Osaühing LUISA TÕLKEBÜROO hagi Three Solutions OÜ ja Redivivus OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1132,65 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing LUISA TÕLKEBÜROO (registrikood: 10288031; asukoht: Rotermanni 7, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson (epost: [email protected]) Kostja I: Three Solutions OÜ (registrikood: 16479909, asukoht: Tartu mnt 84a-51, Tallinn; e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja II: Redivivus OÜ (registrikood: 16953972, asukoht: Kannikese tee 12-14, Viimsi alevik, Viimsi vald, e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
21.10.2025 kohtuistungil, lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahulda.
2.Mõisa kostjatelt Three Solutions OÜ ja Redivivus OÜ solidaarselt hageja osaühing LUISA TÕLKEBÜROO kasuks välja põhivõlg 951,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 151,17 eurot ja viivis alates 13.11.2025.a. kuni põhivõla 951,60 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud solidaarselt Three Solutions OÜ ja Redivivus OÜ kanda.
Mõista kostjatelt Three Solutions OÜ ja Redivivus solidaarselt hageja osaühing LUISA TÕLKEBÜROO kasuks välja menetluskulud summas 1155 eurot.
3.Kostjatel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista kostjatelt Three Solutions OÜ ja Redivivus OÜ kui solidaarvõlgnikelt hageja kasuks välja põhivõlg 951,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, 18. juuni 2024. a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22,10 eurot ja viivis alates 19. juunist 2024. a. kuni põhivõla 951,60 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja sai 25. märtsil 2024. a. e-postiaadressilt [email protected] päringu tõlketööde konfidentsiaalsuse kohta. 26. märtsil 2024. a. edastati hagejale e-postiaadressilt [email protected] tõlkimist vajavad materjalid koos päringuga tõlketöö maksumuse ja tähtaja kohta. 26. märtsil 2024. a. vastas hageja päringule ja andis teada, et tõlge valmib ca 6-7 tööpäeva jooksul ja maksab 780 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 951,60 eurot. 26. märtsil 2024. a. kinnitati hagejale e-postiaadressilt [email protected] saadetud kirjas, et pakkumine sobib ja anti korraldus töö ära teha. 04. aprillil 2024. a. edastas hageja e-postiaadressile [email protected] valminud tõlketöö. 04. aprillil 2024. a. väljastas hageja kostjale Three Solutions OÜ tasumiseks arve nr 10087978 summas 951,60 eurot tasumise tähtajaga 11. aprillil 2024. a. E-postiaadressilt [email protected] saadetud e-kirjades oli kirja saatjana märgitud A. B., Three Solutions OÜ. Viidatud e-kirjade jaluses on märgitud telefoninumber XXX.
3.Kostja Three Solutions OÜ e-postiaadress on äriregistri avalike andmete kohaselt [email protected]. Kostja osanikud on äriregistri avalike andmete kohaselt A. B., isikukood XXX, kellele kuulub 48,39% suurune osalus, ja A. H., isikukood XXX, kellele kuulub 51,61% suurune osalus. A. B. oli äriregistri avalike andmete kohaselt kostja Three Solutions OÜ juhatuse liige kuni 03. aprillini 2024. a.
4.16. aprillil 2024. a. sai kostja e-kirja postiaadressilt [email protected], mille teemaks oli „lepingu tõlkimine“. Kirjale on alla kirjutanud A. B., Redivivus OÜ, kirja jaluses on märgitud telefoninumber +372 XXX. Kirjas paluti hagejal varasemalt kostja Three Solutions OÜ nimel tellitud lepingu tõlkimine muuta selliselt, et tellijaks ja maksjaks on Redivivus OÜ, tõlgitud leping paluti saata e-postiaadressil [email protected].
5.Äriregistri avalike andmete kohaselt on Redivivus OÜ, registrikood 16953972, registrisse kantud 28. märtsil 2024. a., juhatuse liige A. B., isikukood XXX, ja ainuosanik X OÜ, registrikood xxx, mille juhatuse liige on A. B., isikukood XXX. Veebilehel https://redivivis.com/contact-us avaldatud andmete kohaselt on kontaktisikuks A. B., kelle tiitliks on märgitud Chief Excecutive Officer, e-postiaadress [email protected] ja telefoninumber +372 XXX.
6.Hageja väljastas 17. aprillil 2024. a. uue arve nr 10088267 tasumiseks kostjale Redivivus OÜ.
2 / 10
7.Kuna kostja Redivivus OÜ A. nr 10088267 ei tasunud, saatis hageja 13. mail 2024. a. ekirja, mille manuses on arve nr 10088267 e-postiaadressidele [email protected] ja [email protected] ja nõudis tasumata arve tasumist.
8.14. mail 2024. a. saabus e-postiaadressilt [email protected] vastus, milles on saatjaks märgitud A. B.. Vastuses selgitatakse, et A. B. ei saa teha otsuseid Three Solutions OÜ nimel alates 02. aprillist 2024. a, koostöö tegemiseks Three Solutions OÜ-ga soovitatakse otse nende poole pöörduda. A. B. kinnitab viidatud e-kirjas, et esindab Revidius OÜ-d ja saab „rääkida ainult selle ettevõtte kohaselt“. Viidatud e-kirjas ei käsitleta tasumata arve teemat. Hageja reageeris saadud vastusele 16. mai 2024. a. kirjaga, edastades e-postiaadressidele [email protected] ja [email protected] kuvatõmmised varasemast kirjavahetust tõlketöö hinna kinnitamise ja arve maksjana kostja Three Solutions OÜ asendamisest kostjaga Redivius OÜ.
9.Hageja poolt 21. mail 2024. a. e-postiaadressidele [email protected], [email protected] ja [email protected] saadetud kirjale vastas samal päeval A. B., e-postiaadressilt [email protected] saabunud kirjas väitis A. B., et ei saa kostja Three Solutions OÜ nimel hagejale vastata ja soovitas kostja Three Solutions OÜ juhatuse andmeid otsida ettevõtja portaalist. Tasumata arve teema käsitlemisest A. B. hoidus. E-postiaadressidelt [email protected] ja [email protected] hageja kirjadele vastatud ei ole.
10.Seega on A. B., kostja Redivivus OÜ juhatuse liige, 16. aprillil 2024. a. palunud kostjale Three Solutions OÜ esitatud arve adresseerida kostjale Redivivus OÜ ja 14. mail 2024. a. hagejale teada andnud, et ei saa alates 02. aprillist 2024. a. teha otsuseid kostja Three Solutions OÜ esindajana. Tõlketöö tellimise ajal hagejalt oli A. B., kes on tänaseni kostja Three Solutions OÜ osanik, kostja Three Solutions OÜ juhatuse liige ja tema juhatuse liikme volitused lõppesid äriregistri avalike andmete kohaselt 03. aprillil 2024. a. Kuna A. B. ei olnud 16. aprillil 2024. a., mil hagejale tehti ettepanek kostjale Three Solutions OÜ väljastatud arve nr 10087978 adresseerida kostjale Redivivus OÜ, kostja Three Solutions OÜ juhatuse liige, otsustas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitada kostja Three Solutions OÜ vastu.
11.Kirjavahetusest ei tulene, et kostja Three Solutions OÜ asemel on hagejalt tõlketöö tellinud kostja Redivivus OÜ. Pigem on kostja Redivivus OÜ juhatuse liige ja kostja Three Solutions OÜ endine juhatuse liige A. B. kinnitanud, et tõlketöö tellis hagejalt kostja Three Solutions OÜ ja teatanud hagejale kohustusega ühinemisest kostja Redivivus OÜ poolt. Kostja Redivivus OÜ ei ole tõlketöö eest tasunud ja vastuseks hagejale nõudele tasuda arve on kostja Redivivus OÜ esindaja hagejal soovitanud nõudega kostja Three Solutions OÜ poole pöörduda.
12.Hagejale keeldub kostja Three Solutions OÜ A. tasumast ja vaidleb hagile vastu ilmselt mingi äritüli tõttu kostjaga Three Solutions OÜ ja kostjaga Redivivus OÜ seotud isikute vahel. A. B. on kostja Three Solutions OÜ osanik, oli kostja Three Solutions OÜ juhatuse liige kuni
03.aprillini 2024. a. ja on kostja Redivivus OÜ juhatuse liige. Tõlketöö tellimise ajal hagejalt
25.märtsil 2024. a. ja 26. märtsil 2024. a. oli A. B. kostja Three Solutions OÜ juhatuse liige.
13.Hageja on temalt tellitud tõlketöö teostanud ja töö tulemuse üle andnud nii kostjale Three Solutions OÜ kui ka kostjale Redivivus OÜ, mõlemale kostjale on väljastatud sama töö eest samasisuline arve. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Hagejale ei ole teatud töö lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 644) ja VÕS § 643 kohaselt peab tellija, kui ta on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. 3 / 10
14.VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kolmas isik kohustuse üle võtta nii, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kostja Redivivus OÜ on hagejale teinud pakkumise, mille kohaselt tasub kostja Three Solutions OÜ poolt tellitud tõlketöö hagejale kostja Redivivus OÜ ja hageja aktsepteeris kostja Redivivus OÜ tehtud pakkumuse, adresseerides 17. aprillil 2024. a. arve nr 10088267 tõlketöö eest tasumiseks kostjale Redivivus OÜ. Kostjad tõlketöö eest tasunud ei ole.
15.VÕS § 177 lg 1 lähevad kohustuse ülevõtmisel uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. Kostja I seisukoht
16.Kostja I palus jätta hagi jätta rahuldamata.
17.Kostja I vastuse kohaselt A. B. ei ole kostja seaduslik ega lepinguline esindaja ega ka töötaja mitte. Seetõttu ei ole A. B. hagejalt kostja nimel midagi tellinud ega saanudki tellida. Et hageja nõue on suunatud vale isiku vastu sai hagejale selgitatud juba vastuväites tema maksekäsu avaldusele: „Three Solutions OÜ ei ole tellinud ega saanud makseettepaneku aluseks oleval arvel olevat teenust ega ka sõlminud lepingut Oüga Luisa Tõlkebüroo. Three Solutions OÜ-le saadetud e-kirjast nähtuvalt olid Luisa Tõlkebüroo OÜ tellijateks ja teenuse saajaks A. B.. Makseettepaneku aluseks oleva arve selgitusest nähtub samuti, et Tellimuse sisu on A. B.ile tehtud tõlketöö. Maksekäsu avaldusest nähtub samuti, et tellija on A. B.. A. B. ei ole ega ole olnud kunagi Three Solutions OÜ esindaja ega töötaja. Samas eelviidatud e-kirjas kirjutab Avaldaja A. B.ile ja A. B.ile: „...... Arve oleme vastavalt teie palvetele ka ümber vormistanud OÜ Redivivus nimele. SEEGA Avaldaja nõue on esitatud vale isiku vastu.“
18.Lihtsustatult on hageja lugenud kostja tellijaks pelgalt e-posti aadressi tõttu. Tähelepanuväärne on, et A. B. tundis muret, kas tellimus jääb konfidentsiaalseks.
19.Tegemist on olukorraga, kus endise juhatuse liikme perekonnaliige lootis oma isiklikud kulud kostja vaikselt kostja kanda veeretada, ehk tegemist kelmusega. Varasemalt, 13.06.2016 on A. B. Harju Maakohtus pettuste eest juba korra süüdi mõistetud. Samas hagi lisast 4 nähtub, et B. sai oma veast aru ja palus hagejal arve teha teisele OÜ-le. Kostja II seisukoht.
20.Kostja II seisukoha kohaselt Redivivus OÜ ei olnud teenuse tellija. Tõlketöö tellimus esitati aadressilt [email protected], seega oli teenuse tellijaks Three Solutions OÜ. Redivivus OÜ loodi alles pärast tellimuse tegemist (28.03.2024) ega saanud olla tellija.
