Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(11)

seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Vastavalt TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et 16.10.2021 sõlmisid A.M. (hageja, ostja) ja M.K. (kostja, müüa) sõiduki Volvo XC90 (registreerimismärgiga xxxx) ostu-müügilepingu. Sõiduki maksumuseks oli 5 000.00 eurot, ostusumma tasuti sularahas. Sõiduk ja selle registreerimistunnistus olid hagejale üle antud samal päeval. Järgmisel päeval (17.10.2021) tekkis hagejal probleem sõiduki käivitamisega, millest hageja andis kostjale sama päeva õhtul telefoni teel teada. Ülejärgmisel päeval (18.10.2021) selgus, et sõidukis ei toimi nelikvedu ja juhipoolne salongi soojendus ei tööta, millest andis hageja samuti müüjale telefoni teel teada ja palus kõrvaldada puudused või lepingust taganeda. Hageja pakkumisest kostja keeldus. Samal päeval viis hageja sõiduki TÜ.T. remonditöökotta. Sõiduk oli üle vaadatud 19.10.2021 ja sellel avastatud järgmised defektid: mõra tagumise reduktori kinnituses, lõtk roolilatis, õhuradiaatori leke, mootori õlileke, defekt starteri töös, salongi soojendus- ja ventilatsiooniseadme ebakorrektne töö (soe õhk puhub ainult ühele poole), nelikvedu ei tööta. Hageja leiab, et nimetatud puudused ei vasta lepingutingimustele ja ei võimalda sõidukit otstarbeliselt ning ohutult kasutada. Sõiduki üleandmisel ostja ei teatanud nimetatud puudustest. Hageja esitas 27.10.2021 kirjalikus vormis müüjale pretensiooni, milles pakkus kõrvaldada puudused või lepingust taganeda. Müüja esindaja keeldus sõiduki parandamisest või lepingust taganemisest. Hageja palub seega kostjalt välja mõista sõiduki remondiga seotud kulud summas 1 029.04 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta rahuldamata. Hageja uuris ja tegi autoga proovisõitu üle tunni aja. Kliima autol suvel töötas. Nelikvedu võimaldati hagejal kontrollida, kuid hageja seda ei teinud. Samuti pakuti hagejale võimalus vastavas keskuses auto üle vaadata, hageja ka seda ei soovinud. Pärast auto uurimist ja proovisõitu sõitis hageja autoga Rakverest Narva, seega üle 100 km, ning alles järgmise päeva õhtul teatas probleemidest sõiduki käivitamisega. Kostja pakkus välja vastuses hageja pretensioonile, et võib auto tagastada, kuid hageja seda ei teinud. Hageja registreeris auto oma nimele ning on teinud erinevaid remonte. Selge on, et kasutatud vanal autol esinevad vead ja müüja ei pruugi kõigest teadlik olla. Mida kostja teadis, sellest ka hagejale teada andis. Kostja pole midagi varjanud. Hageja esitatud arvetest nähtuvad erinevad varuosade vahetused ja remondid, mis on veebruaris teostatud. Kuidas hageja tõestab, et kostja pidi nendest vigadest teadlik olema oma autot müües. Kui pika aja jooksul teostatakse autol remonte, siis järelikult on paljud vead tekkinud just hageja endapoolsest auto kasutamisest ja auto kulumisest. Kostja teatas hagejale ka, et ei saa vigu kõrvaldada, kuna ei tea missugused vead, mida hageja pretensioonis esitas, tegelikkuses eksisteerisid autot müües. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 2(11)

