Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-7959
Kohtuasi
UAB Galinta ir partneriai hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu 4994 euro 73 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5880 eurot 7 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja UAB Galinta ir partneriai (Leedu registrikood 134958886), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Kostja Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood 10617776), lepinguline esindaja Karin Varikmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Osaühingu Makro Trade Baltic 14. juuli 2022. a apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.
Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-7959 ja saata asi samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-7959 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UAB Galinta ir partneriai (hageja) esitas 18. mail 2021 Pärnu Maakohtule Osaühingu Makro Trade Baltic (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4994 eurot 73 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 759 eurot 16 senti ning alates 19. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 8% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille alusel kohustus hageja vastavalt kostja tellimusele müüma ja tarnima kostjale Leedust Eestisse kuivaineid ning kostja kohustus tasuma kauba eest kohe pärast kauba kättesaamist hageja esitatud arvete alusel. Kostja on tarnitud kauba kätte saanud, hageja on esitanud kostjale kauba eest arved, kuid kostja ei ole kogu ulatuses arveid tasunud. Hagi esitamise aja seisuga on kostjal tasumata 4994 eurot 73 senti. Kui kostjal oli pretensioone vaidlusaluste tarnete kohta, siis tulnuks need mõistliku aja jooksul hagejale esitada ja neid selgitada. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtki kahjunõuet ega tasaarvestusavaldust ning hageja ei ole aktsepteerinud kostja kreeditarveid. Kuna kostja jättis hagejale arved osaliselt tasumata ja tasus neid viivitusega, peab kostja tasuma hagejale alates arvete esitamise päevast ka seadusjärgses määras viivist, sest selline oli poolte pikaajaline praktika. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt jättis kostja arved osaliselt tasumata, sest hageja oli rikkunud mitmel korral oma kohustusi, mille tõttu koostas kostja hagejale kreeditarved ning vastavalt poolte praktikale tasaarvestas need hageja nõuetega. Kostjal oli vaja kaupa riigihanke lepingu täitmiseks ning pooltel oli suuline kokkulepe selle kohta, et kauba hind jääb muutumatuks kogu hankeperioodi jooksul, kuid sellest hoolimata märkis hageja arvele kallima hinna. Lisaks oli osa tarnitud kaubast kahjustatud. Menetluse käik
3.Pärnu Maakohus arutas kohtuasja 5. jaanuari 2022. a kohtuistungil ja määras asjas otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 2. veebruari 2022.
4.Pärnu Maakohus uuendas 1. veebruari 2022. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 437 lg 1 alusel asja arutamise, sest kostja vastuväited ei olnud piisavalt selged ning kohus ei olnud täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Kuna kostja tõi kohtuistungil esile, et ta on kreeditarved hageja nõudega tasaarvestanud, tuleb kostjal välja tuua, kas ta soovib esitada
2-21-7959 tasaarvestuse avalduse, ning tasaarvestuse avalduse esitamisel tuua esile asjaolud, mis on tasaarvestuse eelduseks, sh millal tekkis kostjal hageja vastu nõue ja millal muutus see sissenõuetavaks. Maakohus andis kostjale täiendava tähtaja asjaolude selgitamiseks ja tõendamiseks hiljemalt 16. veebruaril 2022 ning hagejale tähtaja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 2. märtsil 2022.
5.Kostja saatis e-kirjaga 16. veebruaril 2022 oma seisukoha koos uute tõenditega nii kostja lepingulise esindaja kui ka kohtuniku, kohtuistungisekretäri e-posti aadressile, samuti e-postiaadressile [email protected]. Kostja esitas selgitused kreeditarvete kohta ning lisas menetlusdokumendile 19 lisa.
6.Hageja esitas 2. märtsil 2022 seisukoha kostja menetlusdokumendile. Hageja palus jätta kostja esitatud tõendid vastu võtmata, sest neist kaheksa on juba lisatud hagivastusele ning ülejäänutel ei ole asjas tähtsust.
