Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt oli kostjal võimalik lepingu sõlmimisel rendilepingu üldtingimustega tutvuda. Kuivõrd kostjal puudus võimalus tüüptingimuste sisust teada saada, ei muutunud need pooltevahelise lepingu osaks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud rendilepingu üldtingimuste muutumist 18.01.2018 rendilepingu nr 180115 osaks. Kohus jätab rendilepingu üldtingimuste dokumendis sisalduvad tüüptingimused pooltevahelisele võlasuhtele kohaldamata.

uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja on oma kahju suuruseks lugenud hageja poolt liisinguandjale tasumisele kuulunud liisingujäägi 2700,08 eurot ja kindlustushüvitise 1800 eurot vahena, milleks on 900,08 eurot. Seega peab hageja oma kahjuks liisingujääki 900,08 eurot, mis tuleb tasuda liisinguandjale. Hageja põhjendab oma nõuet rendilepingu üldtingimustega. Kohus leiab, et liisinguandjale tasumisele kuuluvad maksed ei ole VÕS § 132 lg 1 mõistes hagejale tekkinud kahjuks, sest hageja kohustus tasuda liisingumakseid on tekkinud liisinguandja ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel, mitte kostja tegevuse tulemusel. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et kostja kasutusse antud sõiduk on loetud hävinenuks. Seetõttu saavad hageja kahjuks olla VÕS § 132 lg 1 järgi kulutused, mis vastavad samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja ei ole välja toonud hävinenud sõidukiga samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste suurust ega esitanud selliste kulutuste kohta tõendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse kahjuhüvitise 900,08 euro tasumise nõudes rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.