Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-145212
Kohtuasi
OSAÜHINGU KIILI BETOON hagi Hronos OÜ vastu 1220,4 euro ja viivise saamiseks ning võla sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHINGU KIILI BETOON apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1404,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) OSAÜHINGU KIILI BETOON (registrikood 10380819), lepingulised esindajad Aire Põder ja Indrek Põder Kostja (vastustaja) Hronos OÜ (registrikood 14731115), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21.10.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 02.07.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega mõista Hronos OÜ-lt OSAÜHINGU KIILI BETOON kasus välja:
2.3.alates 12.11.2025 kuni põhivõla (1220,4 eurot) tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis;
2.4.võla sissenõudmiskulu 40 eurot.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Hronos OÜ kanda.
2-22-145212 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OSAÜHING KIILI BETOON (hageja) esitas 21.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hronos OÜ-lt (kostja) 1297,58 euro saamiseks. Maksekäsu osakond tegi 22.11.2022 kostjale makseettepaneku, kostja esitas vastuväite ning maksekäsu osakond lõpetas 323.12.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse nõuetele vastava hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1220,4 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 46,54 eurot ja alates 28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise, samuti sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis koos seadusjärgses määras viivisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.02.2022 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja töövõtjana valmistama kuue nädala jooksul pärast 50% suuruse ettemaksu tasumist kostjale erimõõtudega lihvbetoonist trepiastmed ja -mademe hinnaga 2440,8 eurot. Kostja tellis tooted Tallinnas Lennuradari tee 12 asuvasse ärihoonesse (ehitusobjekt) ning palus tarnida tellitud tooted ehitusobjektile. Ehitusobjektil oli peatöövõtjaks NORDCAPE OÜ (pankrotis) (peatöövõtja) ning kostja oli alltöövõtja. Kostja tasus 08.05.2022 ettemaksuna 1220,4 eurot. Hageja tegi tooted valmis ning edastas kostjale 28.06.2022 arve ülejäänud hinna, s.o 1220,4 euro tasumiseks. Kostja sai arve kätte. Hageja andis tooted 30.06.2022 oma Saidamõisas asuvas laos kostjale üle ja kostja paigaldas tellitud tooted ehitusobjektile. Seega täitis hageja oma lepingujärgsed kohustused ning kostja on töö vastu võtnud, kuid kostja ei ole tööde eest tasunud. Hageja pöördus võla tõttu Debitum Collecto OÜ poole, kes edastas kostjale 02.09.2022 võlateate ning 26.09.2022 hagihoiatuse, milles palus võla koos kõrvalkuludega tasuda. Kostja ei ole võlga tasunud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel tasu maksmist, tasu maksmisega viivitamise tõttu VÕS § 113 lg 1 alusel viivist ning VÕS § 1131 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist.
2
2-22-145212 Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole andnud tellitud tooteid kostjale üle. Hageja ei tarninud tellitud tooteid ehitusobjektile ning kostja ei ole neid kätte saanud. Samuti ei ole kostja tellitud tooteid ehitusobjektile paigaldanud. Tooted võis vastu võtta ja paigaldada peatöövõtja ilma kostjalt selleks käsundit saamata. Toodete väljastamise ajaks oli kostja ehitusobjektil tööd peatöövõtja võla tõttu lõpetanud. Kostja ei tea, kes ja milliste kokkulepete alusel tooted ehitusobjektile paigaldas. Kuna hageja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, on kostjal õigus lepingust taganeda ja nõuda hagejalt ettemaksu tagastamist. Hageja peab tagastama kostjale ettemaksu ja esitama oma nõude peatöövõtja vastu. Hagejal ei olnud maksetingimuste kohaselt õigust kaupa enne arve tasumist väljastada. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 02.07.