7.Pärnu Maakohus teatas 12. aprillil 2022, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks 22. aprillil 2022 ning lükkas 21. aprillil 2022 otsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasi kuni 29. aprillini 2022, et teha kindlaks, kas kostja 16. veebruari 2022. a seisukoht puudub tsiviilasja toimikust tehnilistel põhjustel või on kostja esitanud selle hilinenult. Ühtlasi palus maakohus kostjal viivitamatult edastada kohtule toimikust puuduva menetlusdokumendi. Maakohus teatas
28.aprillil 2022, et ei saa määratud ajal otsust avalikult teatavaks teha, kuna kostja e-kirjas märgitud aadressidele ei ole kostja 16. veebruari 2022. a seisukoht jõudnud, kohus ei ole saanud oma päringule IT-abilt vastust ning kostja ei ole esitanud menetlusdokumenti kohtule uuesti. Maakohus kohustas kostjat viivitamatult edastama menetlusdokumendi ning märkis, et kuna tegemist on suuremahulise dokumendiga, siis tuleks see edastada mitme e-kirjaga kohtu menetlusposti aadressile [email protected]. Kostja edastas 28. aprillil 2022 kohtule kaheksa e-kirjaga uuesti menetlusdokumendi ja selle lisad.
8.Hageja esitas 28. aprillil 2022 taotluse, milles palus jätta kostja 16. veebruari 2022. a seisukoha vastu võtmata, sest kostja edastas kohtule lubatust mahukama e-kirja, mille kohta pidi kostjale tulema veateade (kui hageja proovis kostja e-kirja ise kohtule edastada, siis tuli veateade). Kirja kohalejõudmise korral pidanuks kostja saama vastuvõtukinnituse. Menetlusdokumendi vastuvõtmine põhjustab menetluse viibimist, sest kohus on niigi pidanud otsuse tegemist edasi lükkama.
9.Kostja palus arvestada asja lahendamisel 16. veebruari 2022. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid, sest hageja on selle kätte saanud ja sellele vastanud. Kostja esitas seisukoha tähtaegselt ega olnud teadlik sellest, et seisukoht ei jõudnud kohtusse. Kostjale ei tulnud veateadet. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohus keeldus 14. juuni 2022. a otsusega kostja 16. veebruari 2022. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid vastu võtmast ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4994 eurot 73 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 484 eurot 67 senti ja alates 19. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise, kuid mitte enam kui 4510 eurot 6 senti.
10.1.Maakohus jättis kostja 16. veebruari 2022. a menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid TsMS § 66 ja § 331 lg 1 alusel vastu võtmata, sest kostja esitas menetlusdokumendi hilinenult ja tal ei olnud selleks mõjuvat põhjust.
2-21-7959 TsMS § 336 lg 1 järgi võib kohtule esitada dokumente elektrooniliselt ja sellisel juhul loetakse dokument TsMS § 336 lg-te 2 ja 3 järgi kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi ning dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsiministri 28. detsembri 2005. a määrusega kinnitatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 5 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud kohtute veebilehel www.kohus.ee, e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 MB ning mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks e-kirjadeks. Kostja edastas 16. veebruaril 2022 asja menetleva kohtuniku, istungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile menetlusdokumendi, mille maht oli koos lisadega 24 MB. Kostja väitel ei saanud ta menetlusdokumenti kohtule edastades veateadet, mistõttu tegi maakohus päringu kohtute IT-abile. Päringu vastuse kohaselt ei ole logide järgi kostja lepinguline esindaja ajavahemikul 16. veebruar 2022 kell 00.00 kuni 17. veebruar 2022 kell 00.00 e-kirju kohtuga vahetanud. Seega ei ole kostja esitanud kohtule tähtaegselt seisukohta. Kostja ei ole ka põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Asjaolu, et kostja väitel ei saanud ta teadet dokumentide kättetoimetamata jätmise kohta, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, sest TsMS § 336 lg 2 järgi pidi kostja saama elektroonilise kinnituse dokumentide andmebaasi salvestamise kohta. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta sai dokumentide kättesaamiskinnituse. Seega ei saanud kostja eeldada, et dokumendid jõudsid kohtuni. Lisaks ei edastanud kostja menetlusdokumenti kohtule menetlusdokumentide saatmiseks mõeldud e-posti aadressile [email protected]. Kohus selgitas 19. mai 2021. a hagi menetlusse võtmise määruses, et kohtuniku või kohtuistungisekretäri e-postiaadressile saadetud elektroonilisi menetlusdokumente ei loeta kohtule edastatuks.
