lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-21-17817/15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-17817/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev

2-21-17817 12. detsember 2022

Kohtukoosseis

Ants Kull, Kaupo Paal, Urmas Volens

Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend

XXX eeltõendamismenetluse algatamise avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja Kaebuse liik

AS Postimees Grupp Määruskaebus

RESOLUTSIOON

Keelduda AS Postimees Grupp määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale.

1.Riigikohtusse saabus 21. novembril 2022. a AS-i Postimees Grupp määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2022. a määruse peale.
2.XXX esitas maakohtule avalduse tulevase kohtumenetluse poole isiku kindlakstegemiseks ja selle kohta dokumendi koostamiseks ning dokumendi sisu teatavaks tegemiseks korraldatava eeltõendamismenetluse algatamiseks. Maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud, ja algatas 7. märtsi 2022. a määrusega eeltõendamismenetluse andmete kogumiseks. AS Postimees Grupp keeldus andmeid väljastamast meediateenuste seaduse (MeeTS) § 15 lg-le 2 tuginedes.
3.Pärnu Maakohus jättis 30. septembri 2022. a määrusega AS-i Postimees Grupp vastuväite rahuldamata ning korraldas tõendite kogumise, nõudes AS-ilt Postimees Grupp välja e-posti aadressi, mis kuulub isikule, kes on esitanud AS-ile Postimees Grupp XXX laimava vihje. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. novembri 2022. a määrusega AS-i Postimees Grupp määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 281 lg 5 kohaselt teeb kohus dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta määruse, mille peale on õigus esitada määruskaebus menetlusosalistel ja isikul, kellelt on dokument välja nõutud. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Lähtudes eeltoodust, ei ole võimalik AS-i Postimees Grupp määruskaebust läbi vaadata ning Riigikohus keeldub selle menetlusse võtmisest ja tagastab määruskaebuse esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu.
5.Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu määruskaebuse väitega, et kaebeõiguse puudumine praegusel juhul on põhiseadusega vastuolus.

2-21-17817 Põhiseaduse § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määrama edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. mai 2009. a määrus asjas nr 3-4-1-11-09, p 11). Nii on ka praegusel juhul seadusandja TsMS § 281 lg-s 5 sätestatud määruskaebuste läbivaatamiseks loonud üheastmelise süsteemi. Kolleegiumi arvates on AS-ile Postimees Grupp asja materjalidest nähtuvalt ja TsMS § 281 lg-st 5 tulenevalt olnud nõutaval määral tagatud nii oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks.

6.Põhiseadusega ei ole vastuolus ka see, et ringkonnakohus lahendas AS-i Postimees Grupp määruskaebuse kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus võis teha 16. novembri 2022. a määruse TsMS § 667 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata, sest määruse peale ei saanud TsMS § 281 lg 5 kolmandast lausest tulenevalt Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 667 lg 1 teine lause annab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam viis (Riigikohtu 22. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6185/32, p 13). Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemine on mõistlik eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, peaks ringkonnakohus eelistama kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemist (vt Riigikohtu 26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 14; Riigikohtu üldkogu
21.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 70). Muu hulgas on kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemine mõistlik ka juhul, kui määruskaebuses esitatakse uued väited, mille täiendav kontrollimine ja põhjendamine on vajalik (Riigikohtu 22. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6185/32, p 13). Kolleegium selgitab, et kuigi eelviidatud praktikast nähtuvalt on ringkonnakohtul osal juhtudel siiski mõistlik teha kirjeldava ja põhjendava osaga määrus, ei riku selle võimaluse kasutamata jätmine määruskaebuse esitaja põhiõigusi. Olukorras, kus määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada, ei ole menetlusosalisel vaja põhjendusi selleks, et kaebeõigust teostada, ega ka Riigikohtul selleks, et kontrollida ringkonnakohtu määruse seaduslikkust. Selliselt on TsMS § 667 lg 1 teine lause kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2).
7.Kohtupraktika ühtlustamiseks märgib Riigikohus järgmist.
8.Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule ning isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, on TsMS § 257 lg-test 4 ja 5 tulenevalt antud õigus ütluste andmisest keelduda ning samuti TsMS § 281 lg 2 p-st 2 tulenevalt õigus dokumendi väljaandmisest keelduda, et kaitsta oma informatsiooniallikaid (õigus tugineda allikakaitsele). Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevaks isikuks on viidatud sätete mõttes füüsiline või juriidiline isik (ajakirjanik või ajakirjandusväljaanne), kes regulaarselt ja ametialaselt on seotud informatsiooni kogumise või levitamisega üldsusele mis tahes massiteabevahendi kaudu (vrd Euroopa Nõukogu soovitus nr 7(2000)). Allikakaitse õigus on ajakirjaniku ja ajakirjandusväljaande absoluutne privileeg, seadusandja on neile andnud õiguse otsustada, kas anda informatsiooniallika identiteedi kohta ütlusi või teavet, mis võimaldaksid informatsiooniallika isikut tuvastada. TsMS-ist ega muust seadusest ei 2(3)

2-21-17817 tulene võimalust välistada ajakirjandusvabadust teostava isiku õigust oma allikaid tsiviilkohtumenetluses kaitsta. Kriminaalmenetluses ei saa ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik kriminaalmenetluse seadustiku § 72 lg 1 p 31 kohaselt erandlikult allikakaitsele tugineda juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütlusi andma prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel.

9.Õigus ajakirjanduslikku allikat kaitsta saab olla vaid nendel isikutel, kes tegelevad sisulise informatsiooni töötlemisega massiteabevahendites avaldamiseks, st üldsusele informatsiooni kogumise ja edastamisega. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et ka internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine võib olla ajakirjanduslik tegevus (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). Selliselt sätestatuna on allikakaitse õigus ajakirjandusvabaduse teostamise tagatis, mis loob eeldused ajakirjaniku ja tema informaatori vahel usaldussuhte tekkimiseks. See tähendab, et ajakirjandusvabadust teostavale isikule informatsiooni andnud isikul peab tekkima veendumus, et ajakirjanikule konfidentsiaalsena usaldatud informatsiooni ja tema vaheline seos ei saa avalikuks. Sellise usaldussuhte loomine võimaldab ajakirjanikul saada avalikku huvi eeldavates küsimustes informatsiooni ka sellistelt isikutelt, kellele sellise teabe avaldamine on seadusega keelatud või mille avaldamine toob talle muul viisil kaasa sanktsioonid, ning võimaldab sel viisil teostada uurimisvabadust ja ajakirjandusvabadust laiemalt. Ajakirjandusliku tegevusega ei ole aga tegemist olukorras, kus internetiportaal üksnes loob kolmandatele isikutele võimaluse informatsiooni (vihje) edastamiseks portaalipidaja kaudu otse avalikkusele, ilma et sellega kaasneks ajakirjanduslik tegevus, st informatsiooni vahendamine avalikkusele ajakirjandusvabadust teostava isiku poolt.
10.MeeTS § 15 lg 2 kohaselt ei tohi ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik informatsiooniallika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Kolleegium selgitab, et eelnev on kohustus, mis lasub ajakirjanikul üksnes sisesuhtes informatsiooniallikaga. Sõltumata sellest, kas ajakirjanikul see kohustus sisesuhtes informatsiooniallikaga kehtib või mitte (vt MeeTS § 15 lg 3), saab ta allikakaitseõigusele (TsMS § 257 lg-d 4 ja 5, samuti § 281 lg 2 p 2) alati tugineda. Sellisel juhul peab ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik üksnes arvestama sellega, et ta võib kanda tsiviilvastutust, kui informatsiooniallika vihjele tuginedes avaldatud teave osutub valeks. Samuti ei vabasta selline menetlusõiguslik garantii tõendamiseks kohustatud poolt tõendamiskoormisest tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 16. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 15). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.