lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-127354/14

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 12.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-23-127354/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 4034 lg 1, 3, 6VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 407 lg 1, 3Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 416Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-127354

KOHTUOTSUS

Kohus

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Võrus

Kohtuasja number

2-23-127354

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5518,50 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: D.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 03.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust n. L89007127114, 04.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89007945901 ja 06.11.2021 sõlmitud laenulepingust nr L89010373395 tulenev põhivõlgnevus kokku 3210,07 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingute nr L89007127114 ja nr L89007945901 põhivõlgnevuselt (kokku 1646,85 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest lg 1 lauses 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ning viivis lepingu nr L89010373395 põhivõlgnevuselt (1563,22 eurolt) alates 29.03.2023 lg 1 lauses 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagis
TsMS § 394Kostja vastus hagile
TsMS § 424Hagi tagasivõtmine
TsMS § 429Hagist loobumine
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 113
VÕS § 113
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 666,77 euro, intressi 289,17 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõudmiskulude 140 euro ja viivise 696,33 euro nõudes.
5.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1(6)

2-23-127354 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja palub kostjalt välja mõista AS Inbank Finance ja kostja vahel 03.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust n. L89007127114, 04.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89007945901 ja 06.11.2021 sõlmitud laenulepingust nr L89010373395 tulenev põhivõlgnevus 3876,84 eurot, intress 289,17 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 140,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 696,33 eurot. Lisaks esitas hageja kostja suhtes alternatiivse nõude (juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet), milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus kokku 3210,07 eurot. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. Menetluse käik
2.Kohus on hagejale 11.10.2024 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist.
3.Tartu Maakohus võttis 27.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata, toimetas kohus hagimaterjalid 2(6)

2-23-127354 14.02.2025 määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne avaldati 14.02.2025 ja loeti kättetoimetatuks 02.03.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja esialgse krediidiandja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tegemist on VÕS § 108 lg 1 tähenduses rahalise kohustuse täitmise nõudega. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr L89007127114 krediidi kulukuse määr on 32,57% aastas, lepingu nr L89007945901 määr 34,46% aastas ja lepingu L89010373395 määr 23,05% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr vastavalt 16,95% või 18.68%. Seega ei ületa ühegi lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

3(6)

2-23-127354

9.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076). VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma suurusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäire- ega pensioniregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele.
10.Seoses hageja esitatud alternatiivse nõudega märgib kohus järgmist. TsMS § 370 lg 2 võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist alternatiivsete nõuetega. Hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning hageja nö alternatiivse nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osaliselt rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuete esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab TsMS § 163 järgi kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 370 komm 3.5.3 c). Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik hagist osaliselt loobuda (TsMS § 429) või hagi osaliselt tagasi võtta (TsMS § 424), kuid hageja ei ole seda teinud. Olukorras, kus kohus rahuldab väiksema nõude, on tegemist nõude osalise rahuldamisega.
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt, st sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku 4(6)

2-23-127354 3210,07 eurot ning viivise lepingute nr L89007127114 ja nr L89007945901 põhivõlgnevuselt (kokku 1646,85 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lauses 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ning viivis lepingu nr L89010373395 põhivõlgnevuselt (1563,22 eurolt) alates 29.03.2023 VÕS § 113 lg 1 lauses 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

12.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

MENETLUSKULUD

13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Siinkohal arvestab kohus nõude rahuldamise ulatust (vt otsuse p 14) ning seda, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus seoses sellega, et esialgne võlausaldaja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet ehk esialgne võlausaldaja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2023 otsus tsiviilasjas nr 222-11447, p 8). Seega on tarbijale antud laenu, mille teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on sellisel juhul sisuliselt vältimatu. Juhul, kui esialgne võlausaldaja ei oleks kostjale vastutustundetult laenu andnud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras võlgnevust kohtulikult sisse nõuda. Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi osalise rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning põhjendamatu. Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 ps 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20123093, p 9.2).
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 5(6)

2-23-127354 /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval