nende Avaldaja: T.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected]) 15.11.2022, Pärnu kohtumajas
Ärakuulamise toimumise aeg ja koht Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.K.u maksejõuetusavaldus osaliselt.
2.Kuulutada välja T.K.u (K., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 21.11.2022 kell 15.50.
3.Jätta algatamata T.K.u suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada T.K.u pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 30.12.2022 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
5.Määrata T.K.u (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.12.2022 kell 10.30 ja kohaks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
2-22-13934 Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.T.K.u võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
12.Jätta menetluskulud võlgniku T.K.u kanda.
13.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 13.10.2022 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, s.o kokku xxxxxxxxxxx eurot, mis mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜle Andrus Õnniku Õigusbüroo.
14.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
2 (9)
2-22-13934 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Võlgnik T.K. esitas 19.09.2022 Pärnu Maakohtule enda maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja igakuine töötasu 504 eurot. Samas ulatuses on avaldaja igakuised väljaminekud. Avaldajale kuulub üks kinnisasi kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx), Xxxxxxxxxxx, mille väärtuseks hindab avaldaja 240 000 eurot ning kolm sõidukit, mille koguväärtuseks hindab avaldaja 300 eurot. Avaldajal on kaks võlausaldajat: Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle nõude suuruseks on 754 278.06 eurot, mille täitmiseks on kohtutäitur Rannar Liitmaa algatanud täitemenetluse (täiteasi nr xxxxxxxxxxx) ja OÜ Merko Kaevandused, kelle nõude suuruseks on xxxxxxxxxxx eurot, mille täitmiseks on kohtutäitur Rannar Liitmaa algatanud täitemenetluse (täiteasi nr xxxxxxxxxxx). Avaldaja taotleb peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada.
2.Kohus jättis 20.09.2022 kohtumäärusega avaldaja avalduse käiguta ning palus avaldajal kõrvaldada avalduses esinevad puudused (miks ei ole avaldaja kajastanud oma avalduses EMTA nõuet, kohtutäituri tasu ja täitekulude nõudeid ning palus selgitada, miks võlgnik arvab, et tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine on õiguslikult põhjendatud) 7 päeva jooksul alates määruse kätte saamisest.
3.Avaldaja esitas 25.09.2022 avalduse täpsustuse ning selgitas, et EMTA nõue summas 39 652.78 eurot jäi ekslikult põhiavaldusse lisamata. Kohtutäituri tasunõuded on avaldajale jäänud ebaselgeks. Avaldaja selgitas täiendavalt, et soovib oma pankroti väljakuulutamist, kuna on ilmne, et ta ei ole suuteline täitma kohtulahenditest tulenevaid kohustusi. Avaldaja palub kohtul algatada pankroti väljakuulutamise järgselt võlgadest vabastamise menetlus. Avaldaja on 27.09.2022 täpsustanud, et on nõus pankroti väljakuulutamisega ka siis, kui kohus ei peaks kohustustest vabastamise menetlust algatama.
4.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 13.10.2022 määrusega menetlusse ja määras võlgnikule usaldusisikuks Andrus Õnniku. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja.
5.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas kohtule aruande 11.11.2022. Aruande kohaselt tuleks võlgniku T.K.u pankrot välja kuulutada ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. T.K. on maksejõuetusavalduses ja vastuses usaldusisiku päringule selgitanud, et tema makseraskuste põhjuseks on üllatav kohtulahend, millega temalt mõisteti riigi kasuks välja ca 760 000 eurot ning et tegemist on ebaseadusliku ja korruptsioonihõngulise kohtulahendiga. Varasemalt tegeles võlgnik aktiivselt ettevõtlusega, kuid seoses kohtu poolt kehtestatud 2-aastase ettevõtluskeeluga töötab ta praegu töölepingu alusel ning hetkel on tema netopalk 504 eurot kuus. Võlgnik oli Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx, (praeguse nimega Xxxxxxxxxxx, pankrotis) ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Ühing tegeles kaeve- ja mullatöödega. 3 (9)