06.09.2022 kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja, et auto ostmisel teda ei huvitanud, kas sellel on kriimud või rooste, kuna tegemist on vana autoga. Kuid hageja küsis konkreetselt kostjalt, kas mootoris on õlileke ning kas nelikvedu töötab. Kostja ütles, et õlileket ei ole, nelikvedu töötab. Ka kuulutuses on kirjas, et tehnika toimib. Kuigi puuduste nimekiri autol on tegelikkuses pikk, soovib hageja saada kahjuhüvitist vaid õlileke, mis on ohtlik viga, nelikveo ja kliimaseadme parandamise eest. Kostja teatas, et auto müügihind oli tegelikkuses 4 600.00 eurot, mitte 5 000.00 eurot, nagu väidab hageja. Hageja tegi proovisõitu. Kostja pakkus hagejale, et tankla kõrval muru peal saab kontrollida auto nelikvedu, kostja teadis, et nelikvedu töötab. Õlileke kohta kostja ei teadnud, et pragu on, kostja teadis, et kõik töötab, õli on vahetatud. Kliimaseade oleks hagejal võinud juba tee peal selgeks saada. Kui kostja ise vaidlusaluse autoga sõitis ning sellel midagi katki läks, siis tegi ta seda ka korda. Kostja paigaldas autole uued varuosad. Hagejal ilmnesid vead autol alles järgmisel päeval pärast ostu. Kostja täiendavad ja lõppseisukohad Kostja esitab V. R. digiallkirjastatud kinnituse, millest nähtub, et kostja kasutas vaidlusalust sõiduautot veel oktoobri alguses 2021. Samuti esitab kostja väljavõtted Transpordiameti lehelt, millest nähtub, et oktoobris 2021 on autol suurem läbisõidunäit, kui mais 2022. See tähendab, et hageja on näitu tagasi kerinud ise või lasknud seda teha. Samuti esitab kostja pildi vahetatud turboradiaatorist. Kostja selgitab, et vahetuse käigus tuligi õli ja seda ta ära puhastada ei jõudnud. Mõra reduktori kinnituses ei tähendanud, et see vajaks vahetust. Oleks olnud võimalik asja parandada keevitusega. Et nelikvedu ei toimi, on paljasõnaline väide. Ühtegi tõendit esitatud ei ole. Nimetatud puuduse osas teatati alles 18.10.2021. Samas oli seda võimalik ostes kontrollida. Kliimaseadme puuduseid pidi hageja tuvastama kui mitte enne, siis juba sõidul Narva. 16.10.2021 oli jahe ja tuuline ilm, jutt, et päike paistis, ei ole asjakohane. Hageja teatas eelnimetatud puudustest 18.10.2021, s.o 2 päeva pärast ostu. Oma sõnumites räägib hageja vaid starteri veast, millest kohtistungil üldse ei rääkinud. Õlileke on väidetavalt tuvastatud alles 28.10.2021. Tulenevalt kahtlustest, kas üldse on olnud remonte ja miks on paigaldatud kasutatud varuosad, siis soovib kostja näha neid vanu varuosi, mis väidetavalt vahetati. Hageja vastas küsimusele, miks Rakveres ei olnud nõus tehnoülevaatuspunkti minema, et tal ei ole siin tuttavaid. Seega võib järeldada, et Narvas on tal tuttavad ja kirjutatakse dokumente, mida hageja soovib. See aga seab kahtluse alla kogu hagi. Hageja poolt tõendina esitatud müügikuulutus pärineb augustist 2021. Tegelikult oli pandud uus kuulutus 2021 oktoobris. Kostja kahjuks seda kuulutust enam ei leidnud. Hageja põhjendus, et kuna kostja esindaja nimetas teda valetajaks ja seetõttu ta autot ei tagastanud, on naeruväärne. Hinna osas leidis ju hageja, et see ei oma tähtsust. Algul soovis hageja auto tagastamist, kuid nüüd leidis põhjuse, miks seda mitte teha. Kui muu ei aita, siis tuleb selguse mõttes läbi viia autole ekspertiis. On põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei olegi mingeid müügist tulenevaid remonte tehtud. Kui sõidukil oli hageja väidetud lepingutingimustele mittevastavus selle üleandmisel, peab seda tõendama hageja. Tulenevalt VÕS § 219 lg 1 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Asja

3(11)

