Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
3509,86 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja XX (isikukood x) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu tagaseljaotsusega osaliselt. Mõista XXilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja arvelduskrediidilepingust x tulenev põhivõlg 1769,73 eurot, intress 273,36 eurot ja viivis 138,86 eurot. Mõista XXilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhinõudelt 1769,73 eurolt alates 07.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseadus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud 66% ulatuses XXi kanda ja XXi menetluskulud 34% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 635 eurot (sh riigilõiv 455 eurot ja hageja õigusabikulu 180 eurot). Jätta XXi menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Mõista XXilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja 419,10 eurot. Mõista XXilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtuotsuse põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2401,50 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond üritas makseettepanekut kostjale kätte toimetada aadressidel: 02.05.2022 aadressil x - Tagastatud - muu põhjus, 05.05.2022 aadressil x - Tagastatud - muu põhjus, 12.05.2022 aadressil x x x, x x, x x, x x, x- Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel, 05.07.2022 aadressil x x x, x x, x x, x x, x - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel, 05.07.2022 saadetud teavitus e-posti aadressil x – puudub vastus. x x x, x omaniku esindaja kinnitas 04.07.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil. Pidi elama kellegi juures x x, x x x, täpset aadressi ei tea. Võlgniku ema andis 05.07.2022 võlgniku elukoha aadressi: x x x, x x, x, x x. Ema sõnul antud aadressil postkast puudub. Avaldaja ei soovinud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel.
2.Pärnu Maakohus andis 02.09.2022 nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 06.09.2022 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja arvelduskrediidilepingust x tuleneva põhivõla 1769,73 eurot, intressi 273,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 707,96 eurot (periood 14.09.2021-06.09.2022) ning alates 07.09.2022 viivise põhinõudelt 1769,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 455 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt.
4.Kohus võttis hagi 07.09.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
5.Rahvastikuregistri kohaselt on kostja kehtiv elukoht alates 29.09.2016 x x x, x, kuid sinna ei
õnnestunud maksekäsuosakonnal dokumente kätte toimetada. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka rahvastikuregistris märgitud lisa-aadress x x x, x, kuid dokumendid tagastati kohtule ei ela/asu aadressil ning x x x, x x, x x, x x, kuid dokumendid tagastatu – ei viibinud kohal. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti aadressile x, kuid vastuseta. Samuti üritas kohus dokumente edastada politseiga, kuid dokumendid tagastatud muul põhjusel – viibib x, aadressi ei avaldanud.
6.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
7.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 07.10.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 22.10.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (20 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 11.11.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
9.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 10.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr #5189456525.
10.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08 p 12). Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, milles pooled leppisid kokku intressimäärana.
11.Hageja nõuab kostjalt laenulepingute alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras 40,90% aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus
tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).
12.Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
13.Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimääras 40,90% aastas ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kohaldatakse intressimäära ka krediidisumma tagastamisega viivitamisele. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingute sõlmimise ajal (10.11.2020) 8% aastas, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määrad seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (kolmekordne seadusjärgne määr on 24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.
14.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.
15.Kohus ei nõustu hagejaga, et tema õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist tuleneb asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud sellises intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS § 113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb ka VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sõlmitud kokkuleppe hindamisel kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Seega ei nõustu kohus hagejaga, et viivisemäär 40,09% aastas on proportsionaalsed, mõistlikud ega kahjusta tarbijat.
16.Kuna poolte viivisemäära kokkulepped ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäärade kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 138,86 euro ulatuses (periood 14.09.2021-06.09.2022) ning alates 07.09.2022 on põhjendatud viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
17.Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 66% ulatuses, leiab, et hageja menetluskulud tuleb 66% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 34% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
19.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 875 eurot, sh riigilõiv 455 eurot, ja
hageja õigusabikulu 420 eurot (3,5 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga)). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
20.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 180 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 120 eurot käibemaksuga (hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi), arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 635 eurot, so riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulu 180 eurot (1,5x120). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
21.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 419,10 eurot (66% 635 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused
22.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
23.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416).
24.Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31 ).
25.Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
26.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.