2-22-13934 Novembris 2016 võõrandas T. K. oma osaluse Xxxxxxxxxxx OÜ-s ja ühingu uueks nimeks sai Xxxxxxxxxxx. RMK esitas 12.04.2017 Xxxxxxxxxxx suhtes pankrotiavalduse ning Harju Maakohtu 21.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5877 kuulutati välja Xxxxxxxxxxx pankrot. Xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 2018 aastal Pärnu Maakohtule hagiavalduse T.K.u vastu kahjunõude 427 452,54 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 17.12.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-9506 rahuldas kohus hagi ja samuti jättis menetluskulud T.K.u kanda. T.K. esitas 19.01.2022 kohtuotsuse suhtes Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamiseks ning lisaks kohtuniku taandamise taotluse. Käesolevaks ajaks ei ole veel asjas kaebuse ja taotluse osas lahendit tehtud. T.K.u suhtes algatatud kriminaalasjas nr 1-21-442 (18730000229) tegi Pärnu Maakohus 21.09.2021 süüdimõistva otsuse, mis jõustus 16.08.2022. Kohtuotsusega rahuldati ka kolm tsiviilhagi. Enamus T.K.ult kriminaalasjas 1-21-442 väljamõistetud tsiviilnõuded on samaaegselt tunnustatud ka Xxxxxxxxxxx-lt (pankrotis) pankrotimenetluses nagu RMK nõue 750 650,09 eurot, EMTA nõue 39 652,78 eurot ja AS Merko Infra nõue summas 7541,16 eurot. Eraldi T.K.ult on välja mõistetud vaid RMK kasuks viivised (42 447,72 eurot + lisanduv viivis alates 21.09.2021) ning kriminaalasja nr 1-21-442 menetluskulud (896,54 eurot + 10 444 eurot). Xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi esitatud kahjunõude 427 452,54 euro osas on T.K. öelnud, et nõue on täies ulatuses alusetu ning lisaks on tegemist topeltnõudega. T.K.u teadaolevad võimalikud kohustused kokku on 1 359 009,42 eurot, millest jõustunud kohtulahendi alusel on sissenõutavaks muutunud 850 054,16 eurot ja sissenõutavaks ei ole muutunud 508 955,26 eurot. Võlgnik tunnistab nõudeid 81 502,72 euro ulatuses ja ei tunnista nõudeid 1 277 506,70 euro ulatuses. Võlgniku vara väärtuseks on hinnanguliselt 240 300 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks 504,37 eurot. Töötasust tasub võlgnik Swedbank AS-ile sissenõutavaks mittemuutunud eluasemelaenu igakuised maksed 283,13 eurot ja igapäevaste kulude tasumiseks jääb 221,24 eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgniku varast ja sissetulekust ei piisa sissenõutavaks muutunud kohustuste (850 054,16 eurot) tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisiku hinnangul on T.K.u maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tsiviilhagide väljamõistmine kriminaalasjas nr 2-21-442. Võlgnik muutus maksejõuetuks eelnimetatud asjas kohtulahendi jõustumisel 16.08.2022. Usaldusisik on seisukohal, et T.K. oma sissenõutavaks muutunud kohustusi käesoleval ajal täita ei suuda. Võlgniku võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt võimaliku ümberkujundamiskava järgseid makseid tasuda. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna T. K. ei vasta elementaarsetelegi laenuandmise tingimustele. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. T.K. on mõistetud süüdi nii pankrotikuriteos ( KarS § 384 lg 1), kui KarS § 3811 lg 2 alusel ning tal ei ole võimalik vabaneda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samas kuulub tema kohustuste hulka 518 188,80 euro ulatuses kohustusi, millele ei laiene FiMS § 50 lg 2 sätestatu (sh RMK viivised 42 447,72 eurot + lisanduvad viivised, menetluskulude nõue 896,54 eurot, täitemenetluse kulu 8892 eurot, K.K. laen 38 500 eurot, võimalik Xxxxxxxxxxx-lt (pankrotis) haginõue 427 452,54 eurot). Arvestades asjaoluga, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine T.K.u suhtes ei ole seaduses keelatud ning võlgnikul on kohustusi, millest
4 (9)
2-22-13934 võib olla kohustustest vabastamise tulemusena võimalik vabaneda, siis tuleks käesoleval juhul ikkagi kohustustest vabastamise menetlus algatada.