ülevaatamise kohustus on ette nähtud mh selleks, et ostja saaks tuvastada võimaliku lepingutingimustele mittevastavuse võimalikult vara ning sellega vältida kahju tekkimist. Peale selle jääb arusaamatuks, miks remonditi autot nii mitmes eri kohas. Kogu hageja poolne käitumine on kahtlust äratav. Hageja poolt on maha keeratud või lastud keerata läbisõit. Samuti, kui isik viib auto remonti, siis tehakse seda ühes kohas ja töökoda hangib varuosa. Pealegi on viimane arve veebruarist ja nüüd ongi ebaselge, mis vead on tekkinud hageja enda süül. Arved on nii Narvast kui Tallinnast ja Tartust. Ühtegi originaalarvet kostja näinud ei ole, samuti vahetatud autoosi. Kostja oli nõus auto tagasi võtma, kuid hageja sellest keeldus. Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et ta ei ole midagi varjanud ja kogu asi on segane. Samas on kostja nõus kompromissi korras ostma auto tagasi 5 300.00 euro eest. Kostja menetluskulud on kokku summas 380.00 eurot. Hageja täiendavad ja lõppseisukohad Sõidukil vigadega töötav starter oligi põhjus, miks hageja üleüldse remonditöökotta pöördus, seal olid autol avastatud ka teised varjatud vead, millest kostja ei teatanud. Hageja ei nõua aga kostjalt kahjuhüvitist kõigi varjatud vigade parandamise eest. Õlilekked mootoris tekkisid vananenud tihendite ja simmerlingide tõttu, mis said vahetatud. Samas remonditöökojas oli vahetatud ka tagumine reduktor. Reduktori keskel kinnitusel oli mõra, reduktori küljes ka Haldex pump, mis ei töötanud. Sõiduki remont tehti erinevates kohtades, kuna remonditöökojas, kus tehti esialgne sõiduki ülevaatus, oli järjekord. Niikaua, kui auto oli remondis, leidis hageja kõige odavama kasutatud reduktori, mille korpus oli korras ja Haldex pumba, mille sai hea soodushinnaga varuosapoest. Kui kostjale ei meeldi, kuidas sõiduki remont on teostatud, siis miks ta keeldus seda ise tegemast, kui tal on oma remonditöökoda. Auto ostmisel hageja vaatas auto üle visuaalsel ja küsis kostja käest konkreetselt kliima ja nelikveo kohta, samuti mootoriõli leke kohta, mille peale kostja vastas, et auto on hooldatud, õlileket ei ole, kliima ja nelikvedu töötab. Kostja ei pakkunud hagejale tehnoülevaatusel käia. Hageja otsustas, et piisab sellest, kui auto omanik, kes ise tegeleb sõidukite remondiga, väidab, et asjad, mis hagejat auto puhul huvitavad, on töökorras. Rakveres ei tea hageja ka ühtegi head remonditöökoda, mida saab usaldada, ning tal ei ole ka tuttavat, kes soovitaks usaldusväärset remondikohta. Sõidukis on kahetsooniline kliimaseade, kus saab valida juhi ning kõrvalistuja õhutemperatuurid eraldi. Kui kõrvalistuja poolt puhus kuum õhk ja juhi poolt jahe õhk, siis kuum ning jahe õhk segunesid ja lõpuks oli autos soe. Kuna õues oli 3 kraadi sooja, siis olid hagejal ka soojad riided seljas, lisaks paistis päike. Järgmistel päeval, kui päike ei paistnud, märkas hageja, et juhi poolt sooja õhku ei tule. Sõiduki läbisõit ei ole keeratud. Sõidukis põles läbi spidomeetriplokk, selle remont ebaõnnestus. Sellepärast ostis hageja kasutatud spidomeetri, millel on teine läbisõit. Tehnoülevaatusel selgitati, et see ei ole probleem, kuna läbisõit fikseeritakse tehnoülevaatusel. Varuosamarket OÜ, kus oli ostetud reduktori õli ja Haldex pump (põhjus, miks nelikvedu ei töötanud) ning Cartex Grupp OÜ (autolammutus, kus on ostetud kasutatud tagumine reduktor) arved on originaalid, need olid saadetud hageja e-postile. Kostja kompromiss tagastada sõiduk 5 300.00 euro eest hagejale ei sobi, kuna remondile on hetkel kulutatud rohkem kui 2 000.00 eurot ja sõiduki ostmisel on hageja maksnud 5 000.00 eurot. Kui kostja väidab, et sõiduki müügihind oli 4 600.00 eurot, kostja ei tunnista hagi ning 4(11)

