Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Gnakevala Blidobeblo OÜ ja C. H. L. vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7992 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), asukoht Lelle tn 24-65, Tallinn, Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Priit Kirotar, Advokaadibüroo LMP, e-post XXX; Kostja I: Gnakevala Blidobeblo OÜ (endise ärinimega Solar Clean OÜ registrikood 16493068), osaühingu juhatuses liikmed puuduvad; Kostja II: C. H. L. (isikukood XXX), e-post XXX.
Menetlustoiming
Hagi osaline läbi vaatamata jätmine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja Krediidikaitse Grupp OÜ hagi kostja Gnakevala Blidobeblo OÜ vastu võla ja viivise nõudes läbivaatamata.
2.Jätkata menetlust kostja C. H. L. osas.
3.Kinnitada Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) ja C. H. L. (kostja II) vahel 15.10.2025 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:
3.1.C. H. L. ja Krediidikaitse Grupp OÜ lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-25-109360 esemeks oleva vaidluse Kompromissiga.
3.2.Kompromiss-summa, mille kostja C. H. L. on kohustatud hagejale tasuma, on 11 541,75 eurot. 3.2.1.Põhinõue 6000 eurot; 3.2.2.Intress 1080 eurot; 3.2.3.Viivised kuni 02.06.2025 summas 1212 eurot;
3.2.4.Viivised alates 03.06.2025 kuni 13.10.2025 summas 1596 eurot; 3.2.5.Menetluskulud 1653,75 eurot (sh riigilõiv 840 eurot).
3.3.C. H. L. kohustub punktis 3.2. toodud summa tasuma hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kontole nr XXX, 500-euro suuruste osamaksetena igakuiselt 30. kuupäevaks alates 30.10.2025 kuni võla täieliku tasumiseni.
3.4.Kompromissist tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustub kostja C. H. L. tasuma hagejale viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kui kostja viivitab rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 7 (seitse) päeva, siis muutub kogu punktis 2 nimetatud rahaline kohustus terves ulatuses sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada kogu võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavaldus.
3.5.Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et Kompromissi kohase täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad Poole nõuded teise Poole vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud.
3.6.Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi Poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kinnitamisest.
3.8.Kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad Kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
3.9.Pooled kinnitavad, et hoiavad Kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on Pooltel õigus avaldada ainult Kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu.
4.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-109360 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. Menetluskulude jaotus
5.Jätta Gnakevala Blidobeblo OÜ vastu esitatud hagiavaldusega seotud menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks, et Gnakevala Blidobeblo OÜ-l ei ole menetluses tekkinud kulu, mida hageja peaks hüvitama.
6.Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse punkti 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse 3 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-109360 Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) hagis Gnakevala Blidobeblo OÜ (kostja I) ja C. H. L. (kostja II) vastu võla nõudes.
2.Kohtule on teatavaks saanud, et kostjal I Gnakevala Blidobeblo OÜ puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime. Samas on kohtul isiku menetlusteovõimet õigus ja kohustus kontrollida igal ajal menetluse kestel ja kõrvaldada menetlusest isik, kel vastav võime puudub. Hagi osaline läbivaatamata jätmine
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.
4.Tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 1). Juriidiline isik on õiguslik konstruktsioon, kes saab mistahes tegevustes, tehingutes jne, aga ka tsiviilkohtumenetluses, osaleda ainult oma esindusõiguslike füüsilisest isikutest esindajate kaudu.
5.Osaühingu juhtorganiks, kes saab esindada osaühingut, ja millel võib olla üks või mitu osanike poolt määratud liiget, on juhatus (ÄS § 180 lg 1 ja 2; ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1). Seega saab juriidilisest isikust menetlusosaline menetluses osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu (vt ka TsÜS § 34 lg 1; RKTKm 3-2-1-62-14 p 13). Kui äriühingu juhatuses puuduvad liikmed, siis ei saa juriidiline isik aktiivselt tegutseda ega ka menetluses osaleda.
6.Äriregistri andmetel puuduvad Gnakevala Blidobeblo OÜ-l alates 07.11.2025 ja ka seisuga 10.11.2025 juhatuses liikmed.
7.Käesoleval juhul on tegemist hagimenetlusega, milles ühel menetlusosalisel s.o kostja Gnakevala Blidobeblo OÜ-l puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime seetõttu, et pole isikut, kes saaks juriidilise isiku nimel õigusi ja kohustusi teostada – puudub juhatuse liige (TsMS § 202 lg 1, § 217 lg 1, 5 ja 6, § 221 lg 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-14-11455, p 23).
8.Kohus ei või juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme määramist otsustada omaalgatuslikult. Erandkorras võib kohus määrata omal algatusel juriidilisele isikule juhtorgani liikme olukorras, kus kohtul ei ole õnnestunud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, kuna juhtorgani liige ei ole kättesaadav või tema viibimiskoht ei ole teada. Sellist olukorda käesoleval juhul ei ole.
9.Seega tuleb Gnakevala Blidobeblo OÜ suhtes jätta hagi läbivaatamata, kuna isikul puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime:
10.Lähtuvalt TsMS § 423 lg 3 võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Selliseks juhtumiks on antud olukorras TsMS § 204 lg 1, mis annab kohtule õiguse (kohustuse) mitte lubada menetluses osaleda isikul, kellel puudub vastav menetlusteovõime. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel ning TsMS § 423 lg 3 ja TsMS § 204 lg 1 alusel hagi kostja Gnakevala Blidobeblo OÜ osas läbi vaatamata.
11.Kostja II vastu esitatud nõuete osas menetlus jätkub. Kompromissi kinnitamine
12.Kostja II ja hageja esitasid 15.10.2025 kohtule kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks nende vahel sõlmitud kompromissi.
13.TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi. kui
see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
14.Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks. Samuti on kompromiss täidetav.
15.Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse vastavalt poolte taotlusele kirjalikus menetluses istungit pidamata. Menetluskulud Kostja I vastu esitatud nõudega seonduvad menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohtul kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 ja kuna kohus jätab hagi läbivaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
17.Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjal Gnakevala Blidobeblo OÜ-l menetluskulud puuduvad: kostja I ei ole menetluses osalenud, mistõttu pole kostjal I menetluskulusid tekkinud ning asjas puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata. Kostja II vastu esitatud nõudega seonduvad menetluskulud
18.TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Edasikaebe kord
19.TsMS § 660 lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule.
20.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Samas võivad pooled TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud. Kompromissi osalised on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. Seega märgib kohus, et kompromissi kinnitamise määruse peale saab määruskaebuse esitada 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtu täiendavad selgitused
21.Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi:
TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja seda ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse;
kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;
tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.