21.Arve ümbervormistamine ei olnud kohustusega ühinemine. 16.04.2024 saadetud kiri arve adresseerimiseks Redivivus OÜ nimele ei olnud õiguslik tahteavaldus võtta endale Three Solutions OÜ kohustusi (VÕS § 178). Tegemist oli arve suunamisega, mitte kohustuse ülevõtmisega.
22.Teenust ei kasutatud Redivivus OÜ äritegevuses. Tõlge puudutas Three Solutions OÜ projektiga seotud lepingut. Redivivus OÜ ei saanud teenusest majanduslikku kasu ega kasutanud seda oma äritegevuses.
23.Esindussegadus on hageja risk. Tellimuse tegemise ajal oli kostja II juhatuse liige Three Solutions OÜ juhatuse liige, kuid hilisem suhtlus Redivivuse nimel toimus ajal, mil kostja 2 juhatuse liige ei olnud enam Three Solutions OÜ juhatuses. Seega oli tema suhtlus Redivivuse kaudu kõrvalise isiku suhtlus. Hageja pidi kontrollima tellimuse esitajate esindusõigust. A. B. ei olnud Three Solutions OÜ juhatuse liige ega töötaja. Sama loogika järgi ei saa Redivivust lugeda tellijaks ainult seetõttu, et üks juhatuse liige suhtles hagejaga. 4 / 10
24.Hageja lõi olukorra ebaselguse. Kostja pöördus hageja poole selgituse saamiseks, kas partneriks ja tellijaks on Three Solutions OÜ või Redivivus OÜ. Hageja vastas lakooniliselt, et 'pole vahet, kust raha tuleb'. Selline seisukoht on vastuolus KYC-põhimõtetega ning tekitab ebaselguse selles, kes on tegelik lepingupartner ja kes peaks saama töö tulemuse. Kuna hageja jättis partneri määratlemata, ei saa ta nüüd väita, et Redivivus OÜ oleks lepingusse astunud või kohustusega ühinenud. Ebaselgus tuleb tõlgendada kostja kasuks
25.Hagi tuleks Redivivuse suhtes jätta rahuldamata. Redivivus OÜ ei olnud lepingupooleks ega kohustuse ülevõtjaks. Hageja nõue tuleb rahuldada üksnes Three Solutions OÜ vastu, kui kohus leiab, et tellimus kehtis. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele
27.Kohus tuvastab järgmised asja lahendaamiseks olulised asjaolud: 25. märtsil 2024. sai hageja e-postiaadressilt [email protected] päringu tõlketööde konfidentsiaalsuse kohta. Ekirjale oli saatjaks märgitud A. B., Three Solutions OÜ. Hageja vastas 26. märts 2024, et tänab päringu eest ja kinnitas, et käsitleb kõiki dokumente konfidentsiaalselt. Kui soovitakse, siis võib saata dokumendi hagejale krüpteeritud kujul. 26. märtsil 2024. a. edastati hagejale epostiaadressilt [email protected] tõlkimist vajavad materjalid koos päringuga tõlketöö maksumuse ja tähtaja kohta. 26. märtsil 2024. a. vastas hageja päringule ja andis teada, et tõlge valmib ca 6-7 tööpäeva jooksul ja maksab 780 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 951,60 eurot. 26. märtsil 2024. a. kinnitati hagejale e-postiaadressilt [email protected] saadetud kirjas, et pakkumine sobib ja anti korraldus töö ära teha. E-kirjale oli saatjaks märgitud A. B.. 04. aprillil 2024. a. edastas hageja e-postiaadressile [email protected] valminud tõlketöö (dtl 35-37). 