2-25-8684/13 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud nii 13.08.2025 (dtl 141) kui ka 25.09.2025 (dtl 143) infot, kas kohtul on alust teha tagaseljaotsus, millest kohus järeldab, et hageja on tagaseljaotsuse tegemisega nõus. Kostjale saadeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus 01.10.2025 kostja poolt avaldatud eposti aadressile XXX. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ehk 07.10.2025 ning hagile vastamise tähtpäev oli 27.10.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 21.10.2020 sõlmitud laenulepingust (millele on sõlmitud lisad 17.12.2020, 15.03.2021, 13.06.2021, 22.12.2021, 18.04.2022, 14.07.2022, 17.11.2022) ning 15.05.2024 sõlmitud laenulepingust. Hageja on laenulepingud üles öelnud ja kostja laenu tagasimaksmise kohustus on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks. Hageja nõude sisu on laenulepingutest tulenev põhinõue, intressinõue ja viivise nõue ning lisaks kahju hüvitamise nõue seoses kohtueelse õigusabiga. Nõude summa kokku on 25 309,37 eurot ja hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest seadusjärgses määras summalt 22 917,88 eurot. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098), kuid käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kuivõrd laenulepingud on sõlminud tööandja kõrvlategevusena töötajaga turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja sellise lepingu sõlmimist ei pakuta hageja kinnitusel kolmandatele isikutele, siis kohaldub hageja ja kostja laenulepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lg 3 p 3. Kohus rahuldab hagiavalduse. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 2250 eurot, kokku 3650 2

eurot (dtl 159-160). Riigilõiv 1400 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ülemäärane. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159- 16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Kohus on tuvastanud, et hageja esindaja osutatud õigusabi mahtu ja tunnihinda arvestades ei ole õigusabikulude rahaliseks suuruseks menetluskulude nimekirjas märgitud 2250 eurot. Hageja välja toodud menetlustoimingute ajakulu liitmisel on ajakulu kokku 8,5 tundi (2 + 3 + 0,25 + 2,75 + 0,5), mitte menetluskulude nimekirjas märgitud 11,25 tundi. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 1700 eurot (8,5 x 200). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 3100 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv ja 1700 eurot hageja lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.