Kohtulahend

2-06-3266 Kostja esindaja teatas, et on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hageja esindajale ise edastanud. OÜ XX esitas 09.11.2007.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, OÜ XX ei nõustu OÜ YY poolt esitatud menetluskulude suurusega ning leiab, et avalduses märgitud ulatuses menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. OÜ XX tunnistab esitatud õigusabi kulude hüvitamise taotlust 18000 krooni ulatuses. Kuna OÜ YY on käibemaksukohuslane, saab tema kuluks olla õigusabikulud netosummas, ilma käibemaksuta. Ilmselt ja liialdatud suur on olnud ajakulu hagiavalduse vastuse koostamisel (5,5 h – 8250 kr) ja teeside koostamine (5 h – 7500 kr), samuti ettevalmistus ja esindus kohtuistungil 18.10.2007, kus ette valmistuda polnud millekski ja kohtuistung kestis vaid 6 minutit. Kohus edastas OÜ XX vastuväite OÜ YY esindajale ning soovis kostja seisukohta, nimetatud vastuväide on kätte toimetatud 14.02.2008.a. OÜ YY nõustub vastuväitega osas, et kuivõrd ta on käibemaksukohustuslane, siis tema kuluks on õigusabikulud netosummas ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt OÜ YY käibemaksu võrra oma menetluskulude summat vähendab ja seega palub oma menetluskuludeks määrata 40 500 krooni. OÜ XXe teised vastuväited on põhjendamatud. Hagiavaldusele vastuse koostamiseks märgitud 5 tunnine ajakulu ei ole üle paisutatud. Vastus on 4 lehekülge pikk. Juba mistahes „tavalise jutu” kirjutamine võtaks sellisel juhul arvestatava ajakulu. Samas üldteadaolevalt kulub aga õigusteoreetilise analüüsi kirjutamiseks oluliselt rohkem aega. Sama seisukoht on ka teesidega. Teesid on viis lehekülge pikad. Teese lugedes on üheselt arusaadav, et nende koostamiseks kulunud 5h ei ole üle paisutatud ajakulu. Põhjendamatu on ka hageja seisukoht, et istungi ettevalmistamise ajaks märgitud 30 minutit on ülepaisutatud, kuivõrd istung oli kestnud vaid 6 minutit. Siinjuures kostja esindaja märgib, et tema mäletamist mööda kestis istung kindlasti kauem. Samas vaatamata sellele ei ole kohtuistungi ettevalmistamisel võimalik istungi pikkust ette näha ja seega igal korral vajalikus ulatuses ennast ette valmistada. Kostja esindaja teatab, et ta on käesoleva avalduse hageja esindajale ise edastanud. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 400000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 80000 krooni. OÜ YY poolt esitatud taotlus õigusabikulude 47790 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - OÜ YY on avalduses märkinud, et lepingulise esindaja kulud on summas 47790 krooni (sh käibemaks suurusega 7290 krooni). TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). OÜ YY on registreeritud käibemaksukohustuslasena, seega saab OÜ YY tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb esitatud summast 47790 krooni maha arvestada käibemaks 7290 krooni. - Hageja on kohtule üksikasjalikult põhjendanud õigusabi ja esindamisega seotud ajakulu ning vastavaid toiminguid. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi hageja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. Kui mõlemat poolt esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise vastaspoole advokaadile ja teavitab sellest kohut. Sel juhul

2-06-3266 eeldatakse, et dokumendid on vastaspoole advokaadile kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.