04. aprillil 2024. a. väljastas hageja kostjale Three Solutions OÜ tasumiseks arve nr 10087978 summas 951,60 eurot tasumise tähtajaga 11. aprillil 2024.a. (dtl 31). Kostja Three Solutions OÜ e-postiaadress on äriregistri avalike andmete kohaselt [email protected]. Kostja osanikud on äriregistri avalike andmete kohaselt A. B., isikukood XXX, kellele kuulub 48,39% suurune osalus, ja A. H., isikukood XXX, kellele kuulub 51,61% suurune osalus. A. B. oli äriregistri avalike andmete kohaselt kostja Three Solutions OÜ juhatuse liige kuni 03. aprillini 2024. a. 16. aprillil 2024. a. sai kostja e-kirja postiaadressilt [email protected], mille teemaks oli „lepingu tõlkimine“. Kirjale on alla kirjutanud A. B., Redivivus OÜ, kirja jaluses on märgitud telefoninumber +372 XXX. Kirjas paluti hagejal varasemalt kostja Three Solutions OÜ nimel tellitud lepingu tõlkimine muuta selliselt, et tellijaks ja maksjaks on Redivivus OÜ, tõlgitud leping paluti saata e-postiaadressil [email protected] (dtl 66). Äriregistri avalike andmete kohaselt on Redivivus OÜ, registrikood 16953972, registrisse kantud 28. märtsil 2024. a., juhatuse liige A. B., isikukood XXX, ja ainuosanik Avangu OÜ, registrikood xxx, mille juhatuse liige on A. B., isikukood XXX. Veebilehel https://redivivis.com/contact-us avaldatud andmete kohaselt on kontaktisikuks A. B., kelle tiitliks on märgitud Chief Excecutive Officer, e-postiaadress [email protected] ja telefoninumber +372 XXX. Hageja väljastas 17. aprillil 2024. a. uue arve nr 10088267 tasumiseks kostjale Redivivus OÜ (dtl 54). Hageja saatis 13. mail 2024. a. e-kirja, mille manuses on arve nr 10088267 e-postiaadressidele [email protected] ja [email protected] ja nõudis tasumata arve tasumist (dtl 69-70). 14. mail 2024. a. saabus e-postiaadressilt [email protected] vastus, milles on saatjaks märgitud A. B.. Vastuses selgitatakse, et A. B. ei saa teha otsuseid Three Solutions OÜ nimel alates 02. aprillist 2024. a, koostöö tegemiseks Three Solutions OÜ-ga soovitatakse otse nende poole pöörduda. A. B. kinnitab viidatud ekirjas, et esindab Revidius OÜ-d ja saab „rääkida ainult selle ettevõtte kohaselt“ (dtl 68). Hageja reageeris saadud vastusele 16. mai 2024. a. kirjaga, edastades e-postiaadressidele [email protected] ja [email protected] kuvatõmmised varasemast kirjavahetust tõlketöö hinna kinnitamise ja arve maksjana kostja Three Solutions OÜ asendamisest kostjaga Redivius 5 / 10
OÜ (dtl 67). Sellele kirjale vastas samal päeval A. B., e-postiaadressilt [email protected], milles väitis, et ei saa Three Solutions OÜ nimel hagejale vastata ja soovitas Three Solutions OÜ juhatuse andmeid otsida ettevõtja portaalist (dtl 70).
28.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 951,60 eurot, sissenõudmisekulu 40 eurot ja alates hagi esitamisest viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja väitel tema nõue tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtulepingust, mille kohaselt kostja I tellis hagejalt tõlketöö, hageja on temalt tellitud tõlketöö teostanud ja töö tulemuse üle andnud nii kostjale I kui ka kostjale II ja mõlemale kostjale on väljastatud sama töö eest samasisuline arve. Hageja leiab, et kostja II on kohustusega ühinenud.
29.Kostja I väidab, et hageja on esitanud oma nõude vale isiku vastu. Kostja I väitel A. B. ei ole kostja I seaduslik esindaja, lepinguline esindaja ega töötaja ja seetõttu ei saanud A. B. hagejalt midagi tellida. Kostja II väidab, et kostja II ei olnud teenuse tellija. Tõlketööde tellija oli kostja I. Kostja II väitel arve ümbervormistamine ei olnud kohustusega ühinemine. Kostja II ei ole soovinud võtta endale kostja I kohustusi. Tegemist oli arve suunamisega, mitte kohustuse ülevõtmisega.
