehtud tööde kvaliteedist lähtuvalt ei loeta lepingu täitmiseks enam kui 70 % lepingust. Kostja koostas 17.juulil 2007.a. kokkuvõtte eelnimetatud kontrollmõõdistuste tulemustest (vastuse Lisa 8). 20. juulil 2007.a. esitas kostja hagejale teatise (vastuse Lisa 9), milles teavitas hagejat teostatud kontrollmõõtmistest ning edastas tulemused ka hagejale. 03. augustil 2007.a. esitas hageja kostjale pretensiooni (hagiavalduse lisa 4) 310 401, 92 krooni nõudes. Vastusena hageja pretensioonile ning kostja poolt hagejale esitatud Lepingu I Tööde mahu ja kvaliteedi hinnangule toimus 16. augustil 2007.a. kostja asukohas poolte kohtumine. Kuivõrd alusetud on hageja põhinõuded, on alusetud ka hageja nõuded viivise väljamõistmise osas.
10.Nõude aluseks oleva hageja 01.08.2007.a arve nr 80102 osas leiab kostja, et hageja nõue on täiesti alusetu, samuti paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on esitanud hagiavalduses kostja vastu nõude samuti kostja ja hageja vahel 20. veebruaril 2007.a. sõlmitud alltöövõtulepingust nr 2002070401 (edaspidi Leping II, hagiavalduse lisa 5). Hageja poolt esitatud nõude suuruseks on 43 188 krooni.
11.Kostja ja AS Oma Maja (edaspidi tellija II) vahel oli 08. veebruaril 2007.a. sõlmitud töövõtuleping nr 51VÄÄ/017 (edaspidi töövõtuleping II (vastuse Lisa 10), Tallinna linnas Vääna tn 7 asuvas elamus viimistlustööde teostamiseks. Lisaks töövõtulepingule II reguleeris kostja ja tellija II vahelisi suhteid töövõtulepingu II lisaks olnud eeskiri ehitusobjektil Vääna tn 7 (edaspidi eeskiri (vastuse Lisa 11)). Eeskirja punktist 21.2 oli ehitusobjektil suitsetamine keelatud. Ehitusobjektil oli väljas ka suitsetamist keelav silt. Hageja eiras eeskirja punktis 21.2. sätestatud suitsetamise keeldu ehitusobjektil. Tulenevalt sellest ning tuginedes eeskirja punktile 22. esitas kostja hagejale leppetrahvi tasumise nõude arve nr 300507- 0503 kujul summas 5000 krooni + km. Lepingu II punkt 5.8. sätestab, et töövõtja peab organiseerima oma tööst tekkinud ehitusprahi igapäevase tööjärgse koristamise ja ladustamise. Eeskirja punktist 8. tulenevalt prahi ja materjalijäätmed koristab töövõtja vahetuse lõppedes ja viib selleks ettenähtud konteinerisse väljaspool hoonet. Hageja seda kohustust ei järginud. Tulenevalt sellest esitas kostja hagejale korduvate eeskirja punkti 8. rikkumiste eest leppetrahvide arve nr 300507- 0501 summas 20 000 krooni + km. Hageja poolt lõhuti tööde teostamise käigus Lepingu II objektil kaks akent. Lepingu II punkt 11.2. sätestas, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt Lepingu II täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt sellest esitas kostja hagejale arve nr 300507-0502 summas 11 600 krooni + km. Kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, et kostja poolt hagejale esitatud eelnimetatud arvete osas teostatakse tasaarvestus hageja poolt tööde lõpetamisel kostjale esitatava arvega.
12.Hageja esitas kostjale tööde lõpetamisel arve nr 60801. Arvest nr 60801 nähtuvalt teostas hageja maalritöid vastavalt kokkulepitud ulatusele, s.o 169 353, 48 krooni. Vastavalt kokkuleppele, mida tõendab ka Hageja 08.06.2007.a. esitatud arve nr 60801, teostati hageja ja kostja vahel tasaarvestus Kostja poolt hagejale esitatud arvetega nr 300507-0503, 300507-0501 ja 3005070502. Kokkuleppe kohaselt teostati tasaarvestus ilma käibemaksuta summadelt, kuigi kostja oli oma arved esitanud koos käibemaksuga. Tulenevalt eelnevast tasus kostja hagejale arve nr 60801 alusel koos käibemaksuga 156 649,11 krooni, millise summa tasumiseks oligi kostja Lepingu II alusel kohustatud. Seega on kostja oma Lepingust II tulenevad kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Hageja väide, et hageja tunnistas eelnimetatud kostja poolt väljastatud arveid ainult seetõttu, et kostja kohustus nimetatud arveid hilisemalt põhjendama, on ebaõige, paljasõnaline ning tõendamata. Tulenevalt eelnevast on Kostja seisukohal, et hageja poolt 08.06.07.a. Kostjale esitatud arve nr 80102 on esitatud alusetult, kuna Hageja ja Kostja vahel oli kokkuleppe, mille kohaselt teostati Kostja poolt hagejale esitatud arvete nr 300507-0503, 3005070501, 300507-0502 ja Hageja poolt Kostjale esitatud arve nr 60801 alusel kehtivalt tasaarvestus.