leiab, et tema pole midagi varjanud ja kogu asi on segane, siis on küsitav, miks kostja pakub sellist kompromissi. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 280.00 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlus puudub, et 16.10.2021 Rakvere linnas sõlmisid A.M. (hageja, ostja) ja M.K. (kostja, müüa) sõiduki Volvo XC90 (registreerimismärgiga xxxx) kirjaliku ostu-müügilepingu (dtl 26). Kuigi poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, mis oli sõiduki ostuhind (hageja väidab, et 5 000.00 eurot, kostja väidab, et 4 600.00 eurot, lepingus on aga ostuhinna lahtris märgitud „kokkuleppel“), siis iseenesest pooled ei vaidle, et hageja on kostjale ostusumma koheselt sularahas tasunud. Sõiduk ja selle registreerimistunnistus olid hagejale samal päeval üle antud. Hageja sõitis koheselt peale auto ostu sellega Narva. Hageja tugineb sellele, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava sõiduki ja tal on sellega seoses tekkinud kahju. Hageja teatas, et kuigi vaidlusalusel sõidukil on palju vigu, soovib ta saada kahjuhüvitist vaid õlileke, nelikveo ja kliimaseadme parandamise eest, kuna need asjad huvitasid teda auto ostmisel kõige enam, sõiduki üleandmisel kostja ei teatanud hagejale nimetatud puudustest. Kostja hagiga ei nõustu ning leiab, et kõik temale teadaolevad puudused olid hagejale teada antud, hagejal oli ka võimalik autot koha peal põhjalikumalt kontrollida. Kuigi hageja on soovinud algselt ka auto tagastamist (lepingust taganemine) ning ka kostja pakkus iseenesest välja, et hageja võib sõiduki tagastada, kui see hagejale ei sobi, ei soovi hageja enam sõiduki tagastamist ega lepingust taganemist. Hageja on kohtule põhjendanud ning kohus peab eluliselt usutavaks, et kuna poolte vahel on eriarvamus sõiduki maksumuse üle, siis ei olnud ka taganemine ja sõiduki tagastamine võimalik. Vaatamata sellele, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid, millest nähtuks, kui palju tegelikkuses vaidlusalune sõiduk maksis ning sõiduki maksumus iseenesest käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma, peab kohus siiski eluliselt usutavaks hageja väidet, et selle hind oli 5 000.00 eurot, kuna müügikuulutuses oli sõiduki algseks hinnanaks määratud 6 000.00

5(11)

eurot, seejärel oli kostja hinda alandatud 5 500.00 euroni (dtl 64). Kostja on küll avaldanud, et hageja poolt tõendina esitatud müügikuulutus pärineb augustist 2021, tegelikkuses oli ka uus kuulutus oktoobris 2021, kuid kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Kohus selgitab ka, et VÕS § 101 lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumise korral kasutada, ning sama sätte teine lause täpsustab, et igal juhul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohus ei või pooltele õiguskaitsevahendi valikut ette heita (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-100-15, p 24). Ka kostjal ei ole õigust esitada vastuväidet, et hageja peaks nõudma mõne muu õiguskaitsevahendi kohaldamist, s.o valima võimalikest õiguskaitsevahenditest sellise, mis kostja arvates on sobivam (antud juhul taganemine). Kohus märgib, et taganemise puhul on tegemist hageja õiguse, mitte kohustusega (s.o ostjal on VÕS § 223 tulenevalt õigus müügilepingust taganeda), mistõttu ei saa ka hiljem sellekohase soovi puudumist hagejale ette heita. Hageja on esitanud seega kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1 alusel). Pooled vaidlevad, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Seega esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: - müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2); - lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 I lause; § 218); - ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (VÕS § 220 lg 1); - ostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1); - müüja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav; v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus selgitab, et müügilepingu tingimustele vastavust tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2) ning kas see oli keskmise kvaliteediga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 mõttes. Hageja on toonud välja ja vaidlus puudub, et hageja ostis sõiduki tavapäraseks kasutamiseks ning tema jaoks olid olulised näitajad sõidukil järgmised: mootoriõli leke puudumine, töökorras nelikvedu ja kliimaseade. Hageja tõi välja ka, et ta sai aru, et tegemist on vana sõidukiga ning sellel võivad esineda erinevad vead, kuid muud vead (peale õlileke puudumise, nelikveo ja kliimaseadme olemasolu) hageja jaoks olulised polnud. Hageja ei nõua kostjalt kahjuhüvitist kõigi varjatud vigade parandamise eest, mis olid sõidukis avastatud peale selle ostu, vaid ainult mootoriõli leke, nelikvedu ja kliimaseadme pahandamise eest. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Riigikohus on 30.05.2017 lahendi nr 3-2-1-46-17 p 19 leidnud, et kolleegiumi arvates võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast

6(11)

müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. Riigikohus on 28.03.2012 lahendi nr 3-2-1-17-12 p 15 leidnud ka, et sõltumata müüdava osaluse suurusest vastutab aga osa müüja selle eest, et müügiesemel oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja TsÜS § 95. Kohtule tõendina esitatud müügikuulutusest nähtub, et kostja avaldas, et autol on nelikvedu, kogu tehnika töötab ning mootoriõli on vahetatud 500 km tagasi (dtl 64). Hageja on kohtule teatanud ka, et ta on enne ostu sooritamist kostja käest teda huvitanud auto omaduste (nelikvedu, kliima) ja puuduste (õlileke) kohta uurinud, kostja kinnitas, et kõik on korras, nelikvedu ja kliima töötab. Kohus peab eluliselt usutavaks hageja väidet, et kuna kostja puhul on tegemist isikuga, kes tegeleb igapäevaselt sõidukite remondiga, siis olid ka tema antud kinnitused hageja jaoks piisavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul võis seega hageja mõistlikult eeldada, et talle müüakse selle tavapärasel kasutusviisil kasutatav ja sõidukorras auto ning just selliste omadustega, mis hagejat kõige enam huvitasid. Puudub vaidlus, et järgmisel päeval (17.10.2021) tekkis hagejal probleem sõiduki käivitamisega, hageja teavitas kostjat sõiduki puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1, dtl 62). Pooled ei vaidle ka, et hageja viis sõiduki TÜ.T. remonditöökotta, sõiduk oli üle vaadatud 19.10.2021 ning sellel avastatud erinevad vead, sh mootoriõli leke, salongi soojendusja ventilatsiooniseadme ebakorrektne töö (soe õhk puhub ainult ühelt poolt), nelikvedu ei toimi (dtl 27). Hageja on kohtule selgitanud, et just vigadega töötav starter oli põhjus, miks ta üleüldse TÜ.T. remonditöökotta pöördus. Hageja esitas 27.10.2021 kirjalikus vormis kostjale pretensiooni, milles pakkus kõrvaldada puudused või lepingust taganeda (dtl 29). VÕS § 222 lg 1 1. lause kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. VÕS § 222 lg 2 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Puudub vaidlus, et kostja ei ole pärast puuduste avastamist sõiduki parandamises osalenud. Kostja esindaja teatas 01.11.2021 vastuses, et ei nõustu hageja 27.10.2021 pretensiooniga. Autot ostes olid hagejal kohapeal kõik võimalused auto üle vaadata ning seda hageja ka tegi. Isegi nelikvedu võimaldati hagejal kontrollida, kuid hageja seda ei teinud. Samuti pakuti hagejale võimalus vastavas keskuses auto üle vaadata. Hageja kontrollis autot kohapeal üle tunni aja ning seejärel sõitis sellega üle 100 km Narva. Alles järgmise päeva õhtul teatas hageja probleemidest sõiduki käivitamisega. Kõik auto puudused, mis olid kostjale teada, anti ka hagejale teada. Hageja ei soovinud auto põhjalikumat kontrolli. Kostja teatas ka, et kui hagejale sõiduk ei sobi, siis ta saab seda tagastada (dtl 48). Kohus peab vajalikuks märkida, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 31).

7(11)

