Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-132379

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS (esialgne võlausaldaja) 30. oktoobril 2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006864245. Lepingu nr L89006864245 alusel soetas kostja kauba maksumusega 142,85 eurot. Kostja pidi laenu tagastama iga kuu 28. kuupäeval kolme osamaksena summas 47,62 eurot kuus. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingust tulenev põhivõlg summas 142,85 eurot. Lepingu nr. L89006864245 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 142,85 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23. veebruarist 2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16. novembrini 2022 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 8,36 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust nr L89006864245 tulenev sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 30,00 eurot. Kostja ja I AS (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 15. novembril 2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006976942. Lepingu nr L89006976942 alusel soetas kostja kauba maksumusega 184,85 eurot. Kostja pidi laenu tagastama iga kuu 15. kuupäeval kolme osamaksena summas 61,62 eurot kuus. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingust tulenev põhivõlg summas 184,85 eurot. Lepingu nr. L89006976942 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 184,85 eurot 2(4)

2-22-132379 lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23. veebruarist 2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16. novembrini 2022 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 10,82 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust nr L89006976942 tulenev sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 30,00 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis 04. veebruaril 2022 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja saatis 22. veebruaril 2022 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 23. veebruaril 2022 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kahe lepingu osas on kostjal põhivõlg kokku 327,70 eurot (142,85+184,85), sissenõudmisega seotud kulud moodustavad 60,00 eurot (30,00+30,00). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 327,70 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ja kuni hagiavalduse esitamiseni 16. novembrini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise kokku 19,18 eurot ning viivised alates 17. novembrist 2022 kuni põhinõude 327,70 euro täitmiseni määras 8% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ning välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud E-maili teel kostja nimetatud aadressil. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks 14. detsembriks 2022 ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 327,70 eurot, kuni 16. novembrini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 19,18 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 60 eurot, kokku 406,88 eurot ning viivised alates 17. novembrist 2022 kuni põhinõude 327,70 euro täitmiseni määras 8% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 140 eurot ja õigusabikulude summas 240 eurot, kokku 380 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 140 eurot, sealjuures maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja täiendavalt 75 eurot hagimenetluses. 3(4)

2-22-132379 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 140 eurot riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 1,8 tundi ehk 220 eurot: täiendavate dokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 240 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud ühe tunni eest kokku 120 eurot, millele lisandub tasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 280 eurot (140+120+20). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.