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 960 eurot koos kohustusega maksta sellelt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja tasunõue jätta rahuldamata, sest hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei tõendanud, et ta andis töö kostjale üle või andis kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks. Kuigi üldjuhul muutub töövõtulepingust tulenev tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest, saab töövõtja kohustusest transportida töö ehitusobjektile järeldada, et töö vastuvõtmine on tavaline, mistõttu muutus tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö oli vastuvõetud või selle sai lugeda vastuvõetuks. Hageja ei ole tõendanud väidet, et ta andis töö kostjale üle oma laos. Tunnistaja A. Vähi kinnitas, et tellitud tooted jõudsid ehitusobjektile, kuid peatöövõtja neid ei toonud, seejuures ei osanud ta öelda, kes need sinna tõi. Tunnistaja kinnitas, et trepimademe paigaldas peatöövõtja, kuid ta ei osanud öelda, kes paigaldas trepiastmed. Neist ütlustest ei saa järeldada, et kostja tarnis tellitud tooted ehitusobjektile ja paigaldas need. Tunnistaja kinnitas, et kostja esitas peatöövõtjale akti trepiga seotud tööde osaliseks akteerimiseks, kuid ka sellest ei saa ühemõtteliselt järeldada, et hageja andis tellitud tooted kostjale üle. Kostja esitatud 01.05.2022 e-kirjast peatöövõtjale nähtub: „Samuti meil sama probleem (Nordcape OÜ ei maksa teostatud tööde eest) teise objektil Lennuradari tee 12 ja hetkel kõik tööd on peatatud. Antud olukorras ei näe enda jaoks vajalikuks tegeleda nende objektidega nii kaua kui maksed on laenud“. Sellest saab järeldada, et hageja väidetud toodete üleandmise ajal (30.06.2022) olid kostja tööd ehitusobjektil peatatud ning peatöövõtja tasukohustuse rikkumise tõttu ei olnud kostjal huvi trepi paigaldamise vastu. See kinnitab, et eeldatavasti ei käinud ostja ka trepi detailidel hageja asukohas järel, et mitte teha täiendavaid kulutusi objektile, millel tehtavate tööde eest ei maksta. Kuigi hageja valmistatud detailidest trepp on ehitusobjektile paigaldatud, ei ole hageja tuginenud sellele, et ta teatas kostjale töö valmimisest ning pakkus võimalust töö vastu võtta. 3
2-22-145212
4.2.Kuna hageja tasunõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka viivise- ja sissenõudmiskulude nõuded.
4.3.Arvestades seda, et hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulu 960 eurot (käibemaksuta)(esindaja tasu 120 eurot/tunnis × 8 tundi) on kogu ulatuses põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb hagejal tasuda hüvitiselt ka viivist. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsust tehes nõuetekohaselt arvestamata hageja esile toodud asjaolud ning järeldas asjas esitatud tõendeid ekslikult hinnates vääralt, et tööd ei olnud üle antud. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub kohaldada apellatsioonkaebuse läbivaatamisel lihtmenetluse asjas kaebuse menetlusse võtmise keeldu (TsMS § 637 lg 2 1), jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
8.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja peab maksma hagejale lihvbetoonist trepiastmete ja -mademe eest, mille kostja hageja tellimusel valmistas.
8.1.Ringkonnakohus tuvastab järgmised vaidluse lahendamisel tähtsad asjaolud: -
-
-
kostja tegi 20.02.2022 hagejale hinnapäringu 19 lihvbetoonist trepiastme ja ühe platvormi (trepimademe) kohta, märkides tarne kohaks „Lennuradari tee 12, Tallinn“ (dtl 32); hageja saatis 21.02.2022 kostjale hinnapakkumise ja muudetud pakkumise (dtl 31 ja 33), mille kohaselt oli tellitud toodete maksumus koos transpordiga 2440,80 eurot, objekt „Lennuradari tee 12, Tallinn“, tarneaeg ca 6 nädalat ning maksetingimusena märgitud „50% ettemaks, 50% enne kättesaamist“ (dtl 29); kostja nõustus 14.03.2022 hinnapakkumisega ja palus tellimuse töösse panna (dtl 30); kostja tasus 08.05.2022 ettemaksu 1220,4 eurot (dtl 38); hageja koostas 28.06.2022 kostjale arve nr 221373 summaga 1221,4 eurot, maksetähtpäevaga 05.07.2022, sh sisaldas arve transpordikulu ning arvele oli märgitud: „Objekt: Lennuradari tee 12, Tallinn; T.B 56003664“; kostja on arve kätte saanud (dtl 39 ja 84); hageja tellis 28.06.2022 kolme kaubaaluse transpordi aadressile Tallinn, Lennuradari tee 12, märkides saajaks kostja (dtl 40); 4
2-22-145212 -
tellitud trepiastmed ja -made on valmis ning paigaldatud Tallinnas Lennuradari tee 12 asuvale ehitusobjektile (dtl 47, 172); Tallinnas Lennuradari tee 12 asuva ehitusobjekti peatöövõtjaks oli Nordcape OÜ (pankrotis) ja alltöövõtjaks kostja.