13.Kostjal on sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, mida saab tulevikus (hageja poolt kostjale Lepingust I tulenevate Tööde üleandmisel) tasaarvestada kas kohtuväliselt või kohtumenetluses vastuväite esitamise teel. Hageja kasutas Lepingu I käigus üüritud tellinguid. Lepingus I ei olnud kokkulepet selle kohta, kelle kohustus on Tööde teostamise lõpetamisel tellingud lahti monteerida, puhastada ja hiljem tellingud transpordivahendile laadida. Vastavalt üldtunnustatud ehitusreeglitele kui ka heale ehitustavale, mis väljendub ehituse töövõtulepingute üldtingimustes (edaspidi ETÜ 2005), lasub tellingute monteerimise, puhastamise ja transportimise kohustus hagejal. Lähtudes ETÜ artiklist 34, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on Töövõtja kohustatud lepingus esitatud põhikohustustele lisaks tegema lepingu hinna piires muuhulgas järgmised ettevalmistus- ja abitööd: 1) hankima, monteerima, installima, demonteerima ning
eemaldama ehitusplatsil nii lepingu objektiks oleva töö tegemiseks vajalikud või kasutatud töövahendid kui ka kõik ajutised seadmed, võttes arvesse kõiki sellega kaasnevaid kulusid (nt tellinud, masinad, jne). Seega hageja kohustus XXX asunud tellingud lahti monteerima, puhastama ning hiljem ka transpordivahendile laadima. Hageja oma kohustust ei täitnud ning kostja oli sunnitud teostama eelnimetatud toimingud hageja eest ja kulul. Tulenevalt eelnevast esitas hageja kostjale 23. juulil 2007.a. arve nr 230707/0501 summas 34 662, 15 krooni. Hageja eelnimetatud arvet tasunud ei ole. Kohtuistung
14.21.04.2008. a kohtuistungil jääb hageja täpsustatud haginõude juurde. Aktid olid üleantud kostjale. Tunnistaja ütluste kohaselt, aktid anti teistkordselt pretensiooniga, kolmandat korda kohtu vahendusel. Tööd olid sisuliselt üleantud. Tellingute osas meil ei olnud kirjalikku kokkulepet, seda mainib ka kostja oma menetlusdokumendis. Kostja peab tõendama, et oli kokkulepe tellingute demonteerimise suhtes ja seda ta tõendanud ei ole. Meie arvates toimikus ka tõendid selle kohta, et need tellingud jäid sinna kuuks ajaks. Need paigaldati peale meie krohvi panemist. Tõstukit on võimatu kasutada, kui tellingud on üleval. XXX, viitan meievahelisele lepingulisele (lisa p.11.7.5) kokkuleppele. Öelda, et keegi suitsetas ja näidata näpuga, nii ei ole võimalik trahvi nõuda, kui intsident on fikseerimata.
15.Kostja esindaja jääb oma vastuse juurde. RK ülevaatusakt ei ole mitte koostatud seoses ehitusloa üleandmisega, vaid puudustega, see on ka kostja vastuses olemas. Maksmata jäi arve 300 000 krooni, sest kostja arvutuse järgi pidi see väiksem olema. Osa tööd oli korralik. Seda aktsepteerime. 16.08.07 arutati neid kahte arvet. Hageja ei olnud meie poolt pakutud summaga nõus. Aktid tulidki 16.08.07 kogu selle pakiga kohale, pärast hageja esindaja võttis materjalid uuesti kaasa. Põhiline see 300 000 kroonine nõue, nad väitsid, et nad on kõik üleandnud, tegelikult olid puudused. Suitsetamistrahvid, hoiatamine sai tehtud, alguses 2 korda hoiatatakse. Samamoodi oli meiega, meile tehti samamoodi trahvi. Neid rikkumisi nad ise aktsepteerisid. Enne nad olid nõus ja hiljem keeldusid. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tunnistajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
16.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja teostas tema poolt tehtud ehitustöid (fassaaditööd –seinte ja sokli EPS soojustamine + katmine fassaadikattesüsteemiga) puudustega ning rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut 2105/BT-T, samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest ning selle üle, kas kostja on õigustatud hagejalt leppetrahvi nõudma.
