Pankrotiõigus

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Tulundusühistu Narva-Jõesuu Kalakeskus esitas kohtule 14.08.2022 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevuseks kala, vähilaadsete ja limuste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Oma äritegevuse arendamiseks alustas võlgnik 2018. aastal Fish Club hoone ehitamist Narva-Jõesuu linnas aadressil Suur-Lootsi tn 2. Esialgse projekti kogumaksumus oli 705 700 eurot. Võlgnik esitas 28.03.2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse nr XXX EMKF rakenduskava 2014-2020 meetme 3.3 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ raames. Toetuse põhieesmärgiks oli Fish Club hoone projekteerimine ja ehitamine. PRIA määras 10.06.2019 otsusega nr 17-6/19/426 toetuse summas 399 990,75 eurot, millest PRIA 20.04.2020 otsuse nr 17-6/20/157 alusel oli välja makstud 109 902,52 eurot. PRIA otsuse järgi oli investeeringu teostamise lõpptähtaeg 10.06.2021. Võlgnik soetas Fish Club hoone ehitamiseks 2018. aastal Narva-Jõesuu linnalt hoonestusõiguse. Samas tegi võlgnik valmis hoone ehitusprojekti ja sai samal aastal selle ehitamiseks ehitusloa nr XXX. Võlgnik alustas Fish Club hoone ehitamist 2019. aasta sügisel – osteti plokid ja vundamendi elemendid, kuid tulenevalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõudmisest Fish Club hoone asukoha nihutamisest teisele kohale, oli võlgnik sunnitud põhiprojekti ümber tegema. Koroonaviiruse puhkenud pandeemia ja Vabariigi Valitsuse poolt kuulutatud eriolukorra tõttu õnnestus põhiprojekt ümber teha ja kooskõlastada uuesti Narva-Jõesuu Linnavalitsusega alles 2020. aasta septembris. 2020. aasta novembris ilmnes ootamatult, et NarvaJõesuu Linnavalitsuse poolt pakutud Fish Club hoone uus asukoht langes osati 50-meetrisesse veekaitsevööndisse, kus on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Keskkonnaamet teatas sellest takistusest Narva-Jõesuu Linnavalitsusele 11.11.2020 kirjaga nr 7-9/20/18494-2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus edastas selle kirja võlgnikule ja nõudis taaskord Fish Club hoone asukoha nihutamist, nüüd veekaitsevööndist välja. Võlgnik hakkas projekti uuesti ümber tegema, kuid oli juba selge, et PRIA otsusega määratud tähtajaks 10.06.2021 ei jõua võlgnik Fish Club hoonet välja ehitada. Selleks ajaks oli võlgnik kulutanud projekti peale 487 219,32 eurot (ilma käibemaksuta). Projekt jäänuks jätkusuutlikuks, kui PRIA oleks nõustunud pikendama investeeringu teostamise lõpptähtaega ja jätkanud projekti rahastamist. Kahjuks PRIA keeldus sellest 26.05.2021 otsusega nr 17-6/21/112, süüdistades võlgnikku valede andmete esitamises ja nõudes väljamakstud 109 902,52 euro tagastamist. Sellest summast on õnnestunud võlgnikul tagastada 10 000 eurot. Võlgnik esitas vastuväite PRIA otsuse peale ja pärast vastuväite rahuldamata jätmist pöördus kaebusega Tartu Halduskohtusse otsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebus võeti menetlusse 01.11.2021 ja siiani menetletakse haldusasjas nr 3-21-2198. Seoses sellega pidi võlgnik ajutiselt peatama ehitusprojekti elluviimise, lahendades ainult debitoorse võlgnevuse probleeme, sest olemasolevad investorid ei soovinud jätkata Fish Club hoone ehitamise rahastamist enne kohtuvaidluse lahendamist. Üheaegselt püüdis võlgnik leida teisi investoreid või hoonestusõigusele ja ehitusprojektile ostjat, kuid tagajärjetult. Samas tekkis võlgnikul maksuvõlg, mida ei õnnestunud kustutada, ning Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku pangakonto ning pöördus võlgnevuse 15 392,33 eurot sissenõudmiseks kohtutäitur Risto Küti poole, kes algatas 02.07.2022 täitemenetluse täiteasjas nr 072/2022/449, mille raames tuli maksta vabatahtlikult 16 178,33 eurot hiljemalt 11.08.2022. Selleks ajaks ei õnnestunud leida rahalisi vahendeid maksuvõla kustutamiseks. Tekkinud olukorras tuli võlgniku juhatus kindlale järeldusele, et võlgniku äritegevuse jätkusuutlikkus on lõplikult ammendatud ning tuleb esitada kohtule pankrotiavaldus, kuna võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kohus nimetas 22.09.2022 määrusega Tulundusühistule Narva-Jõesuu Kalakeskus ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi.

Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Tulundusühistu Narva-Jõesuu Kalakeskus on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgnik on asutatud 13.09.2018. Äriühingu eesmärgiks on toetada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse: kalanduse ja kalandusturismi arendamine Ida- Virumaal; kalapüüdjate ja -töötlejate koostöö arendamine; kohaliku kalandusturu marketing ja kaardistamine; kohaliku kala väärindamiseks võimaluste loomine; oma liikmete kala ja -toodangutele stabiilse juurdepääsu tagamine kalandusturule ning nõuannete andmise ja koolituste korraldamine kalanduse alal. Äriühingu tegevuskohaks on registrijärgne asukoht. Majandustegevuse registris kehtivaid kandeid ei ole. Registreeritud kaubamärke ei ole. Majandustegevus Majandusaasta aruanded on äriregistrile esitatud 2019., 2020. ja 2021. majandusaastate eest. 2019. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhiliseks varaks kinnisvarainvesteering 165 707 eurot, kokku oli varasid 176 364 eurot. Kohustusi oli kokku 164 364 eurot. Osakapitali suuruseks 12 000 eurot. 2020. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhiliseks varaks kinnisvarainvesteering 479 891 eurot, kokku oli varasid 488 691 eurot. Kohustusi oli kokku 360 788 eurot. Kasum oli 109 903 eurot. Osakapitali suuruseks 18 000 eurot. 2021. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhiliseks varaks kinnisvarainvesteering 337 431 eurot, kokku oli varasid 337 431 eurot. Kohustusi oli kokku 319 431 eurot. Kasumit ei teenitud. Osakapitali suuruseks 18 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige ei ole 2022. aasta bilanssi ja kasumiaruannet ajutisele haldurile esitanud. Töötamise registri ja võlgniku juhatuse poolt esitatud andmetel ei ole võlgnikul töötajaid olnud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud kõige hiljem 2021. aasta juulis (pärast nimetatud aega ei ole majandustegevusega seotud tehinguid krediidiasutustes olnud kontodel toimunud). Võlgnikule tegi raamatupidamist G. R.. Võlgniku raamatupidamis- ja muud dokumendid asusid võlgniku juhatuse liikme elukohas (XXX). Võlgniku juhatuse liikme andmetel on politsei 20.04.2022 dokumendid ära võtnud ja täies mahus neid tagastanud ei ole. Võlgniku juhatuse liige ei ole teatanud ajutisele haldurile, kus käesoleval ajal politsei poolt tagastatud dokumendid asuvad. Võlgniku juhatuse liikmel on kehtivad seosed järgmiste võlgnikuga seotud juriidiliste isikutega: Jrk nr

Juriidiline isik

Ida-Virumaa Koostöö Arendamise Keskus Mittetulundusühing (registrikood 80295736)

Osaühing PLASTIC LOCKS (registrikood 12064749) Osaühing Vitarsis (registrikood 10045707) TopKids OÜ (registrikood 14800342)

Võlgniku juhatuse liikme seos juriidilise isikuga Tegelik kasusaaja, abikaasa on juhatuse liige

Ainuosanik Osanik Juhatuse liige ja osanik

Juriidilise isiku seos võlgnikuga On andnud võlgnikule laenu, milline on tagastatud, lisaks on võlgnik tellinud teenust Võlgniku liige Võlgniku liige On andnud võlgnikule laenu, milline on tagastatud

