Kohtulahend

2-06-35402 kätte toimetatud 02.04.2008.a. Menetlusdokumentide kohtutäituriga kättetoimetamise kulu lisandub OÜ W poolt kantud menetluskuludele ja kuulub hüvitamisele LAS poolt. LAS esitas 07.04.2008.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, LAS ei nõustu OÜ W poolt esitatud menetluskulude suurusega ning leiab, et avalduses märgitud ulatuses menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. Registriandmete kontrolliks puudus vajadus, asjas peeti ainult üks istung ning selle ettevalmistamiseks ei ole vaja kulutada 13,7 h advokaadi aega. Lisaks on vastuoluline informatsioon konsultatsioonide ja nõupidamiste kohta, arvelt ei selgu millega seoses on 29.01.2007 (4,5 h) nõu peetud ja kellega. Kohtus on tavapäraselt arvestanud sarnastes, 1 istungiga lahenenud ning minimaalse vormikohase kirjavahetusega (1 vastus) protsessides menetluskuluks 5000 krooni. Lähtudes eeltoodust peab võlausaldaja põhjendatuks 5000 kroonise menetluskulu määramist võlgniku kasuks. Kohus edastas LAS vastuväite OÜ W esindajale ning soovis võlausaldaja seisukohta, nimetatud vastuväide on kätte toimetatud 16.04.2008.a. OÜ Wei nõustu LAS vastuväidetega. Pankroti algatamata jätmiseks tuli avaldaja esindajal teha tööd rohkem, kui pelgalt osalemine ühe tunni väldanud kohtuistungil. Pankrotimenetluse ajendiks olid pooltevahelised erimeelsused töövõtulepingu, kogumahus 10988286 krooni, täitmisel, s.o. 16 korteriga elamu ehitamisel. LAS poolt töövõtulepingu täitmisel valitud alltöövõtjate töömahtude ja kulude kohta olemasoleva informatsiooni läbitöötamine, ilma milleta on võimatu hinnata pooltevahelisi kohustusi, oli mahukas töö, s.t. üle 10 miljonilise käibe kuludokumentide kontrollimist. Kõigi vastustaja rikkumiste väljaselgitamiseks, samuti kõikide muude asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ja tõendite kogumiseks ning pankrotiavaldusele vastamise strateegia valimiseks, samuti vastuse koostamiseks ja kooskõlastamiseks, kliendilepingu sõlmimiseks jms on möödapääsmatu advokaadi ja kliendi vahel nõu pidada, s.o. kohtuda. Vastustaja registriandmete kontrollimine hõlmas mitte ainult vastustaja kontaktandmete tuvastamist, vaid ka äriregistris säilitatava majandusaasta aruande analüüsimist ning teiste avalike registrite kontrollimist, selgitamaks, milline on pankrotiavalduse esitanud vastustaja enda finantsmajanduslik seisukord ja varad. Samuti oli vastustaja majandusaasta aruande analüüsimine vajalik, kuna väidetavalt andis vastustaja objekti valmiskujul üle 15.10.2003.a., kuid vastustaja enda poolt koostatud aruannetest ilmnes, et vastustajal puudusid alltöövõtjate ees ligilähedases suuruses kohustused, mis vastanuks ehituse lõpetamiseks vajalikule materjalide ja tööde mahtudele. Samuti pidasid pooled enne kohtuistungi toimumist läbirääkimisi ja kohtusid, leidmaks võimalusi vaidluse lahendamiseks poolte kokkuleppel. Vastuväite kohaselt, viimatinimetatud kohtumisel, mis toimus 21.03.2007, osales vastustaja esindajana ka Mehis Adamson, kes mõisteti Riigikohtu 09.02.2006.a. otsusega asjas nr 3-1-1-144-05 süüdi kelmuses ja kellel keelati kohtuotsusega juriidiliste teenuste osutamine. Pahatahtlik on heita OÜ-le Wette liigkasu võtmist kulude arvel, mis avaldaja on kohustatud oma esindajale tasuma. Antud juhul ei kata vastustajalt nõutavad kohtukulud kaugeltki tasu, mida tehtud töö eest esindajale reaalselt tasuti – lisaks ei sisalda see isiku töötasu, kes suuremahulise tabeltöötluse ette valmistas. Tegelikud OÜ Wkohtukulud käesolevas menetluses on seega isegi suuremad, kui vastustajalt välja mõista palutakse. Kogu see lisakulu on tingitud ainult peatöövõtja LAS poolt tellija ees võetud lepinguliste kohustuste tähtaegse ja korrektse täitmatajätmise tõttu. Avaldaja õigusabikulud on vastavuses pankrotimenetluse lahendamiseks vajalikus mahus osutatud õigusabi mahtudega. Vastavad kulud põhjustas LAS, kui põhjendamatu pankrotiavalduse esitaja, kes on kohustatud, vastavalt Harju Maakohtu 13.04.2007.a. määrusele kulutused hüvitama. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Pankrotiseaduse § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda Pankrotiseaduse mõttest, mille kohaselt laieneb mõiste „avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud“

2-06-35402 Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud mõistele „menetluskulud“ ja hõlmab ka kohtuväliseid kulusid. - OÜ Won avalduses märkinud, et lepingulise esindaja kulud on summas 27482,20 krooni (sh käibemaks suurusega 4192,20 krooni). TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). OÜ Won registreeritud KMKR numbri all XXX alates 01.10.2002, seega saab OÜ W tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb esitatud summast 27482,20 krooni maha arvestada käibemaks 4192,20 krooni. - OÜ Won esitatud vastuses üksikasjalikult põhjendanud õigusabi ja esindamisega seotud ajakulu ning vastavaid toiminguid. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi hageja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.