8.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.
8.2.1.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja valmistama 19 lihvbetoonist trepiastet ja ühe trepimademe ning kostja kohustus tasuma hagejale töö eest 2440,8 eurot. Seega oli hageja põhikohustuseks trepiastmete ja -mademe valmistamine ning kostja põhikohustuseks nende eest tasu maksmine. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja valmistas nimetatud tooted. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tasus ettemaksuna 1220,4 eurot ning tasumata on 1220,4 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist, sh kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
8.2.2.Üldjuhul muutub tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest. Erandina võib tasunõude sissenõutavaks muutumine sõltuda ka töö üleandmisest või vastuvõtmisest. Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue VÕS § 637 lg 3 1 järgi sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist. Kui aga kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seejuures on tellija VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
8.2.3.Siinsel juhul saab asjas tuvastatud asjaolude alusel järeldada, et tasunõude sissenõutavuse eelduseks oli lisaks töö valmimisele ka valminud toodete kostjale üleandmine ning hageja on töö üleandmise kohustuse täitnud. Kuna töövõtulepingu esemeks oli trepiastmete ja -mademe valmistamine, oli hagejal VÕS § 636 lg 1 järgi kohustus anda valminud tooted kostjale üle. Hageja lepingulise esindaja väitel ei olnud pooltel kokkulepet töö üleandmise koha ega viisi kohta, kostja lepingulise esindaja väitel sai hagejalt tellitud ka toodete transport ehitusobjektile (dtl 172). Arvestades seda, et kostja märkis hinnapäringus tarnekohaks ehitusobjekti ning hageja tegi hinnapakkumise, milles sisaldus ka transpordi maksumus, oli hageja poolte kokkuleppe järgi kohustatud toimetama tooted nende tootmiskohast kostja soovitud kohta. Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, sõltub VÕS § 636 lg 2 ja VÕS § 209 lg 4 järgi üleandmine sellest, kas töövõtja on kohustatud ise asja tellijani toimetama või on lepingus ette nähtud asja vedamine selliselt, et sellega ei kaasne töövõtja kohustust asi tellijani toimetada. Esimesel juhul on tegemist töövõtja kohustusega tuua ise või kolmanda isiku abiga valmistatud asi enda kulul kokkulepitud kohta ja anda asi tellija valdusesse (toomisvõlg), teisel juhul piirdub aga töövõtja kohustus valmistatud asja enda nimel, kuid tellija arvel saatmise korraldamisega (saatmisvõlg) ning töövõtja üleandmise kohustuse saab lugeda täidetuks asja üleandmisega vedajale. Kui sõnaselget kokkulepet asja üleandmise koha kohta ei ole, saab eeldada, et tegemist on saatmisvõlaga, kui aga asja üleandmise koht on selgelt kokku lepitud, on tegemist 5
2-22-145212 toomisvõlaga (vt VÕS II komm (2019), § 209, p 3.2.2, 3.2.3 ja 3.2.6; VÕS III komm (2021), § 636, p 3.2). Siinsel juhul olid pooled küll kokku leppinud, et hageja korraldab tasu eest toodete transpordi kostja soovitud kohta, kuid asjas esitatud tõendite ja poolte väidete alusel ei saa järeldada, et pooled olid selgelt leppinud kokku toodete üleandmises ehitusobjektil. Ainuüksi sellest, et hinnapäringusse oli märgitud „tarne koht Lennuradari tee 12, Tallinn“ ning hinnapakkumisse ja arvele „objekt Lennuradari tee 12, Tallinn“ ei saa järeldada poolte kokkulepet toodete üleandmise kohta ning tuleb eeldada, et hageja pidi korraldama toodete saatmise kostja soovitud kohta (saatmisvõlg). Sellest tulenevalt saab hageja toodete üleandmise kohustuse VÕS § 636 lg 2 ja § 209 lg 4 teise lause järgi lugeda täidetuks hageja laos toodete üleandmisega vedajale ning alates sellest hetkest läks VÕS § 640 lg 3 järgi ka töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üle kostjale. Arvestades seda, et pooled ei vaidle selle üle, et tooted jõudsid kostja soovitud kohta (Tallinnas Lennuradari tee 12 asuvale ehitusobjektile), on hageja toodete üleandmise kohustuse nende saatmise korraldamise ja vedajale üleandmisega selgelt täitnud. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kes tellitud tooted kostja soovitud kohta toimetas. Ka juhul, kui pooltel oleks olnud selge kokkulepe selle kohta, et hageja peab andma tooted kostjale üle ehitusobjektil (toomisvõlg), on tooted jõudnud ehitusobjektile, s.o kostja määratud sihtkohta, kus kostjal pidi olema võimalik teostada toodete üle tegelikku võimu. Kuigi kostja väitel oli ta toodete ehitusobjektile jõudmise ajal tööd ehitusobjektil peatöövõtja kohustuste rikkumise tõttu peatanud, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal ei olnud enam ehitusobjekti ja sellel paiknevate asjade valdust. Ainuüksi sellest, et kostja oli toodete ehitusobjektile toimetamise ajaks väidetavalt peatanud või lõpetanud tööd ehitusobjektil, ei saa järeldada, et peatöövõtja takistas kostjal ehitusobjektile ja seal paiknevatele asjadele juurdepääsu. Lisaks tuleb arvestada, et kuigi kostja oli teadlik talle saadetud arvest ja ühes sellega toodete valmimisest, ei teavitanud kostja hagejat sellest, et hageja ei või toimetada tooteid kokkulepitud kohta. Kostja lepinguline esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hagejale ei antud sellest märku (dtl 173). Seega ei saa hagejale ette heita toodete üleandmise kohustuse täitmata jätmist ega täitmist vales kohas. Kuna tellitud tooted jõudsid kostja soovitud kohta, pidi kostjal olema VÕS § 637 lg 5 tähenduses võimalus need üle vaadata.
8.2.4.Kuigi kostja väitel tuli valminud tooted kostjale üle anda ja kostja pidi need vastu võtma, kinnitasid poolte lepingulised esindajad ringkonnakohtu istungil, et pooltel ei olnud VÕS § 637 lg 4 tähenduses kokkulepet selle kohta, et tööd tuleb aktiga vms viisil vastu võtta. Sellist kokkulepet, mille kohaselt oleks tasunõue muutunud sissenõutavaks pärast töö vastuvõtmist, ei nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Samuti ei toonud kostja maakohtus esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et betoontrepi detailide valmistamise korral on praktikas tavapärane töö vastuvõtmine tellijapoolse tahteavaldusega ning tasu sissenõutavuse sidumine sel viisil töö vastuvõtmisega. Samuti ei saa kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtu istungil avaldatud väidetest järeldada, et nende tõendatuse korral oleks olnud tegemist tavaliselt vastuvõtmist vajava tööga. Töö vastuvõtmist saab tavaliseks pidada eelkõige mahukate tööde, nt ehitustööde korral (vt VÕS III komm (2021) § 637, p 3.6.2.d). Siinsel juhul oli aga tegemist ühe trepi astmete ja mademe valmistamisega, mida ei saa pidada tavaliselt vastuvõtmist vajavaks tööks.
8.3.Ülaltoodut arvestades on hageja valmistanud kostja tellitud tooted ja need kostjale üle andnud, mistõttu on kostjal kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest 1220,4 eurot. Lisaks on 6
2-22-145212 hagejal õigus nõuda kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Viivisekalkulaatori järgi on põhinõudelt (1220,4 eurot) ajavahemikul 06.07.2022–11.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis 446,22 eurot. Samuti on tasu maksmise kohustuse rikkumise tõttu hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist 40 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Arvestades seda, et maakohus määras kindlaks kostja, mitte hageja menetluskulude rahalise suuruse, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.