I. T. avaldus Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu juhatuselt teabe saamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: I. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; e-post:); Puudutatud isik: Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu (registrikood 80546836, asukoht Piiri tn 4, Põlva). Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom (Advokaadibüroo LINDEBERG; Ülikooli 2A, Tartu; e-post: [email protected]).
Menetlustoiming
Avalduse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta I. T. avaldus Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu juhatuselt teabe saamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud I. T. kanda.
3.Mõista I. T. Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 386,40 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I. T. (edaspidi ka avaldaja) esitas 21.08.2022 kohtule avalduse Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu (edaspidi ka puudutatud isik või korteriühistu) juhatuselt teabe saamiseks. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 21.07.2022 korteriühistu juhatusele taotluse teabe saamiseks selle kohta, millistesse Piiri tn 4 kortermaja korteritesse on paigaldatud malmist kanalisatsioonitorude asemel plastmassist kanalisatsioonitorud ning kas korteriühistul on selle kohta olemas ka vastav dokumentatsioon. Kuivõrd avaldaja väitel ei vastanud korteriühistu juhatus tema 21.07.2022 teabenõudele, siis esitas avaldaja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lõikele 3 tuginedes kohtule avalduse korteriühistu juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
Kohus algatas avaldaja avalduse alusel 29.08.2022 kohtumäärusega hagita menetluse ning küsis korteriühistult avalduse suhtes seisukohta.
Korteriühistu lepinguline esindaja esitas 22.09.2022 kohtule vastuse, milles taotles avalduse läbi vaatamata jätmist, kuivõrd leidis, et avaldus on esitatud KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud õigust lõpetavat tähtaega rikkudes. Puudutatud isik esitas vastusele lisana väljavõtte korteriühistu juhatuse liikme Rene Kintsiraua poolt 27.07.2022 avaldajale saadetud e-kirjast, millega korteriühistu juhatus vastas avaldaja 21.07.2022 teabenõudele. Puudutatud isiku hinnangul sai seeläbi KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud 2-nädalane tähtaeg kohtule avalduse esitamiseks läbi 10.08.2022, mistõttu on avaldaja 21.08.2022 avaldus esitatud tähtaega rikkudes ja tuleks puudutatud isiku arvates jätta seetõttu läbi vaatamata.
Kohus palus 07.10.2022 kohtunõudes avaldajal vastata, millal sai avaldaja kätte korteriühistu juhatuse liikme Rene Kintsiraua 27.07.2022 e-kirjaga saadetud vastuse oma 21.07.2022 teabenõudele. Ühtlasi palus kohus avaldajal täpsustada, kas (ja millal) on avaldaja pärast korteriühistu juhatuse liikme Rene Kintsiraua 27.07.2022 e-kirja kättesaamist esitanud korteriühistu juhatusele uue avalduse samasisulise teabe saamiseks.
Avaldaja teatas 25.10.2022 vastuses, et sai korteriühistu juhatuse liikme Rene Kintsiraua 27.07.2022 e-kirja kätte 27.07.2022 ega ole pärast seda esitanud korteriühistu juhatusele uut teabenõuet. Avaldaja leidis, et kuivõrd Rene Kintsiraud ei ole 27.07.2022 e-kirjas tema teabenõudele sisulisi vastuseid andnud, siis ei saa seda vastust käsitleda KrtS § 45 lg 3 kontekstis korteriühistu keeldumisena, mille suhtes oleks hakanud kulgema 2-nädalane õigust lõpetav tähtaeg.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud avalduse, menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt
võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 476 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku avalduse alusel ja hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
Kohus on asjas kogutud materjalide põhjal tuvastanud, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - avaldaja omandisse kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx asuv korteriomand ja avaldaja on korteriühistu liige; - avaldaja esitas 21.07.2022 korteriühistu juhatusele KrtS § 45 lg 3 alusel teabenõude, milles esitas korteriühistu juhatusele 2 küsimust:; 1) millistesse Piiri 4 korteritesse on Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ Põlva tegevjuhi Kaili Kuuse eestvõtmisel paigaldatud 1979.a korteritesse paigaldatud malmist kanalisatsioonitorude asemel plastmassist kanalisatsioonitorud? 2) kas korteriühistul on olemas vastav dokumentatsioon (teostusjoonised, nõutud kooskõlastused, omaniku järelevalve)? - korteriühistu juhatuse liige Rene Kintsiraud saatis avaldaja 21.07.2022 teabenõudele 27.07.2022 e-kirjaga vastuse, milles vastas avaldaja esitatud kahele küsimusele: 1) korteriühistul ei ole teavet küsimuses nr 1 esitatu kohta, mistõttu ei ole võimalik sellele vastata; 2) korteriühistu ei saa küsimusele nr 2 vastata, sest dokumendid ei ole küsimuses piisavalt täpselt piiritletud. - avaldaja sai Rene Kintsiraua 27.07.2022 e-kirja kätte 27.07.2022 ega ole pärast seda esitanud korteriühistu juhatusele uut teabenõuet; - avaldaja esitas KrtS § 45 lg 3 alusel 21.08.2022 kohtule avalduse korteriühistu juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
10.Nagu kohus viitas, näeb KrtS § 45 lg 3 ette, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega sõltub KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud avalduse kohtusse esitamise tähtaeg sellest, kas korteriühistu juhatus (1) keeldus vastusega korteriomaniku teabenõudele teavet andmast või (2) ei vastanud korteriomaniku teabenõudele üldse. Neist esimesel juhul peab korteriomanik esitama kohtusse avalduse 2 nädala (s.o 14 päeva) jooksul alates korteriühistu juhatuselt vastuse saamisest ning teisel juhul saab korteriomanik kohtusse avalduse esitada 4 nädala (s.o 28 päeva) jooksul alates enda teabenõude esitamisest korteriühistu juhatusele.