6.Kohus kuulas menetlusosalised ära 15.11.2022. Ärakuulamisel jäi võlgnik oma avalduse juurde ja taotles nii pankroti väljakuulutamist kui enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alternatiivselt taotles võlgnik pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetluse algatamiseta. Võlgnik selgitas, et jättis kohtule esitatud maksejõuetuse avalduses osa kohustusi (täitemenetlustega seonduvad kohustused, laenukohustus K.K. ees, EMTA nõue) märkimata teadmatuse ja eksituse tõttu. Teadmatuse ja eksituse tõttu andis võlgnik maksejõuetuse avalduses kinnituse selle kohta, et puuduvad asjaolud, mis takistaksid tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik selgitas, et tema igakuine netosissetulek on 504,37 eurot (töötasu Xxxxxxxxxxx-st). Ta on viimased kaks kuud otsinud tasuvamat tööd oma tuttavate kaudu, kuid seni ei ole seda õnnestunud leida, kuivõrd tuttavad tööandjad kardavad riigi kättemaksu, arvestades võlgniku kriminaalset karistatust. Võlgnik on seisukohal, et tal on kohustusi nii suures ulatuses, et oma vara arvel ei suuda ta neid mitte kunagi tasuda ja uuris kohtult nõuete aegumise kohta. Võlgnik avaldas, et usaldusisiku aruandes esitatud andmed tema vara ja kohustuste kohta on õiged. Samuti avaldas võlgnik, et usaldusisiku tasutaotlus on põhjendatud. Usaldusisik avaldas ärakuulamisel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleks välja kuulutada. Usaldusisik jäi aruandes esitatud arvamuse juurde kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud avaldusega, usaldusisiku aruandega ja kuulanud menetlusosalised vahetult ära, on seisukohal, et võlgniku T.K.u maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada osaliselt.
8.Pankroti väljakuulutamine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. T.K. on taotlenud pankroti väljakuulutamist ka sellisel juhul, kui kohus tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust ei algata.
9.Võlgnik T.K. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohtu 21.09.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-442 mõistis kohus võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) välja 39 652,78 eurot (põhinõue) ja 42 447,72 eurot (viivis), Eesti Vabariigi kasuks (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) välja 750 650,09 eurot (põhinõue) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.09.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni (usaldusisiku aruande kohaselt on viivisenõue aruande esitamise seisuga 42 447,72 eurot). Samuti mõisteti võlgnikult välja AS Merko Infra kasuks 7541,16 eurot. Nimetatud otsus jõustus Kohtute Infosüsteemi andmetel 16.08.2022. Võlgnikul on muid kohustusi kokku summas 517 847,26 eurot (hüpoteegiga tagatud eluasemelaen AS-i Swedbank ees summas 43 002,72 eurot, täitemenetlustega seotud kohtutäituri tasunõuded summas 8892 eurot, Xxxxxxxxxxx pankrotihaldur Martin Kruppi ees summas 427 452, 54 eurot (nimetatud nõue on vaidlustatud kohtumenetluses, mida lahendatakse tsiviilasja nr 2-18-9506 raames. Menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse staadiumis), laenukohustus K.K. ees summas 38 500 eurot), millest 427 452,54 euro suuruse kohustuse üle on pooleli kohtumenetlus. Eeltoodust nähtub, et 5 (9)
2-22-13934 võlgnikul on kohustusi ca 1 316 006,70 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul vara ligikudu 240 300 eurot, sh kinnisvara 240 000 eurot ja sõidukit ligikaudse väärtusega 300 eurot. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et usaldusisiku välja selgitatud asjaolud tema kohustuste ja varade kohta on õiged. Usaldusisik ei ole osanud aruande esitamise seisuga hinnata võlgnikule kuuluvaid äriühingute Xxxxxxxxxxx osa nimiväärtusega 1500 eurot (50%) osalusest) ja Xxxxxxxxxxx osa nimiväärtusega 1000 eurot (33,33% osalusest). Kohtu hinnangul saab lähtuda vähemalt osade nimiväärtustest. Eeltoodust järeldub, et võlgniku vara väärtuseks saab hinnata vähemalt 242 800 eurot. Seega, isegi jätta võlgniku kohustuste seast Tallinna Ringkonnakohtus pooleliolevast menetlusest puudutatud kohustus summas 427 452,54 eurot, on võlgnikul kohustusi ikka ca 888 554,16 eurot, samas on võlgnikul vara vaid ligikaudu 242 800 eurot. Võlgnikul puuduvad vahendid ülejäänud kohustuste ulatuse täitmiseks. Võlgniku igakuine töötasu on 504,37 eurot (neto), millest ei ole võimalik teha täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi kinnipidamisi teha, et kohustusi igakuiselt ositi tasuda. Eeltoodud asjaolude alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
10.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks T.K.u pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
11.Kohus kuulutab võlgniku T.K.u pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
12.Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. FiMS § 45 lg 3 p-i 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. FiMS § 45 lg 3 p-i 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsustus.
