Kohtulahend

2-06-25847 kuulub väljamõistmisele üksnes riigilõiv 4750 krooni, kuivõrd nimetatud kulutus on reaalselt kantud ning kostja on andnud nõusoleku nimetatud kulutuse kandmiseks. Esindaja tasu palub kostja jätta hageja kanda alljärgnevatel põhjustel: Hageja ja kostja esindajad leppisid kokku, et kui kostja esindaja tagaseljaotsust ei kaja, siis advokaaditasu jääb hageja kanda. Antud tsiviilasjas kostja tagaseljaotsuse peale kaja ei esitanud, täitis endale võetud kohustuse mitte kaja esitada, seega sõlmitud kokkuleppe kohaselt peab hageja täitma ka endale võetud kohustuse, õigusabikulusid kostjalt mitte nõuda. TsMS § 4 lg 4 sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kostja esindaja leiab, et hagejapoolne õigusabikulude nõue rikub poolte vahel menetluskulude kandmist reguleerivat kokkulepet. Seega palub kostja kohtult jätta õigusabikulud hageja kanda kuivõrd asi lahendati poolte esindajate vahel sisuliselt kokkuleppega, kostja ei esitanud kaja tagaseljaotsuse peale. Vastuväite kohaselt, juhul kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud menetluskulude kandmise kokkulepe kohaldamisele ei kuulu, palub kostja esindaja jätta õigusabikulud hageja kanda. Hageja ei ole esitanud kohtule õigusabi kulude osas tehtud kulutuste kandmist tõendavat dokumenti. Õigusabi reaalse kandmise tõendamise kohustuse nõuet on käsitlenud ka Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-68-06. Kostja leiab, et õigusabikulude nõue 25500 krooni ulatuses ei ole põhjendatud ja vajalik arvestades advokaadi poolt tehtud töö mahtu. Seega arvestades koostatud hagi, kohtuistungite arvu ja tsiviilmenetluse kulgu ei ole põhjendatud õigusabikulude maksimaalmäära rakendamine, kuivõrd esindaja töötundide arv ei vasta ilmselgelt nõutavate kulude suurusele. Kohus edastas AS K vastuväite VS ning soovis hageja seisukohta, nimetatud vastuväide on kätte toimetatud 28.12.2007.a. Vastuseks kostja vastuväidetele avaldab VS, et ei nõustu sellega, et hageja ja kostja leppisid kokku õigusabikuludest loobumise kohta, hageja ettepanekule arutada kokkulepet õigusabi kulude osas kostja ei reageerinud. VS on täielikult tasunud riigilõivu ning õigusabi arve nr 70700, hageja nõusolek arutada õigusabi kuludega seonduvaid küsimusi oli esitatud kahel tingimusel: hagejale kantakse üle tasutud riigilõivu summa enne kohtukulude määramise nõude tähtaja möödumist ning hagejale helistatakse isiklikult. Vastuse kohaselt ignoreeris kostja hagejat täielikult ning tema tingimustele ei vastanud. Seda asjaolu tõendab ka kostja poolt kohtule esitatud, hageja esindaja e-kiri. Kirjast nähtub, et hageja oli nõus läbi rääkima kostja esindajaga kohtukulude hüvitamisest, millest hageja esindaja kostjat ka informeeris. Selleks pidi kostja esindaja helistama hagejale ja temaga isiklikult läbi rääkima, kuna hagejal hetkel helistamise võimalust ei olnud. Kostja esindaja hagejaga kohtukulude küsimust arutada ei soovinud ning hageja maksis täielikult ära temale esitatud õigusabi arve, esitas kohtukulude hüvitamise taotluse kohtule, kuna kohtuotsusega oli määratud, et kohtukulud kannab kostja. Õigusabi kulude suuruse osas oli kokkulepe tulemustasu peale ja esindaja kandis menetlusriski (mida õigusabitasu ka sisaldas). Hageja leiab, et ka tunnitasu arvestusena töömahu järgi ei ole õigusabikulud põhjendamatult suured, nagu väidab kostja. Hageja esitas 17.01.2008.a. õigusabikulude tasumist tõendava maksekorralduse. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Menetluskulude jaotus on esitatud Harju Maakohtu 15.06.2007.a. kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuotsus jõustus 17.07.2007.a. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik menetluskulude jaotust muuta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise käigus. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad

2-06-25847 (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 90000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on hagi hind 90000 krooni, VS poolt esitatud taotlus õigusabikulude 25500 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.