17.Kohtule on esitatud poolte vahel 26.05.2007. a sõlmitud töövõtuleping nr 2105/BT-T, millest nähtub, et hageja pidi teostama XXX objektil fassaaditööd –seinte ja sokli EPS soojustamine + katmine fassaadikattesüsteemiga (silikaatkrohviga) (tl 9) ning poolte vahel 20.02.2007. a sõlmitud töövõtuleping 200207-0401, millest nähtub, et hageja pidi teostama viimistlustööd Vääna tn 7 objektil (tl 17). Vastavalt lepingu nr 2105/BT-T p 3.1. oli lepingu üldmaksumus 220 800 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu maksumus on saadud tööde maksumusest 320 krooni/m2, tööde maht on 690 m2 (tl 10). Tööde valmimise tähtaeg oli 23.06.2007. a.
18.Hageja hinnangul on lepingujärgsed tööd kvaliteetselt tehtud, kostjale on edastatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 1 ja 2 (tl 34,35), seega on kostja jätnud alusetult tasumata ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 1 ja 2 kajastatud tööde eest 260 544 krooni.
Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et temale ei ole tööde üleandmise akte nr 1 ja 2 ning vastavalt aktidele ka arveid nr 61301 summas 182 380,80 krooni ja arve nr 62101 summas 78 163,20 krooni üle antud. Kostja sai eelnimetatud arvetest teada alles hageja poolt 03. augustil 2007.a. kostjale edastatud pretensioonist ning aktidest alles hagiavaldusele lisatud materjalidest.
19.Kohus leiab, et kostja põhjendus üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 1 ja 2 kajastatud tööde eest tasumata jätmiseks ei ole veenev ning on vastuolus kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega. Kohtus tunnistajana üle kuulatud RPi ütluste kohaselt jäeti aktid 14.06.2007. a ja 22.06.2007. a kostja kontorisse kostja töötaja ESi kätte, kellel küll ei olnud volitusi akte allkirjastada (tl 152). Tunnistaja ESi ütluste kohaselt ei ole tema aktidest teadlik (tl 156). Kohus ei pea kostja selgitusi (tl 161) ja tunnistaja ESi ütlusi aktide mittesaamise kohta usaldusväärseteks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 16.08.2007. a toimus pooltevaheline kokkusaamine kostja asukohas, kus arutuse all oli ka hageja ja kostja erinev arusaam teostatud tööde mahust (tl 161). Kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et arvete mittemaksmise põhjus on teostatud tööde kvaliteet ja erinev arusaam tööde mahust (tl 161). 15.07.2007. a teostas RK objekti ülevaatuse ja 17.07.2007. a koostas kostja endapoolse arvestuse töövõtulepingu 21057BT-T järgselt tasumisele kuuluvatest summadest (tl 90,91, 92). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et kostjani olid siiski hageja poolt esitatud aktid ja arved jõudnud, vastasel juhul poleks kostjal olnud põhjust asuda vaidlustama tööde mahtu ja kvaliteeti, kuna kostjale poleks teada olnud, milliste summade tasumist temalt üldse nõutakse.
20.Hageja leiab, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmist. Kostja aktsepteerib, et osa tehtud tööst on korralik (tl 161). Kostja hinnangul on reaalselt teostatud töid 113 340 krooni ulatuses (tl 90). VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal seega põhjust aktide vastuvõtmisest keeldumiseks ning töövõtulepingu nr 2105/BT-T alusel teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks lepingu p 4.2. alusel hiljemalt 26.06.2007. a.