30.Pooled vaidlevad selle üle, et kas hagejale tellimuse esitanud isikul A. B. oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vaidlust pole selle üle, et A. B. ei olnud tellimuse esitamise ajal kostja I seaduslik esindaja ega töötaja, samuti ei olnud kostja I poolt antud A. B.’le volikirja kostja I nimel tõlketöö tellimiseks.
31.TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et kui isik teeb teise isiku nimel tehingu ilma esindusõiguseta, on mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui esindatav selle hiljem heaks kiidab. Käesoleval juhul on kostja I keeldunud arve tasumisest, mis tähendab, et heakskiitu ei ole antud. Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas A. B. tegevus kostja ametlikult e-post aadressilt [email protected] hagejale e-kirja saates ja hagejalt tõlketööd tellides võis luua nn näivusvolituse.
32.Kohus selgitab, et esindusõigus on TsÜS § 117 lg 1 kohaselt õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Volituse saab esindatav anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega ehk konkludentselt (TsÜS § 118 lg 1, § 68 lg-d 2 ja 3). Lisaks võib esindusõigus olla tuletatav TsÜS § 118 lg 2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus), kus esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, või TsÜS § 118 lg 2 teisest alternatiivist (nn näivusvolitus), kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana.
33.Kohus leiab, et A. B.i saab lugeda käesoleval juhul hagejale tõlketööde tellimuse esitamisel ja tööde vastuvõtmisel esindusõiguslikuks isikuks. A. B. on hagejale tõlketööde tellimuse esitamisel kasutanud kostja kasutuses olevat e-postiaadressi [email protected]. 21.10.2025 kohtuistungil on kostja I seaduslik esindaja selgitanud, et A. B. osutas kostjale I finantsabi ja tal oli juurdepääs [email protected] e-posti aadressile. Seega oli kostja I teadlik, et A. B. kasutab kostja ametlikku e-posti aadressi ja on seda talunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul TsÜS § 118 lg 2 tingimused täidetud ja A. B.il oli vaikiv volitus kostja I nimelt tegutseda ja hagejal oli kahtluseta õigus eeldada, et A. B.il on volitused hagejalt tõlketeenuse tellimiseks. Seega on tõlketeenuse esitamiseks sõlmitud leping hageja ja kostja I vahel. Kohus märgib, et VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega on kostja I käitumine, kes teadis A. B. poolt oma epostiaadressi kasutamisest ja talus seda, kuid keeldub nüüd vastutusest, vastuolus hea usu põhimõttega. 6 / 10
34.Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vaidlust pole selle üle, et hageja on tellitud tõlketööd teostanud ja töö tulemuse üle andnud kostjale I ja kostja I ei ole teatanud hagejale lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja on esitanud kostjale I 04.04.2024 arve summas 951,60 eurot, kuid kostja I ei ole A. tasunud. Seega on kostja I rikkunud kohustust VÕS § 108 lg 1 mõistes ja hageja võib kostjalt I nõuda põhivõlgnevust summas 951,60 eurot.
35.Hageja on esitanud kostja I vastu viiviseõude. VÕS § 113 lg1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
36.Hageja nõuab põhivõlgnevuse summas 951,60 eurot tasumata jätmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist alates 18.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
37.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja poolt kosjale I esitatud arve tasumise tähtaeg oli 11.04.2024, seega muutus kohustus sissenõutavaks 12.04.2024 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt I kohustuse täitmisega viivitamisega viivitamisel viivist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendanud. Kohus leiab, et hageja võib kostjalt I nõuda viivist alates 12.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni (12.11.2025) summas 171,87 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 13.11.2025 põhivõlalt summas 951,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
38.Hageja on seisukohal, et kostja II vastutab hageja ees solidaarselt kostjaga I, sest kostja II on kohustusega ühinenud. Hageja järeldab kostja II poolt kohustusega ühinemist sellest, et kostja II on hagejale teinud pakkumise, mille kohaselt tasub kostja I poolt tellitud tõlketöö eest hagejale kostja II ja hageja aktsepteeris kostja II poolt tehtud pakkumuse, adresseerides 17. aprill 2024 arve nr 10088267 tõlketöö eest tasumiseks kostjale II. Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas tegemist on kostja II poolt kohustusega ühinemisega.