Vara Raha ja pangakontod - AS SEB Pank, konto nr XXX (arvelduskonto), konto suletud 25.03.2021 ja konto jääk oli sulgemisel 0 eurot; - Coop Pank AS, konto nr XXX (arvelduskonto), konto jääk 27.09.2022 seisuga 0 eurot. Kontode allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja on juhatuse liige A. I. . Võlgniku poolt edastatud andmetel kassas raha ei ole. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontole on tehtud sularaha sissemakseid kuni konto sulgemiseni kogusummas 76 940 eurot. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile edastanud raamatupidamisdokumente (käibeandmikud, kassaraamat), ei ole võimalik tuvastada sissemakseid teinud isikut ja tehinguid (so millise võlasuhtega on tegemist). Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid seega 0 eurot. Nõuded ostjate vastu Nõuded ostjate vastu puuduvad. Kinnisasjad Kinnistusraamatu andmetel on võlgniku omandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registrinumbri XXX all registreeritud hoonestusõigus (hoonestusõigusega koormatud kinnistu asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Suur Lootsi tn 2). III jaos „Koormatised ja kitsendused“ on järgnevad kehtivad kanded: 1) isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus kasuks (tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni sideehitise ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks); 2) keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) kasuks ja 3) märge Tartu Maakohtu 22.09.2022 kohtumääruse (kohtuasja nr 2-22-11887) alusel (vara käsutuskeeld). IV jaos „Hüpoteegid“ kehtivad kanded puuduvad. Ajutine haldur märgib hoonestusõiguse seadmise kronoloogia ja hetkeolukorra kohta, et 28.08.2018 sõlmiti Narva-Jõesuu linna ja Osaühing Vitarsis vahel kinnistule hoonestusõiguse seadmise leping. Hoonestusõigus seati tähtajaga 50 aastat lepingu sõlmimise hetkest ja aastatasuga 2400 eurot. Hoonestaja oli kohustatud kahe aasta jooksul lepingu sõlmimisest valmis ehitama hoone (kalakauplus, kohvik ja näitusesaal). 20.09.2018 sõlmiti Osaühing Vitarsis ja võlgniku vahel hoonestusõiguse tasuta üleandmise leping, millega võlgnik võttis üle kõik 28.08.2018 Narva-Jõesuu linna ja Osaühing Vitarsis vahel sõlmitud kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused. 25.02.2020 sõlmiti Narva-Jõesuu linna, Osaühing Vitarsis ja võlgniku vahel lepingu muutmise leping, millega muudeti 28.08.2018 Narva-Jõesuu linna ja Osaühing Vitarsis vahel sõlmitud kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimusi. Muudetud tingimuste kohaselt oli hoonestaja ehk võlgnik kohustatud hoone (kalakauplus, kohvik ja näitusesaal) välja ehitama ja kasutusse võtma hiljemalt 28.10.2021. Võlgnik ei ole oma kohustusi hoone väljaehitamise ja kasutusse võtmise osas täitnud. Narva-Jõesuu linn on 14.10.2022 edastanud ajutisele haldurile info, mille kohaselt soovib linn hoonestusõiguse Narva-Jõesuu linna nimele kandmist seoses võlgniku poolt hoonestusõiguse seadmise lepingu rikkumisega ja hoonestusõiguse välistamist võimalikust pankrotivarast. Juhul, kui kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kohaldub PankrS § 29 lg-s 8 sätestatu ning ajutisel pankrotihalduril likvideerija ülesannetes on võimalik anda nõusolek hoonestusõiguse Narva-Jõesuu linna nimele kandmiseks, kuna pärast võlgniku äriregistrist kustutamist ei ole võimalik vastavat tahteavaldust enam anda ja hoonestusõigus jääks kehtima kujul nagu see on käesoleval ajal. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt loeb võlgnik vara koosseisu hoonestusõiguse realiseerimiseks koostatud projektid. Ajutine haldur on seisukohal, et iseseisvalt (ilma hoonestusõiguse realiseerimiseta) ei oma need projektid turuväärtust, mistõttu ei saa neid arvestada võlgniku vara võimaliku maksumuse määramisel. Konservatiivselt hinnates on hoonestusõiguse väärtuseks 0 eurot.

