06. detsember 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-14908
Tsiviilasi
Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Kalevipoja tn 17 korteriühistu vastu 4043,84 euro ja viivise tasumise nõuetes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, aadress Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn) Lepinguline esindaja Birgit Juhanson
Asjast puudutatud isik
Tallinn, Kalevipoja tn 17 korteriühistu (registrikood 80141170, aadress Kalevipoja tn 17, 13625 Tallinn) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A, B ja C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) avaldus.
2.Välja mõista Tallinn, Kalevipoja tn 17 korteriühistult (registrikood 80141170) Swedbank P&C Insurance AS-i (registrikood 11269248) kasuks 4442,68 (neli tuhat nelisada nelikümmend kaks koma kuuskümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista Tallinn, Kalevipoja tn 17 korteriühistult (registrikood 80141170) Swedbank P&C Insurance AS-i (registrikood 11269248) kasuks viivis põhinõude 4043,84 (neli tuhat nelikümmend kolm koma kaheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 06.10.2022.a (kuuendast oktoobrist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3645 (kolm tuhat kuussada nelikümmend viis) eurot.
(viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 50 (viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kalevipoja tn 17 korteriühistu (puudutatud isik) vastu raha tasumise nõudes. Kohus 07.10.2022 määrusega algatas hagita menetluse ja määras puudutatud isikule avaldusele vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele kohtu määratud tähtpäevaks.
2.Avaldaja põhjendab avaldust muuhulgas järgmiselt. 04.10.2019 toimus Tallinnas Kalevipoja tn 17 korteris nr xx (vara) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xx hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus ja kodune vara veekahju. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr O1913774. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O1011687911. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 11.10.2019 fikseeriti varal järgmised kahjustused: köögi ühel värvitud betoonseinal veemullid; esiku betoonseinal tapeedil kollased laigud; esiku ripplaeplaatidel kollased laigud ning üks plaat utiliseeritud; koridori betoonseinal tapeedil kollased laigud; lastetoa betoonseinal tapeedil kollased laigud; elutoa värvitud betoonlael kollased laigud ja pragu; elutoa vaip (165x230) määrdunud. 18.10.2019 teatas kindlustusvõtja, et lisaks 11.10.2019 ülevaatusaktis fikseeritud kahjustustele on ilmnenud lisakahjud köögi lael. Kindlustusvõtja märkis, et pärast kuivamist ilmnesid köögi lael lisakahjustused, mida ülevaatuse akti koostamise ajal näha ei olnud. 19.10.2019 edastas avaldaja koostööpartner LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 4156,88 eurot. Lisaks edastas vara omanik vaiba keemilise puhastuse maksumuse summas 26,85 eurot, mille avaldaja hüvitas. 23.12.2019 edastas Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324 summas 4184,99 eurot. Arve summast olid võrreldes LKB OÜ 19.10.2019 eelkalkulatsiooniga maha arvestatud parketi eemalduse ja naturaalse tammeparketi maksumused. Seoses pärast 11.10.2019 ülevaatusakti koostamist ilmnenud köögilae kahjustustega oli arvele lisatud köögi lae maalritööd- Seoses suurenenud tapeetide maksumusega oli arvele lisatud tapeetide hinnalisa. Kuivõrd koridori ripplagi oli esikus oleva laega samasugune, kuid LKB OÜ 19.10.2019 eelkalkulatsioonis oli märgitud vaid esiku ripplaeplaatide vahetus, oli arvele lisatud ka koridori ripplae vahetus koos laeplaatidega. Ühtlasi lisandus arvele transport. Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 4211,84 eurot. 27.01.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/153, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 4211,84 eurot hiljemalt 10.02.2021. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 05.07.2021 kohtuhoiatuse nr A01.10275-02/552, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 12.07.2021. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis. Nõudekirjas ning kohtuhoiatuses nõutud summa 4211,84 eurot sisaldas ka parketi paigaldustööd (168 eurot koos käibemaksuga), kuid selle hüvitamist avaldaja puudutatud isikult käesolevaga ei nõua. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet 2 (6)
tasunud ning eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 4043,84 eurot. Kahju varale on tekkinud Tallinnas Kalevipoja tn 17 korteris nr xx purunenud hoone üldosale kuuluva veetoru tõttu. Korteriühistu haldusettevõtte kinnitusel oli kahju tekkimise põhjuseks korteris nr xx purunenud hoone üldosale kuuluv veetoru, mille tagajärjel said alumised korterid veekahjustusi. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Kohus toimetas avaldaja avalduse ja asja materjalid koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule seadusliku esindaja kaudu avalikus e-toimikus kätte 07.10.2022. Avaldusele vastamise tähtpäev saabus 21.10.2022. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on avaldus võimalik sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul avaldaja avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõikvõimalikke asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.
5.Äriregistri väljavõttest nähtuvalt Tallinnas asuva Kalevipoja tn 17 kortermaja kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud puudutatud isiku (korteriühistu) kaudu (TsMS § 5 lg 3, 475 lg 1 p 13).
6.Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks järgmised asjaolud: 04.10.2019 toimus Tallinnas Kalevipoja tn 17 korteris nr xx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xx hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine, mille tagajärjel sai korteri nr xx siseviimistlus ja kodune vara veekahju (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 2 ehitise ülevaatuse akt, lisa nr 3 ja 4.2 pildid, lisa nr 12 PLM Hooldus OÜ akt). Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomand oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 1 kodukindlustuse poliis nr O1011687911). Avaldaja hüvitas kahju 4211,84 euro (Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomandi remonttööd 4184,99 eurot + vaiba keemilise puhastuse maksumus 26,85 eurot) (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 6 vaiba keemilise puhastuse arve, lisa nr 7 Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324, lisa nr 8 ja 9 maksekorraldused 64236 ja 70380). 27.01.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/153, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 4211,84 eurot hiljemalt 10.02.2021 (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 10 ja 10.1).
3 (6)
05.07.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02/552, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 12.07.2021 (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 11). Avaldaja poolt kahju hüvitamisega on Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomaniku nõude omandanud avaldaja kui kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel. Kohus kontrollib järgnevalt, kas avaldaja nõuded (Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomandi remonttööd 4184,99 eurot + vaiba keemilise puhastuse maksumus 26,85 eurot + viivise nõuded) puudutatud isiku vastu on põhjendatud.
7.Avaldaja kui kindlustusandja on korteriomaniku nõude omandanud korteriomaniku õigusjärglane ja puudutatud isik on korteriühistu. Kuivõrd avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid ning kahju tekkis 04.10.2019, siis kohaldub antud asjas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 näeb ette, et tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Riigikohus on leidnud, et korteriomanike ja korterite valitseja vahel on lepinguline ja käsundilaadne õigussuhe (RK TKo 3-2-1-188-15, p 11). Kahjunõude esitamisel korteriühistu vastu tuleb välja selgitada, millist lepingulist kohustust ühistu rikkus ja kas korteriomaniku nõutud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (samas). Kaasomandisse kuuluvas elamu osas tekkinud kahju eest võivad vastutada solidaarselt kõik korteriomanikud ja ühistu (RK TKo 3-2-1-117-14, p 12). Seejuures on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (RK TKo 3-2-1-61-14, p 30) ning ühistu vastutuse aluseks võib olla tema tegevusetus sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmisel (RK TKo 3-2-1-117-14, p 12, 3-2-1-129-13, p 51). Korteriühistul on võimalik tõendada, et rikkumine on vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (RK TKo 3-2-1-173-12, p 18, 3-2-1-129-13, p 23). Kohus leiab, et eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse kohaldamisel.
8.Kohus eelnevalt luges kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et 04.10.2019 toimus Tallinnas Kalevipoja tn 17 korteris nr xx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xx hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine, mille tagajärjel sai korteri nr xx siseviimistlus ja kodune vara veekahju (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 2 ehitise ülevaatuse akt, lisa nr 3 ja 4.2 pildid, lisa nr 12 PLM Hooldus OÜ akt). Varasemas kohtupraktikas on leitud, et veetorustik on korteriomanike kaasomandi ese (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohtu hinnangul on kortermaja veetoru korteriomanike kaasomandi ese, mis ei ole vajalik ainult ühe korteriomaniku kasutuseks. Veetoru pole eemaldatav selliselt, et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi ei kahjustataks. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme (sh veetoru) korrashoid, mistõttu võimalike kaasomandi eseme puuduste eest vastutab korteriühistu. Riigikohus on leidnud lahendis nr 2-17-15364 p-s 12, tuginedes enne KrtS jõustumist kehtinud sätetele, et kuna korteriühistul on seadusest tulenev kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisab korteriomanikul kaasomandi eseme purunemise tõendamisest. Sama põhimõte on kohtu hinnangul kohaldatav ka kehtivale KrtS-le. Antud juhul tekkis 04.10.2019 kahju Kalevipoja tn 17xx, Tallinn korteriomandile kaasomandi esemest (hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine), mille eest vastutab puudutatud isik kui korteriühistu.