6 (9)
2-22-13934 Tallinna Ringkonnakohus on oma 18.08.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-24811 asunud seisukohale, et isiku puhul, kes on pannud toime kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo (tegemist on samade alustega, mis on sätestatud FiMS § 45 lg 3 p-s 1), tuli põhjalikult kaaluda, kas tema suhtes on üldse võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada. Käesolevas asjas tuvastab kohus, et võlgnik mõisteti Pärnu Maakohtu 21.09.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-442 süüdi KarS § 384 lg 1 järgi ja KarS § 3811 lg 2 järgi. Kohtute Infosüsteemi andmetel jõustus otsus 16.08.2022. KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu (maksejõuetuse põhjustamine) on käsitletav pankrotialase süüteona. KarS § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu käsitleb raamatupidamise kohustuse rikkumist. Kohus on kriminaalasjas nr 1-21-442 tehtud jõustunud otsuses andnud hinnangu, et võlgnik pani KarS § 384 lg 1 ja KarS § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritud teod toime kavatsetult. Seega esinevad FiMS § 45 lg 3 p-s 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja kohus jätab menetluse algatamata. Kohus arvestab menetluse algatamata jätmisel, et kohtu hinnangul ei oleks võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine perspektiivne. Kohus tuvastas kohtumääruse p-s 9, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 888 554,16 eurot (potentsiaalselt 1 316 006,70). Samas on võlgnikul vara ligikaudu 242 800 eurot, mille võrra on võimalik võlgniku kohustusi pankrotimenetluse kestel täita. Seega on pankrotimenetluses võimalik täita võlgniku vara realiseerimise teel vaid väike osa võlgniku kohustustest ja ca 1 073 206,70 euro osas tuleks läbi viia kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb arvestada võlgniku täitmata kohustustega ligikaudu 645 754 euro ulatuses (potentsiaalselt 1 073 206,70 euro ulatuses). Seejuures sisaldab nimetatud summa olulises ulatuses kohustusi, milledest vabanemine ei ole seaduse järgi võimalik (õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded – FiMS § 50 lg 2). Võlgniku töötasu suurus käesoleval ajal on 504,37 eurot (neto), millest ei ole võimalik teha kinnipidamisi TMS § 132 lg 1 järgi. Eeltoodust nähtub, et käesoleval ajal teadaolevate asjaolude pinnalt ei ole võimalik võlgniku poolt oma kohustuste täitmiseks usaldusisikule FiMS § 47 lg-s 3 sätestatud loovutusi teha. Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt nt Riigikohtu 05.06.2013 määruse nr 3-2-1-60-13, p 10). Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamine eeldab seda, et võlgnik näitab seejuures üles kohuse- ja vastutustundlikku suhtumist kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevate võlgniku kohustuste täitmisesse ja seda juba menetluse algatamise otsustamise etapis. Võlgnik ei osanud ärakuulamisel kohtule selgitada, milliseid konkreetseid samme kavatseb võlgnik astuda selleks, et leida endale tasuvam töö või sissetulek. Võlgniku väidetud asjaolu, et võlgnik on väidetavalt viimase kahe kuu jooksul otsinud endale tuttavate kaudu tasuvamat tööd, ei ole kohtu hinnangul piisav tegevus, et tekitada kohtus veendumus, et võlgnik kavatseb oma kohustusi reaalselt täitma hakata (FiMS § 47 lg 1). Kohtu hinnangut süvendab mh asjaolu, et vastavalt usaldusisiku aruandele ei tunnista võlgnik temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud nõudeid, mistõttu on kohus arvamusel, et võlgniku motivatsioon täita võlgniku seadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal on madal või olematu. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse mõte ei ole võimaldada kohustustest osaliselt või täielikult vabaneda selleks, kas üldse mitte või minimaalselt selleks panustades. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et võlgnik ega usaldusisik ole esile toonud asjaolusid, miks peaks kohus võlgniku suhtes, vaatamata tema poolt toime pandud kuritegudele, algatama 7 (9)
2-22-13934 kohustustest vabastamise menetluse. Pelgalt asjaolu, et võlgnikul on kohustusi, mille suhtes on kohustustest vabastamine seaduse järgi võimalik (st tegemist ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustega), ei õigusta kohtu hinnangul antud juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
13.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
15.Menetluskulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, arvestusega xxxxxxxxxxxx tundi hinnaga xxxxxxxxxxx eurot/tunnis, lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Nimetatud summa hüvitada pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et arvestades võlgnik T.K.u maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg xxxxxxxxxxxx tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, koos käibemaksuga xxxxxxxxxxx eurot.
17.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu on võimalik rahuldada täielikult pankrotivarast. FiMS § 59 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. 8 (9)