10.2.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et pooled olid sõlminud suulise lepingu, mille alusel hageja müüs ja tarnis kostjale Leedust Eestisse kuivaineid. Hageja esitas tarnitud kauba eest kokku arveid 13 670 euro ulatuses, kuid kostja jättis arvete alusel kokku hagejale tasumata 4994 eurot 73 senti. Kuigi kostja väitel oli pooltel kauba hinna kokkulepe pikemaks perioodiks, kuid sellest hoolimata saatis hageja talle korduvalt kallima hinnaga kaupa, ei ole kostja tõendanud sellist hinnakokkulepet. Lisaks on kostja väitnud, et ta tasaarvestas kreeditarved hageja nõuetega, kuid kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oli kostja eest kohustusi, mida tasaarvestada. Ainuüksi ühepoolsed kreeditarved seda ei kinnita. Seega tuleb hageja põhivõlanõue rahuldada. Kuna hageja põhivõlanõue on põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et arve tuleb tasuda arve esitamise päeval, tuleb VÕS § 821 lg 1 p 1 järgi lugeda põhivõlg sissenõutavaks muutunuks alates arve kostjani jõudmisest. Sellest tulenevalt oli hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis arvetelt kokku 484 eurot 67 senti. TsMS § 367 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni.
10.3.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
2-21-7959 Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, võtta vastu kostja 16. veebruari 2022. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid, teha uue otsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda.
11.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt andis maakohus 1. veebruaril 2022 kostjale tähtaja seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 16. veebruaril 2022 ning kostja esitas 16. veebruari 2022. a e-kirjaga seisukoha koos lisadega hageja lepingulise esindaja, kohtuniku, kohtuistungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile. Maakohus ei saanud e-kirja kätte. Hageja sai e-kirja kätte ja esitas sellele 2. märtsil 2022 vastuväited. Maakohus sai hageja vastuväited kätte. Kostja ei teadnud, et kohus ei saanud kostja menetlusdokumenti kätte. Kostja edastas kohtu nõudmisel menetlusdokumendi uuesti. Hageja palus jätta menetlusdokumendi arvestamata, saates vastava taotluse kohtuniku e-posti aadressile, ning maakohus rahuldas hageja taotluse, kuigi see oli esitatud valele e-postiaadressile.
11.2.Maakohus ei teavitanud enne otsuse tegemist, et ta ei võta kostja menetlusdokumenti vastu ega arvesta seda otsuse tegemisel. Kui maakohus on rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus võimaluse korral rikkumise kõrvaldada, andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
11.3.Kostja lisas kaebusele Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2022. a määruse, kostja 16. veebruari 2022. a e-kirja, hageja 2. märtsi 2022. a seisukoha ning hageja 21. aprilli 2022. a e-kirja ja sellele eelneva kohtu kirja. Menetluse käik ringkonnakohtus
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. septembri 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada nii apellatsioonkaebuse nõuet kui ka kaebuse põhjendusi, sh märkida, kas ja kuidas rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis kostja 16. veebruari 2022. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid asja juurde võtmata, ning kuidas mõjutas see kohtuotsuse tegemist. Samuti palus ringkonnakohus täpsustada, kas maakohtule etteheidetav tõendite väär hindamine puudutab üksnes 16. veebruari 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõendeid või ka muid asjas esitatud tõendeid.