11.Kuivõrd käesoleval juhul esitas korteriühistu juhatuse liikmeks olev Rene Kintsiraud 27.07.2022 e-kirjaga vastuse avaldaja 21.07.2022 teabenõudele, siis tuleb lugeda, et
avaldaja oli kohustatud KrtS § 45 lõikes 3 nimetatud avalduse esitama kohtusse 2 nädala ehk 14 päeva jooksul alates korteriühistu juhatuse liikme poolt (keelduva) vastuse kättesaamisest. Arvestades, et avaldaja kinnitusel sai ta Rene Kintsiraua 27.07.2022 e-kirja kätte 27.07.2022, siis oleks avaldaja pidanud avalduse kohtusse esitama hiljemalt 10.08.2022. Avaldaja esitas avalduse kohtusse alles 21.08.2022.
12.Kohus ei nõustu avaldaja 25.10.2022 menetlusdokumendis esitatud käsitlusega, justkui oleks R.Kintsiraua 27.07.2022 vastuse puhul tegemist teabenõudele pahatahtliku mittevastamisega, sest korteriühistul oli vastav teave olemas. Kohus ei saa anda hinnangut sellele, kas korteriühistul on vastav teave olemas või mitte. Küll aga saab kohus KrtS § 45 lg 3 kontekstis hinnata, kas korteriühistu juhatus vastas avaldaja teabenõudele või mitte, kusjuures ka keelduvat vastust või teabenõudele vastuseid mittesisaldavat vastust tuleb KrtS § 45 lg 3 tähenduses lugeda korteriühistu juhatuse poolseks vastuseks.
13.Ühtlasi ei nõustu kohus avaldaja 14.11.2022 menetlusdokumendis esitatud käsitlusega, justkui ei kujutaks R.Kintsiraua 27.07.2022 vastus endast korteriühistu juhatuse vastust tema teabenõudele, vaid tegemist on hoopis R.Kintsiraua isikliku vastusega. Võttes arvesse, et R.Kintsiraud on korteriühistu juhatuse liige ning et tema 27.07.2022 e-kirja kaasadressaatideks olid ka kõik teised korteriühistu juhatuse liikmed (Tea Sool, Ülle Pärnoja, Monika Riba ja Sten Mõtus), samuti et tema 27.07.2022 e-kiri oli vormistatud konkreetselt vastusena avaldaja 21.07.2022 teabenõudele, siis puudub igasugune põhjus kahelda selles, et kõnealuse e-kirja puhul ei oleks olnud tegemist korteriühistu juhatuse vastusega. Kohus ei pea asjakohaseks ka avaldaja viidet sellele, et korteriühistu juhatuse vastust ei ole arutatud korteriühistu juhatuse koosolekul, kuna asjaoludest ei nähtu, et mõni juhatuse liige oleks R.Kintsiraua vastusele vastu vaielnud või pidanud seda mitteõiguspäraseks.
14.Kohus leiab, et KrtS § 45 lg 3 on oma sisult analoogne äriseadustiku (ÄS) § 166 lõikega 3, mis sätestab, et osaühingu osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-12 selgitanud, et ÄS § 166 lg 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Viidatud sätte mõtteks on suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, tuleb osanikul võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. ÄS § 166 lg 3 järgi tuleb avaldus kohtusse esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus ei ole teabenõudele vastanud. Kui osanik laseb ÄS § 116 lg 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole.