9.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja 4 (6)
arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega kuulub avaldaja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui puudutatud isik on rikkunud mõnda oma kohustust. Kohus leiab, et korteriomaniku ja korteriühistu vahel on käsundilaadne lepinguline suhe. VÕS § 620 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 620 lõikele 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Korteriühistul on kohustus tegutseda hoolsalt ja ära hoida vastavalt oma teadmistele ning võimetele kahju tekkimine korteriomanikule. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isik kui korteriühistu ei ole vastutuse vältimiseks tõendanud, et ühistu kas ei rikkunud hoolsuskohustust või esines selline vääramatu jõu asjaolu, millest tulenevalt oli rikkumine vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud rikkumise puudumist ega kahju tekkimist mõne vääramatu jõu asjaolu tõttu. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Avaldaja tõendas talle põhjuslikus seoses tekkinud kahju suurust. VÕS § 128 lg 4 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Veekahjustustest tingitud korteri remonditööde kulu (sh sellest tingitud vaiba keemiline puhatus) on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses ja VÕS § 127 lg 1 järgi hüvitatav. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule.
10.Kohtu hinnangul avaldaja tõendas tekkinud kahju suuruse. LKB OÜ koostas Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteri remondi kohta eelkalkulatsiooni (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 5) summas 4156,88 eurot koos käibemaksuga. Eelkalkulatsioon sisaldas koos tööde mahtude näitamisega ehitusprahi utiliseerimist ja tööde detailset loetelu. Samuti on kohtule esitatud vaiba keemilise puhastuse arve 26,85 eurot, Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324, maksekorraldused 64236 ja 70380 (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 6 vaiba keemilise puhastuse arve, lisa nr 7 Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324, lisa nr 8 ja 9 maksekorraldused 64236 ja 70380). Avaldaja selgitas, et arve nr 201915324 summast 4184,99 eurot olid võrreldes LKB OÜ 19.10.2019 eelkalkulatsiooniga maha arvestatud parketi eemalduse ja naturaalse tammeparketi maksumused. Seoses pärast 11.10.2019 ülevaatusakti koostamist ilmnenud köögilae kahjustustega oli arvele lisatud köögi lae maalritööd. Seoses suurenenud tapeetide maksumusega oli arvele lisatud tapeetide hinnalisa. Kuivõrd koridori ripplagi oli esikus oleva laega samasugune, kuid LKB OÜ 19.10.2019 eelkalkulatsioonis oli märgitud vaid esiku ripplaeplaatide vahetus, oli arvele lisatud ka koridori ripplae vahetus koos laeplaatidega. 4211,84 eurot (Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteri remonttööd 4184,99 eurot + vaiba keemiline puhastus 26,85 eurot) sisaldas ka parketi paigaldustööd (168 eurot koos käibemaksuga). Selle 5 (6)
hüvitamist avaldaja puudutatud isikult käesolevaga ei nõua. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on 4043,84 (4211,84-168=4043,84) eurot. Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid seda, millises mahus ja milliseid töid oli vaja teha korteri kahjustuste kõrvaldamiseks ning vaiba keemilise puhastuse kulu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldaja kahju nõue 4043,84 eurot tulenevalt korteri remondi kuludest ja vaiba keemilise puhastuse kulust on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 4043,84 eurot.
11.Koos põhinõudega esitas avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja viivisenõude seadusjärgses määras alates avalduse esitamise järgnevast päevast. VÕS § 113 g 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab sissenõutavaid viiviseid seadusejärgse viivisemääraga põhinõudelt 4043,84 eurot alates kahjunõude 05.07.2021 nõudekirja (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 11) tasumise tähtajale 12.07.2021 järgnevast päevast 13.07.2021 kuni 05.10.2022, so 450 päeva summas 398,84 eurot. Sissenõutav viivis seadusjärgses määras perioodil 13.07.2021 - 05.10.2022 arvutatuna põhinõudelt 4043,84 eurot on 398,84 eurot (perioodis viivitatud päevi 450 viivisemääraga päevas 0,021918%). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja nõutud sissenõutava viivise 398,84 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt 4043,84 eurot alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast 06.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3645 eurot (põhinõue 4043,84 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 398,84 eurot = 3645 eurot). Avaldaja ei ole põhjendanud avaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 4442,68 eurot (4043,84 + 398,84 = 4442,68), millele lisandub jooksva viivise nõue.
12.Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõuded tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja on kohtule avaldanud, et avalduse esitamise seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Avalduselt riigilõivu tasumine 50 eurot on seadusest tulenevalt vältimatult vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 ja 139 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot, mille mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.