13.Kostja esitas 26. septembril 2022 menetlusdokumendi, milles täpsustas apellatsioonkaebuse nõuet ja põhjendusi. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, milles on arvesse võetud kostja 16. veebruari 2022. a seisukoht ja sellele lisatud tõendid, ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja märkis, et apellandi esitatud asjaolud ja tõendid on apellatsioonkaebusega esitatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse, apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2-21-7959
15.Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostjal ei olnud
16.veebruari 2022. a seisukoha ja sellele lisatud tõendite hilinenult esitamiseks mõjuvat põhjust, mistõttu jättis maakohus vaidlust lahendades ekslikult kostja 16. veebruari 2022. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid, mille kostja esitas kohtule uuesti 28. aprillil 2022, hilinemise tõttu vastu võtmata ja otsuses arvestamata. Sellega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis hõlmab mh isiku õigust esitada kohtumenetluses oma seisukohti, sh TsMS §-des 5 ja 7 sätestatud poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Praegusel juhul jäi kostja maakohtu rikkumise tõttu ilma võimalusest avaldada maakohtule tasaarvestuse vastuväidet puudutavaid väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid ning selle tulemusena jäi maakohtul eelmenetlus kostja tasaarvestuse vastuväite osas nõuetekohaselt lõpuni läbi viimata. See toob TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.
17.Kolleegiumi hinnangul jäid kostjal küll tasaarvestuse vastuväidet puudutav seisukoht ja tõendid maakohtu määratud tähtaja jooksul esitamata, kuid kostjal oli hilinemiseks mõjuv põhjus TsMS § 331 lg 1 tähenduses.
17.1.Menetlusosaline peab esitama kohtule menetlusdokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul ning kui ta seda ei tee, siis ei ole tal TsMS § 66 järgi üldjuhul enam õigust seda menetlustoimingut hiljem teha, sõltumata sellest, kas teda selle tagajärje eest enne hoiatati või mitte, st menetlusosaline minetab õiguse vastavat menetlustoimingut teha ja peab arvestama sellega kaasnevate negatiivsete menetluslike tagajärgedega. Erandina on menetlusosalisel lubatud ka hiljem menetlustoiming teha, kuid seda üksnes juhul, kui kohus ennistab TsMS § 68 alusel seaduses sätestatud tähtaja, pikendab TsMS § 64 alusel enda määratud tähtaega või otsustab TsMS § 331 alusel hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet menetleda. Seejuures saab kohus tähtaega ennistada ja pikendada ning hilinenult esitatut arvestada eelkõige mõjuval põhjusel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tähtaja möödalaskmise põhjus on mõjuv, kui tegemist on kohtu või menetlusosalise enda arvutisüsteemi tõrkega, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Seejuures on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks seda, kui kohtu dokumentide vastuvõtusüsteem ei suuda mahupiirangu tõttu dokumenti vastu võtta (vt Riigikohtu 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779, p 14 ja 18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p-d 10–15).
17.2.Praegusel juhul on kostja tõendanud, et ta saatis 16. veebruaril 2022 asja menetleva kohtuniku, istungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile menetlusdokumendi (digitaalselt allkirjastatud seisukoha koos 19 tõendiga). Maakohtu tuvastatu kohaselt oli menetlusdokumendi maht 24 MB, st ületas korra § 5 lg-s 2 sätestatud kohtu e-posti aadressile saadetavat mahupiirangut (20 MB). Seega ei võimaldanud kohtu dokumentide vastuvõtusüsteem mahupiirangu tõttu kostja dokumenti vastu võtta. Küll aga jõudis dokument hageja esindaja e-posti aadressile.