Poolte müügilepingus ei sisaldu tingimust ja pooled ei ole väitnud, et sõiduk ostetakse sellises seisundis nagu see on või et müüja ei vastuta puuduste, eelkõige varjatud puuduste eest. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et müüdi kasutatud sõiduk, ei vabasta müüjat sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest tulenevast vastutusest. Kohus selgitab samas, et keskmise kvaliteedi kontrollimisel tuleb vahet teha uute ja kasutatud asjade müügil. Riigikohus on selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Kuivõrd hageja on kohtule teatanud ning puudub vaidlus, et hageja jaoks olid olulised omadused sõiduki ostmisel just nelikveo ja kliimaseadme olemasolu, siis nõustub kohus hagejaga, et tegemist on puudustega, mille esinemist ei saa ka kasutatuna ostetud selliste omadustega (nelikveo ja kliimaseadmega) sõiduki puhul lugeda tavapäraseks ja seega lepingutingimustele vastavaks, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Kohus märgib, et juhul, kui nelikvedu või kliimaseade ei oleks hageja jaoks olulised, oleks ta saanud valida mõne teise auto, millel nimetatud omadusi ei olnud. Kohus on seisukohal, et kui kostja kinnitas enne müügilepingu sõlmimist auto tavapärases korras olekut ning pärast sõiduki valduse üleandmist ostjale ilmnes lepingutingimustele mittevastavus, siis pidi kostja tõendama, et sõiduki üleandmise ajal vastas sõiduk lepingu tingimustele ehk puudusi ei esinenud. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja on küll esitanud tõendina Veiko Rootsi kinnituse (dtl 75), millest nähtub, et kostja on vaidlusaluse sõidukiga tihti ringi sõitnud, kuid samas hageja ei väidagi, et sõiduk üleüldse sõitmiskõlbmatu oleks. Nimetatud Veiko Rootsi kinnitus ei tõenda kohtu hinnangul, et sõidukil vaidlusaluseid puuduseid polnud. Autol esinevad puudused, sh ka need, mille hüvitamist hageja kostjalt soovib, on seega TÜ.T. poolt tuvastatud 19.10.2021 (dtl 27). Kohus märgib, et kuigi seda, kas mootoriõli lekib või mitte, on ilmselt enamjaolt võimalik ka visuaalselt tuvastada, samas saab tegemist olla ka varjatud puudustega, kui leke ei ole tugev. Ka kostja on kohtule kinnitanud, et õlilekkest ta ei teadnud. Kohus ei nõustu samas kostjaga, et nelikvedu ja kliimaseadme toimimist oleks hageja saanud kontrollida koha peal. Kohus leiab, et seda, kas nelikvedu töötab või mitte, ei ole võimalik tuvastada tavaläbivaatuse käigus. Ning kostja pakutu, s.o katsetada nelikvedu töötamist bensiinitankla muruplatsil, ei ole kohtu hinnangul mõistlik ega põhjendatud. Kliimaseadme osas märgib kohus, et ka selle nõuetekohane töö, ei pruugi esmapilgul olla tuvastatav, kuna kliimaseade töötab erinevate autode puhul erinevalt. Iseenesest ei oma ka kohtu hinnangul tähtsust, kas hageja oleks kliimaseadme rikkest teada saanud teel Narva, nagu väidab kostja, või hiljem ning auto põhjalikul ülevaatusel, nagu väidab hageja. Kostja on hagejale ja kohtule teatanud, et auto oli müügilepingu sõlmimisel töökorras ning kogu tehnika töötab. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et kui kliima ja nelikveo puhul saab olla tegemist n-ö auto täiendavate omadustega, mis olid samas hageja jaoks auto ostmisel olulised, siis mootoriõli leke puhul on tegemist ohtliku veaga, eriti kui leke ei ole visuaalselt koheselt tuvastatav. Alusetud on ka kostja väited, et hageja sõitis sõidukiga 100 km Narva ja alles siis ilmnesid sel puudused. Vastupidiselt kostjale leiab kohus, et hageja sõitis vaid 100 km ning eluliselt ei ole usutav, et sellise vahemaa läbimisel said hageja väljatoodud puudused, mille hüvitamist ta 8(11)

