Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-25-11603 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus K. I. (I.) vastu kahju hüvitamise nõudes Avalduse lahendamine Avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620), lepinguline esindaja A. J. (OÜ Julianuse Õigsbüroo, e-post: [email protected]) Puudutatud isik K. I. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus K. I. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Mõista K. I.lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 1132,16 eurot.
3.Mõista K. I.lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.07.202418.07.2025 eest summas 129,27 eurot.
4.Mõista K. I.lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks viivis alates 19.07.2025 põhinõudelt 1132,16 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
5.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud K. I. kanda.
7.Mõista K. I.lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks menetluskuludena 388 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabi 338 eurot).
8.Mõista K. I.lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldus, aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (avaldaja) esitas 18.07.2025 Harju Maakohtule avalduse K. I. (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt toimus 29.03.2024 kindlustusjuhtum, mille kohaselt sai veekahju XXX korteri köögi lagi, seinad, liistud, köögilaud, lae all olev isolatsioon ja soojustusmaterjal. Veekahju tekkis puudutatud isiku omandis oleva korteri aadressil XXX valamu šifooni purunemise tõttu. VS Trade OÜ hinnapakkumise kohaselt on kahjude kõrvaldamiseks vajaliku remondi maksumus 1888,80 eurot. Avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule veekahju 1132,16 eurot, mis on 70 % kahju suurusest ning esitas puudutatud isikule 09.07.2024 nõudekirja remondi maksumuse 1132,16 eurot hüvitamiseks. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Avaldaja palub puudutatud isikult mõista välja kahjuhüvitise 1132,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.07.2024-18.07.2025 eest 129,27 eurot ja jätkuva viivise alates avalduse esitamise päevast, s.o 19.07.2025 põhinõudelt 1132,16 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Menetluse käik
2.07.08.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks kuni 15 päeva alates määruse kättesaamisest.
3.17.10.2025 helistas kohus puudutatud isikule, kes kinnitas muuhulgas, et tema elektronpostiaadress on XXX. Kohus palus puudutatud isikul kinnitada kohtudokumentide kättesaamist, mida puudutatud isik lubas teha. 17.10.2025 saatis kohus puudutatud isikule tema poolt kohtumenetluses avaldatud elektronpostiaadressile uuesti kohtudokumendid, paludes nende kättesaamist koheselt kinnitada. Ühtlasi hoiatas kohus puudutatud isikut, et kui ta ei kinnita kohtudokumentide kättesaamist sama päeva jooksul, loeb kohus need talle tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-st 2 kätte toimetatuks 23.10.2025, mistõttu on puudutatud isikul avaldusele vastuse esitamise tähtajaks 07.11.2025. Puudutatud isik kohtudokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Puudutatud isik ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks avaldusele vastust. Määruse põhjendused
4.Avaldaja palus avalduses asja lahendada kirjalikus menetluses. Puudutatud isik ei ole taotlenud enda ärakuulamist (vt 07.08.2025 määruse lk 3). Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.Kohus asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele.
6.Avalduse kohaselt toimus 29.03.2024 kindlustusjuhtum, mille kohaselt sai veekahju XXX korteri köögi lagi, seinad, liistud, köögilaud, lae all olev isolatsioon ja soojustusmaterjal. Veekahju tekkis puudutatud isiku omandis oleva korteri aadressil XXX valamu šifooni purunemise tõttu. Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale kahju 1132,16 eurot, mis on 70 % kahju suurusest ning kindlustusandjale läks üle nõue kahju põhjustanud korteriomaniku vastu.
7.Kohus on tõendite alusel tuvastanud, et avaldaja ja kindlustusvõtja Kuldar Saarloo vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping (poliis nr 28/192219; dtl 13-17), millega oli kindlustatud XXX korter ja kodune vara. Kindlustusvõtja esitas 31.03.2024 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud kõnealuses korteris 29.03.2024 kahjujuhtum. Kahjustada said köögi lagi, seinad, liistud, köögilaud, lae all olev isolatsioon ja soojustusmaterjal (dtl 7-12). Veekahju tekkis puudutatud isiku omandis oleva korteri (XXX) valamu šifooni purunemise tõttu (dtl 29-30). 2
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 13). Kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub avaldajal. Puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
9.Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi, mille tagajärjel tekkis kindlustusvõtjale kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millelt nähtuvad XXX korterile tekkinud veekahjustused. Tõendatud on, et veekahju tulenes puudutatud isikule kuuluvast korterist (XXX ning kahjustada saanud korter oli kahju tekkimise ajahetkel avaldaja juures kindlustatud (dtl 13-17).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on talle üle läinud kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu.
11.Vastavalt VS Trade OÜ hinnapakkumisele (1888,80 eurot; dtl 22) hüvitas avaldaja kahjustatud korteri omanikule veekahju 1132,16 eurot, mis on 70 % kahju suurusest (dtl 19) ning esitas puudutatud isikule 09.07.2024 nõudekirja (dtl 20-21) remondi maksumuse 1132,16 eurot hüvitamiseks. Kõik kahjujuhtumiga seoses teostatavad tööd ja nende maksumus on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses. Kõrvutades vastavaid töid kahjujuhtumit tõendavate fotodega, on nimetatud tööd vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja poolt nõutav kahjuhüvitis on mõistlikus suuruses ja igati põhjendatud. Arvestades, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1132,16 eurot.
12.Lisaks põhinõudele palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise. Avaldaja palus välja mõista ajavahemikul 24.07.2024-18.07.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 129,27 eurot, samuti edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 19.07.2025 põhinõudelt seadusjärgses määras.
13.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab avaldaja nõuda puudutatud isikult enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, kui ta on kohtueelselt puudutatud isikule oma nõudest teatanud. Avaldaja on puudutatud isikut teavitanud kahjujuhtumist ning määranud kohtuvälistelt puudutatud isikule tähtaja kahjunõude vabatahtlikuks täitmiseks (dtl 20-21), kuid puudutatud isik ei ole nõuet täitnud. Seega 3
saab avaldaja nõuda puudutatud isikult enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist.
14.Viivisenõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ka jätkuva viivisena alates 19.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (1132,16 eurot) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
15.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lg-st 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.Avaldaja on esitanud taotluse riigilõivu 50 euro ja õigusabikulude 338 euro väljamõistmiseks käibemaksuta. TsMS § 138 lg 2 koosmõjus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on riigilõiv 50 eurot põhjendatud kohtukulu, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja õigusabikuludeks on nõude alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, avalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule- 2 h x 169 eurot/ h, kokku 338 eurot. Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud 2 h ulatuses hinnaga 169 eurot/h (338 eurot) käibemaksuta. Kokku mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 388 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.