2-21-7959 Kostja väitel uskus ta, et 16. veebruari 2022. a menetlusdokument on kohtule esitatud, sest ta ei saanud veateadet selle saatmise ebaõnnestumise kohta, ning hageja esitas 2. märtsil 2022 kostja menetlusdokumendi kohta kohtule oma seisukoha. Iseenesest on õige maakohtu tähelepanek, et TsMS § 336 lg 2 II lause ja korra § 7 järgi saadetakse e-kirja teel edastatud menetlusdokumendi laekumise kohta automaatne vastuvõtukinnitus. Õige on ka hageja tähelepanek, et juhul, kui saadetava e-kirja maht ületab adressaadi e-posti lubatud mahtu, saab saatja üldjuhul automaatse veateate selle kohta, et kirja ei õnnestunud saata. Seda kinnitab ka hageja esitatud veateade, mille ta sai, kui proovis ise kohtu e-postile kostja 16. veebruari 2022. a menetlusdokumenti edastada. Automaatsete teadetega seonduv ei anna aga praegusel juhul alust arvata, et kostja oleks saanud oodatavat hoolsust järgides menetlusdokumendi tähtaegselt esitada. Olukorras, kus kostjale ei tulnud veateadet selle kohta, et e-kirja ei õnnestunud saata, võis tegemist olla küll kostja poolse arvutisüsteemi (e-posti seadistuste või serveri) veaga, kuid ka see võib anda alust lugeda dokument hilinenult esitatuks mõjuval põhjusel. Seega, olukorras, kus kostja ei saanud veateadet, võis kostja uskuda, et saadetud e-kiri jõudis kohtuni. Ka asjaolu, et kostja ei saanud e-kirja saatmise järel automaatset kinnitust dokumentide kohtusse jõudmise kohta, ei anna alust järeldada, et kostja saanuks nõutavat hoolsust üles näidates dokumendi õigel ajal esitada. Ainuüksi see, et seaduse järgi tuleb menetlusosalisele saata kohtusse dokumentide laekumise kohta automaatne teade, ei tähenda seda, et menetlusosaline, kes ei saa automaatset teadet, peab nõutava hoolsuse korral alati kohtule järelepärimise tegema dokumentide laekumise kohta, ning minetab võimaluse esitada erandkorras dokumente hiljem, kui ta seda ei tee. Arvestades seda, et praegusel juhul ei saatnud kostja e-kirja menetlusdokumentide edastamiseks ettenähtud e-posti aadressile, ei oleks kostja saanud sellist teadet ka ilmselt saada. See, et kostja edastas menetlusdokumendi korra § 5 lg-s 1 sätetatud e-posti aadressi asemel kohtuniku, kohtuistungi sekretäri ja kohtu info e-posti aadressidele, ei anna samuti alust arvata, et kostja oleks nõutavat hoolsust järgides saanud esitada menetlusdokumendi tähtaegselt. Praegusel juhul jäi menetlusdokument tähtaegselt esitamata seetõttu, et kõigil kohtu e-posti aadressidel on mahupiirang, mitte seetõttu, et kohus ei saanud seda kätte, kuna oli esitatud valele e-postiaadressile. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et menetlusdokumendid tuleb edastada korra § 5 lg 1 järgsele kohtu menetlusposti aadressile. Samas olukorras, kus menetlusosaline esitab need ekslikult kohtuniku, kohtuistungi sekretäri ja kohtu info e-posti aadressidele, mida kohus ei loe nõuetekohaseks esitamiseks, ja menetlusosaline esitab menetlusdokumendi hiljem uuesti õigele e-posti aadressile, on menetlusosalisel samuti mõjuv põhjus dokumendi esitamiseks hilinenult.
17.3.Ülaltoodut arvestades oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 331 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus hilinemiseks ning maakohus ei saanud mõjuva põhjuse puudumise tõttu jätta kostja 28. aprillil 2022 uuesti esitatud 16. veebruari 2022. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid hilinemise tõttu vastu võtmata ja asja lahendades arvestamata.
18.Arvestades seda, et hageja oli kostja seisukoha kohta maakohtule tähtaegselt seisukoha esitanud, ei oleks maakohtul olnud alust jätta kostja seisukohta ja sellele lisatud tõendeid arvestamata ka seetõttu, et see põhjustab asja lahendamise viibimist TsMS § 331 lg 1 tähenduses.
19.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi saata samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite menetlemise jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olevad asjaolud, sh tuvastada, kas ja millisel õiguslikul alusel oli kostjal hageja vastu nõudeid ning kas kostja on need nõuded kehtivalt hageja nõudega tasaarvestanud. Mh tuleb maakohtul otsustada
2-21-7959 ka kostja 16. veebruari 2022. a seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmise üle, arvestades mh hageja vastuväiteid neile tõenditele.
20.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata, sest need sisalduvad juba toimiku materjalide hulgas. Elektrooniliselt edastatud tõendeid ringkonnakohus ei tagasta.
21.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.