15.Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et õigust lõpetav tähtaeg on selline tähtaeg, mille möödalaskmisel ei ole enam võimalik oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, st õigust lõpetava tähtaja lõppedes lakkab nõue või õigus millegi tegemiseks üldse olemast. Õigust lõpetava tähtaja saabumist peab kohus kontrollima iseseisvalt, mitte vaid menetlusosalise taotlusel. Juhul, kui nõue on läbi õigust lõpetava tähtaja möödumise tõttu lõppenud, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Viidatud sätete alusel võib kohus jätta hagiavalduse
menetlusse võtmata või läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitse, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
16.Ülaltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik käesolevas olukorras avaldaja avaldust läbi vaadata, kuivõrd avaldaja õigus avaldusega kohtusse pöörduda lõppes KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud õigust lõpetava tähtaja alusel 10.08.2022. Seega on avaldaja esitanud avalduse kohtusse hilinenult, s.o olukorras, kus tal selleks enam õiguslikku alust ei olnud. Sellest lähtuvalt jätab kohus avaldaja avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seetõttu ei saa kohus anda praeguses menetluses hinnangut ka avaldaja poolt välja toodud sisuliste asjaolude kohta (nt kas tema poolt nõutud andmed on korteriühistul olemas, kas need on piisavalt piiritletud jms) ega lahendada avaldaja 14.11.2022 menetlusdokumendi lõpus punktides 1-4 ja 6 esitatud menetluslikke taotlusi, kuna need kõik seonduvad asja sisulise läbi vaatamisega.
17.Kuivõrd TsMS § 425 lg 1 kohustab kohut hagi läbivaatamata jätmise määruses märkima, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, siis selgitab kohus, et avaldaja saab vajadusel pöörduda avaldusega uuesti kohtusse seejärel, kui ta on esitanud korteriühistu juhatusele uue teabenõude ning korteriühistu juhatus on vastusega keeldunud teavet andmast või dokumente esitamast või jätab teabenõudele üldse vastamata. Sealjuures peab avaldaja järgima KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud tähtaegasid (vt kohtumääruse p 10).
18.Vastavalt TsMS § 426 lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 168 lõikele 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt lõikele 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
20.Arvestades, et kohus jätab avaldaja avalduse läbi vaatamata ja lõpetab asja menetluse määrusega, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
21.Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 176 lg 2 näeb ette, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt lõikele 8 määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.
22.Kohus määras 01.11.2022 kohtunõudega puudutatud isiku lepingulisele esindajale 7päevase tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isiku lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 07.11.2022. Kohus määras 07.11.2022 kohtunõudega avaldajale 7-päevase tähtaja puudutatud isiku menetluskulude nimekirja suhtes seisukohtade esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule 14.11.2022 seisukoha puudutatud isiku menetluskulude nimekirja suhtes, leides, et puudutatud isiku menetluskulud ei ole põhjendatud ning taotles menetlusdokumendi lõpus punktis 5, et kohus nõuaks puudutatud isikult välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.
23.Vastavalt puudutatud isiku 07.11.2022 menetluskulude nimekirjale on puudutatud isik kandnud menetluskulusid läbi oma lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulude näol kokku summas 386,40 eurot (koos käibemaksuga) arvestusega, et lepinguline esindaja on teostanud õigusabi kokku 2 tunni ja 18 minuti ulatuses hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus ei pea põhjendatuks nõuda puudutatud isikult välja menetluskulusid tõendavaid dokumente, sest nende kandmine menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses on piisavalt põhistatud ja usutav, mistõttu jätab kohus TsMS § 176 lg 6 alusel avaldaja vastava taotluse rahuldamata. Arvestades käesoleva tsiviilasja senist menetlust, selle õiguslikku olemust ning puudutatud isiku lepingulise esindaja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et avaldaja ei ole 14.11.2022 menetlusdokumendis selgitanud, miks ta peab puudutatud isiku menetluskulusid põhjendamatuks, on kohus seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt teostatud tööd 2 tunni ja 18 minuti ulatuses on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Ühtlasi saab puudutatud isiku lepingulise esindaja töötunni hinda pidada mõistlikuks tunnitasumääraks, kuivõrd selle suurus on väiksem Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud maksimaalsest tunnitasumäärast (s.o ca 200 eurot). Sellest lähtuvalt määrab kohus puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 386,40 eurot ning mõistab need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
24.Puudutatud isik on 07.11.2022 menetlusdokumendis taotlenud, et kohus mõistaks TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt menetluskulude pealt välja ka viivise. Viidatud õigusnormi kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et avaldaja kohustub tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.