Varud ja materjal Varud ja materjal võlgnikul puuduvad. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlgnik soetanud hoone ehituseks plokid ja vundamendi elemendid. Samas on võlgniku juhatuse liige teatanud haldurile, et neid ehitusmaterjale võlgnikul ei ole, kuna need on tagastatud. Võimalikud nõuded võlgniku liikmete vastu Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud 01.01.2021 seisuga liikmete nimekirja, millest nähtuvalt on võlgnikul seitse liiget ja osamaksu suurus on 3000 eurot. Võlgniku põhikirja kohaselt tuleb võlgniku liikmeks astumisel tasuda osamaks. Krediidiasutuste poolt esitatud andmetel on osamaksu tasunud Osaühing PLASTIC LOCKS summas 8000 eurot, milline ületab juhatuse poolt ajutisele haldurile edastatud osamaksu suurust. Kassaraamatu kannete kohaselt on osamaksud tasunud (igaüks summas 3000 eurot) veel FIE V. N., Kipperi Kala OÜ, Osaühing Gevill ja GOL PLUS UÜ. Ajutisele haldurile edastatud andmetest ei nähtu, et osamaksu oleks tasunud Osaühing Vitarsis ja Lääne Kalur OÜ. Seega võib võlgnikul olla nõue võlgniku liikmete vastu summas 6000 eurot. Vara koormamine Puudub teave vara koormamise kohta ja see ei nähtu ka avalikest andmetest. Muu Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. MTR registreeringuid ei ole, kaubamärke ei ole. Pooleliolevad kohtuvaidlused Haldusasi nr 3-21-2198 – nimetatud asjas on võlgnik ja tema juhatuse liige esitanud kohtusse kaebuse PRIA vaideotsuse tühistamiseks (taotleb investeeringu teostamise lõpptähtaja pikendamist kuni 10.06.2022, alternatiivselt tagastamisele kuuluva toetussumma vähendamist ja juhatuse liikme vabastamist solidaarsest vastutusest). Käesoleval ajal on menetlus peatatud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõulisuse seisukohalt ei ole käesoleval ajal kohtuasja lõpptulemus aktuaalne, kuna soovitav investeeringu teostamise lõpptähtaeg on saabunud ning sõltumata PRIA nõude suurusest on võlgnik, arvestades teisi nõudeid, maksejõuetu. Oluline on ka märkida, et kuna võlgnik on rikkunud hoonestusõiguse seadmise lepingut (ehitised ei ole valminud tähtajaks), kinnistu omanik soovib hoonestusõiguse enda nimele kandmist ja võlgnikul puuduvad investorid kavandatud projekti elluviimiseks, puudub võlgnikul ka reaalne võimalus jätkata võlgniku eesmärkidele vastavat tegevust. Kõike eeltoodut arvestades on võlgniku vara võimalik väärtus konservatiivselt 0 eurot. Kohustused Ajutine haldur on avalikest registritest ja võlgniku poolt edastatust tulenevalt ning muu info põhjal tuvastanud esialgselt alljärgnevad täitmata kohustused: Võlgnevused (va MTA) Jrk nr

Kreeditor Osaühing PLASTIC LOCKS (rg-kood 12064749) Freiman Partners OÜ (rg-kood 12307301) Elteks Group OÜ (rg-kood 11390665) Narva-Jõesuu linn (linnavalitsuse kaudu) (rgkood 77000499) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (rg-kood 70005967) А. I. (ik XXX)

Alus Eelduslikult võlgniku liikme laen

Summa eurodes 53 970

Laen Laen Hoonestusõiguse tasu

67 600 25 150

Toetuse tagasinõue

99 902,52

Võlgniku liikme laen

146 037,39 Kokku 397 059,91 eurot

Maksuvõlad ja täitemenetlused

05.10.2022 seisuga on Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg 15 448,78 eurot ja maksusummadelt arvestatud arvestuslik intress 3465,80 eurot. Maksuvõla summa on sundtäitmisel. Kohtutäitur Risto Küti poolt on algatatud täitemenetlused nr XXX (nõue 140,45 eurot) ja XXX (nõue 16 928,33 eurot) kokku võlgnevuste 17 068,78 eurot (sisaldab eelduslikult täitekulusid) nõudes. Võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad vähemalt 417 694,49 eurot. Suure tõenäosusega suurenevad kohustused intresside, viiviste jms arvelt. Menetluse raugemine Tulundusühistu Narva-Jõesuu Kalakeskus on PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 417 694,49 euro ulatuses. Samas vara kohustuste rahuldamiseks puudub. Ettevõtte tervendamine ei ole võimalik. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud ja tegevuse jätkamiseks vara puudub. Käesolevaks ajaks olemasoleva teabe alusel ei ole alust pidada võlgniku maksejõuetuse tekkimist raskeks juhtimisveaks PankrS § 28 lg 2 tähenduses, kuna hetkel ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Eelduslikult on püsiv maksejõuetuse seisund tekkinud 2021. aasta maikuus, kui PRIA tunnistas toetuse andmise otsuse kehtetuks ja esitas väljamakstud toetuse osas tagastusnõude summas 109 902,52 eurot. Võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige võlgniku projekti, so hoone (kalakauplus, kohvik ja näitusesaal) ehituse ebaõnnestumisest pankrotiavalduses toodud põhjendustel, millest johtuvalt võlgnikul tekkisid rahalised kohustused, mida võlgnik ei olnud suuteline täitma. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, kuid ei välista nende tuvastamist edasises võimalikus menetluses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 10.11.2022 ning teatanud 20.10.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Tulundusühistu Narva-Jõesuu Kalakeskus pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tulundusühistu Narva-Jõesuu Kalakeskus dokumentide hoidjaks määrab kohus tulundusühistu juhatuse liikme A. I. i (ik XXX). Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14,5 tundi tunnitasuga 110 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks

väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (14,5 tundi) tuleb Hillar Villersile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 957 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku 1148,40 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot määrata riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu 363,60 eurot, sh käibemaks 60,60 eurot, tuleb välja mõista Tulundusühistult Narva-Jõesuu Kalakeskus. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.