39.VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kolmas isik kohustuse üle võtta nii, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Lõike 2 järgi kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 7 / 10
ja 152 sätestatut. Riigikohus on leidnud, et kolmanda isiku kaasamine võlasuhtesse võlgniku kõrvale loob võlausaldaja jaoks täiendava võlaõigusliku tagatise, kohustusega ühinemisel tekib võlgnikuga VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus (RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-8-06, p 13).
40.Kohus nõustub hagejaga, et kostja II on kostja I kohustusega tasuda hagejale tõlketööde eest ühinenud VÕS § 178 tähenduses. Kohus on seisukohal, et kostja II poolt 16. aprillil 2024. a. hagejale saadetud e-kiri, mille pealkirjaks on „Lepingu tõlkimine“ ja mille kohaselt palus kostja II hagejal varasemalt kostja I nimel tellitud lepingu tõlkimine muuta selliselt, et tellijaks ja maksjaks on kostja II ja tõlgitud leping paluti saata e-postiaadressile [email protected] näol on tegemist kostja II selge tahteavaldusega, et ta soovib, et hageja poolt teostatud tõlketöö tellijaks märgitakse kostja II, hageja edastab tõlketöö kostjale II ja arve väljastatakse kostjale II. Tegemis on pakkumusega VÕS § 16 lg 1 mõistes. VÕS § 178 lg 2 kohaselt on kohustusega ühinemiseks vajalik võlausaldaja nõusolekut. Kohus leiab, et hageja on nõustunud kostja II pakkumusega adresseerides 17.aprill 2024 arve nr 10088267 tõlketöö eest tasumiseks kostjale II. Tegemist on nõustumusega VÕS § 20 lg 1 mõistes ning hageja ja kostja II vahel on lepingu sõlmitud VÕS § 9 lg 1 tähenduses. Seega on kostja II ühinenud kostja I kohustusega.
41.VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osaliselt täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse , mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
42.Kohus nõustub hagejaga, et kostjad vastutavad hageja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt, sest kostja II on kohustusega ühinenud. Seega tuleb kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 951,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 951,17 eurot ja viivis alates 13.11.2025 põhivõlalt summas 951,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
43.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus on eelnevalt välja mõistnud sissenõutavaks muutunud viivise summas 951,17 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 951,60 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot ja mõistab selle solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
46.Hageja esitas 21.10.2025 menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 2442,00 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja 8 / 10
õigusabikulud 2162,00 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-118657 menetluses ja hageja taotleb menetluskulude välja mõista ilma käibemaksuta. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
47.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
48.Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 280 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks.
49.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
50.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
51.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 9 tund ja 36 minutit tunnihinnaga 230 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja vajalik ja põhjendatud õigusabi kokku 5 tundi. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule 08.08.2024 ja 30.06.2025 menetlusdokumendid, mille sisu suurel määral kattub. Seega ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista mõlema menetlusdokumendi koostamise kulu täies ulatuses. Ülejäänud toiminguid peab kohus põhjendatuks.
52.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi keskmise tunnihinnaga 230 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hagejat on küll esindanud vandeadvokaat, kuid arvestades, et tegemist on õiguslikult üsna lihtsa vaidlusega, mida näitab ka asjaolu, et hageja on esitanud kohtule hagiavalduse ilma õigusabi kasutamata, siis tuleb lugeda käesoleval juhul mõistlikuks õigusabi tunnitasuks 175 eurot ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 875 eurot (5 tund × 175 eurot) ilma käibemaksuta.
53.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1155 eurot (õigusabikulud 875+riigilõiv 280), mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
54.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
55.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).