Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
13. november 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-12121
Kohtuasi
I.Z-i hagi O.J.E ja Tallinna Linnavalitsuse vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tuvastusnõuetes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I.Z (isikukood XXX) Kostja I: O.J.E (registrikood XXX) Kostja II: T. L. (O.X.K kaudu, registrikood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hüvitatavad
menetluskulud
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1 (4)
rahuldamisel õigus: kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Kohus märgib, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 8 lg 2 p 1 kohaselt sätestab, et kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda vajalike ravikulude hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hageja tugineb sellele, et kohalik omavalitsus jättis hageja toimetulekutaotlused formaalselt läbi vaatamata, millega tekkis hagejale kahju. Hageja pöördus korduvalt ka O.J.E poole vastava järelevalve teostamiseks. Kohus märgib, et toimetulekutoetus on riigi rahaline abi ja seda maksab kohalik omavalitsus (SHS § 156 lg 1). Kohaliku omavalitsuse otsus toimetulekutoetuse maksmise kohta on haldusakt. Seega on poolte vahel avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus. Hagis toodud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel oleks eraõigussuhtest tekkinud vaidlus. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS§ 4 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on asja pädev lahendama halduskohus. Hagejal tuleb vastav kaebus esitada ise halduskohtule. Kohus jätab TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu, siis puudub asjas vajadus riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste läbivaatamiseks. 3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.