21.Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on ühepoolselt asunud lepingu punkti 3.1. tõlgendama algsest pooltevahelisest kokkuleppest erinevalt. Hageja kinnitusel leppisid pooled kokku, et teostatud tööde eest tasub kostja hagejale 220 800 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p
3.1.on paušaalsumma tehtava töö eest (tl 117). Kostja ei eita, et nõustudes eelmise töövõtja (AA S ) poolt ebakvaliteetse töö ümbertegemisega tuli hageja kostjale vastu. Kohus on seisukohal, et kostja pidi töömahtu lepingu sõlmides hästi teadma, kuna hageja asus sama tööd tegema eelmise töövõtja asemele, seega ei saanud kostja hagejaga kokkulepet sõlmides ekslikult lähtuda valest ruutmeetrite arvust. Kohus peab veenvaks hageja selgitust, mille kohaselt on fassaadi krohvitööde ehitusmahtude arvestamiseks kaks erinevat viisi. Kostja projektis oli fassaadi pindala arvestatud korrutades fassaadi laiust selle kõrgusega (puidu elemendid olid sellest pindalast lahutatud) ja moodustas 689 m2 (tl 118). Kohtu hinnangul on kostja asunud seega pärast hagejapoolset tööde lõpetamist teostatud tööde mahtu kunstlikult ning vastuolus pooltevahelise kokkuleppega vähendama. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide teostatud tööde mahule. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel. Käesoleva juhul poolte kokkulepe lepingumahu muutmiseks puudub.
22.Kostja vastuväite kohaselt on üheks hageja arvete mittetasumise põhjuseks ebakvaliteetne töö, mille ulatus on fikseeritud 16.07.2007. a (tl 88-89). Kohus nõustub hagejaga, et kohtule esitatud RK arvamus (tl 88-89) ei puuduta valdavas osa hageja teostatud töid. Hageja hinnangul puudus pooltevahelises lepingus RYL 3 nõue, kuid vaatamata sellele vastas hageja töö RYL 3 nõuetele. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Pooled ei vaidle selle üle, et hoone XXX fassaadi soojustustööd tegi kostja eelmine alltöövõtja AA S OÜ (tl 71). Kostja taganes lepingust (tl 83) 16.05.2007. a. Kuna hageja tegi ümber ja parandas eelmise alltöövõtja ebakvaliteetse töö, ei saa vaadelda 16.07.2007. a arvamust üksnes hageja ebakvaliteetse töö kajastusena. Sellise hinnangu andmiseks peaks olema fikseeritud ka AA S OÜ poolt teostatud töö maht ja kvaliteet, seda aga käesolevas menetluses kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et erinevalt AA S OÜ-ga sõlmitud alltöövõtu lepingust ei ole hagejaga sõlmitud lepingus kokku lepitud teostatud tööde RYL 3 nõuet. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 12. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Käesolevas menetluses ei ole selliseid asjaolusid kohus tuvastanud. Seega ei olnud kostjal alust tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide vastuvõtmisest, allkirjastamisest ning arvete tasumiselt keelduda.
23.Kostja hinnangul on hageja kohustatud tasuma kostjale 34 662.15 krooni tellingute demonteerimise, puhastamise, 22 päeva rendi ja transpordi eest (tl 150). Hageja väitel oli vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele, tellingute üürikohustus kostjal. Kostja kinnitusel sõlmis ta lepingu tellingute rentimiseks AS-ga R , tellingud transportis ehitusobjektile kostja, tellingud panid üles hageja töötajad (tl 137). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki poolt peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kostja väide hageja kohustuse kohta tellingud demonteerida ja puhastada on paljasõnaline ja tõendamata. Tellingute rendileping oli sõlmitud kostja ja AS R vahel. Juhul kui selle lepinguga pandi kohustusi ka hagejale, peaks kostja seda ka tõendama. Kostja on ise viidanud ehituse töövõtulepingute üldtingimuste artiklile 34, et juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on töövõtja kohustus hankida, monteerida ja demonteerida ka tellingud (tl 60). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul pooled teisiti kokku leppinud. Tellingud hankis ning rendilepingu sõlmis kostja. Tunnistaja GSi ütluste kohaselt kostja pidi tellingud objektile tooma ja siis korraldama ka transpordi nende äraviimiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja rendilepingust AS-ga R tuleneks kohustusi ka hagejale.
24.Kostja poolt on hagejale esitatud arved nr 300507-0503, 300507-0501 ja 300507-0502. Kostja väitel hageja eiras eeskirja (tl 106-108) punktis 21.2. sätestatud suitsetamise keeldu ehitusobjektil.