kostjalt soovib, tekkida tema enda tegevuse tõttu. Seega esinesid vaidlusalused puudused juba enne asja üleminekut hagejale (VÕS § 218 lg 1 ja § 214 lg 2). Eeltoodu põhjal kohus leiab, et sõidukil tuvastatud puuduste näol oli tegemist varjatud puudustega, mida hagejal ei oleks ka vajalike tehniliste teadmiste olemasolul ning sõiduki välisel ülevaatusel nõuetekohast hoolsust rakendades olnud kohapeal võimalik avastada. Kostja ei ole ka kohtu hinnangul tõendanud, et puudused tekkisid hageja enda tegevuse tõttu ega ka seda, et sõiduk vastas lepingutingimustele. Kostja vastutab seega asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ehkki kostja on menetluses väitnud, et ta nimetatud puudustest (õlileke, nelikvedu ja kliimaseade) ei teadnud ning on kõigist temale teadaolevatest puudustest hagejale teada andnud, ei välista see kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest, kuna müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud. VÕS § 218 lg 1 ning § 214 lg 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud. Kostja on kohtule teatanud, et kui muu ei aita, siis tuleb selguse mõttes läbi viia autole ekspertiis (dtl 72). Kuigi kostja ei ole selget taotlust ekspertiisi tegemiseks esitanud, ei oleks see ka kohtu hinnangul vajalik, kuna kohtule on esitatud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Seoses kostja etteheitega hagejale, miks ta ei soovinud läbida sõiduki täiendavat kontrolli Rakveres, peab kohus eluliselt usutavaks hageja väidet, et kuna müüja (kostja) puhul on tegemist isikuga, kes ise tegeleb sõidukite remondiga, ning kes väitis, et asjad, mis hagejat huvitavad, on korras ja töötavad (lisaks oli kostja ühe puuduse autol välja toonud, mis hageja hinnangul näitas, et tegemist on ausa müüjaga), ei pidanud hageja täiendavalt vajalikuks pöörduma enne lepingu sõlmimist tehnoülevaatusesse vms auto kontrolli. Alusetud on ka käesolevas asjas esitatud kostja väited, et tulenevalt VÕS § 219 lg 1 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja ei ole müügilepingut oma majandus- või kutsetegevuses sõlminud, mistõttu ka VÕS § 219 lg 1 kohustus temale ei rakendu. Hageja ostjana ei pidanud eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel andnud hagejale üle ilma käesolevas hagis märgitud puudusteta auto. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja tegema kulutusi autol esinevate puuduste kindlakstegemiseks ega nende kõrvaldamiseks. Iseenesest puudub vaidlus ning esitatud tõenditega (auto ülevaatusakt, arved) on tõendatud, et hageja on kandnud seoses mootoriõli leke, nelikvedu ja kliimaseadme parandamisega kulutusi kokku summas 1 029.04 eurot (dtl 30-34). Kostja on küll seadnud kahtluse alla hageja tõenditena esitatud arved ning asjaolu, kas hageja on üleüldse remonti teostanud, kuna vanu varuosi ta näinud ei ole, ei pea kohus sellekohaseid kostja etteheiteid põhjendatuks. Hageja on kohtule tõenditena esitanud erinevad arved ja fotod, 9(11)

kohus ei pea põhjendatuks nimetatud tõendites kahelda. Ka kostja väide, et eluliselt ei ole usutav, et hageja teostas remonti erinevates kohtades, on samuti alusetu. Hageja on kohtule selgitanud, et auto remont teostati erinevates kohtades, kuna remonditöökojas, kus tehti sõiduki ülevaatus, oli järjekord, mistõttu on osad esitatud remondiarved ka veebruarikuu eest. Kuna hageja ei teostanud auto remonti ise, vaid remondikodades, ei peagi hagejal vahetatud vanu varuosi alles olema. Kostja on kohtule teatanud ka, et kogu see asi on kahtlane, hageja on muuhulgas sõiduki läbisõidunäitu kerinud. Kuigi sõiduki spidomeetri näit ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, peab kohus usutavaks hageja väidet, et kui sõidukile paigaldada kasutatud spidomeeter (mida hageja ka tegi, kuna vana spidomeeter läks katki), siis sellel ongi teine läbisõit. Kohus selgitab ka, et lisaks kohustuse rikkumisega kahju põhjustamisele tuleb isikult kahjuhüvitist välja mõistes arvestada ka vastutust välistavaid asjaolusid. Kostja on esile toonud, et ta on vaidlusaluse sõidukiga palju ringi sõitnud, kõik katkised varuosad vahetanud jne. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei välista kohtu hinnangul kostja süüd mittenõuetekohase auto müümisel. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi kahju tekitamises hagejale. Üldjuhul vabaneb võlgnik VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi vastutusest üksnes juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja kohustuse, s.o müüa sõitmist võimaldav lepingutingimustele vastav auto, täitmise kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei müü hagejale töökorras ja lepingutingimustele vastavat autot, võib sellega kaasneda ostjal kahju tekkimine. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on hagejal tekkinud kahju seetõttu, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava auto. Käesolevas asjas puuduvad ka kohtu hinnangul alused VÕS § 139 või § 140 kohaldamiseks. Kostja ei ole ka iseenesest sellist taotlust kohutule esitanud (ega tõendanud asjaolusid, mis viitaks hageja osalusele kahju tekkimisel või hagejast tuleneva ohu tagajärjel). Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis auto mootoriõli leke, nelikvedu ja kliimaseadme parandamise eest summas 1 029.04 eurot.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

10(11)

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Hageja on kohtule teatanud, et tema menetluskuluks on vaid riigilõiv summas 280.00 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 280.00 eurot olnud vajalik ning põhjendatud kulu. Muid menetluskulusid ei ole hagejal tekkinud. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280.00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.