Tulenevalt sellest ning tuginedes eeskirja punktile 22. esitas kostja hagejale leppetrahvi tasumise nõude arve nr 300507- 0503 kujul summas 5000 krooni + km. Lepingu II punkt 5.8. sätestab, et töövõtja peab organiseerima oma tööst tekkinud ehitusprahi igapäevase tööjärgse koristamise ja ladustamise. Eeskirja punktist 8. tulenevalt prahi ja materjalijäätmed koristab töövõtja vahetuse lõppedes ja viib selleks ettenähtud konteinerisse väljaspool hoonet. Tulenevalt sellest esitas kostja hagejale korduvate eeskirja punkti 8. rikkumiste eest leppetrahvide arve nr 300507- 0501 summas 20 000 krooni + km. Hageja poolt lõhuti tööde teostamise käigus Lepingu II objektil kaks akent. Lepingu II punkt 11.2. sätestas, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt Lepingu II täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt sellest esitas kostja hagejale arve nr 300507-0502 summas 11 600 krooni + km. Hageja ei vaidle vastu, et kostja poolt viidatud trahvimise alused tõepoolest sisalduvad pooltevahelises lepingus 200207-0401, kuid kostja ei ole rikkumisi kooskõlas lepingus sätestatuga fikseerinud, mistõttu ei ole võimalik nimetada, mis asjaoludel, kelle poolt ja millal on rikkumised toime pandud.
25.Kohtule on esitatud leping 200207-0401, mille punkt 11.7.5. järgi (tl 25) tellijal on õigus nõuda lisaks tekitatud kahju hüvitamisele ka leppetrahvi järgmises suuruses: iga eeskirja nõude või lepingu p 8.5. rikkumise juhtumi korral kuni 10 000 krooni, kui rikkumine on fikseeritud ja kinnitatud poolte allkirjadega objekti päevikus või tõendatud muul viisil. Tunnistaja RPi ütluste kohaselt hageja vaidlusalust akent ei lõhkunud, vaid akent avades kukkus see töölisele peale (tl 153). Objektil suitsetamise ja prahi koristamata jätmist konkreetselt ei fikseeritud, küll aga mainiti, et keegi suitsetas (tl 154). Tunnistaja ESi ütluste kohaselt näidati hageja esindajale ka alati konkreetset isikut, kes suitsetas (tl 156). Kostja seadusliku esindaja hinnangul hageja ise aktsepteeris vaidlusaluseid rikkumisi (tl 161). Kohus leiab, et kostja leppetrahvi nõude tekkimisele hinnangu andmisel tuleb lähtuda pooltevahelisest lepingust. Vastavalt lepingu p 11.7.5. on leppetrahvi õigus nõuda, kui rikkumine on fikseeritud. Käesoleva juhul ei ole ükski väidetav rikkumise juhtum fikseeritud ning rikkumiste asetleidmise tõendamiseks on kostja poolt esitatud üksnes arved. Kohus nõustub tunnistaja RPi avaldatud seisukohaga, et leppetrahv prügi koristamata jätmise eest on märkimisväärselt suur. Vaidlusalusel objektil põranda plaatimine ja sellelt prahi koristamine on samaväärsed (tl 154). Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt esitatud suurusjärgus leppetrahvi nõude puhul lähtuda vaieldamatult lepingu p-st 11.7.5. Vastasel juhul kaotaks poolte kokkulepe oma sisulise tähenduse. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna kostja ei ole arvetes 300507-0503, 300507-0501 ja 300507-0502 toodud rikkumisi fikseerinud on kostja nõue summas 43 188 krooni alusetu. Hageja on põhjendatult arveid esialgselt aktsepteerides viidanud rikkumiste tõendamise vajalikkusele (tl 5).
26.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 303 732 krooni. Põhinõude summas 260 544 krooni täitmise tähtaeg lõppes 04.07.2007. a. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu nr 2105/BT-T p-ga 4.3. ja VÕS § 113 lg-ga 1 mõista välja kostjalt välja ka viivis alates 05.07.2007. a kuni põhinõude täitmiseni.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usus. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnagul ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu põhimõtetega. Kohus nõustub hagejaga selles, et jättes tasumata ka tööde eest, mille osas kostja aktsepteerib hageja tasunõuet (tl 90, 117,161) on kostja pannud hageja
majanduslikult keerulisse olukorda ning põhjendamatult tekitanud hagejale raskusi rahavoogude planeerimisel. Menetluskulud
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja õigusabikulud, tasutud riigilõivu summas 16 000 krooni ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.