Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-122818

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS (esialgne võlausaldaja) 15. augustil 2020 tarbijakrediidilepingu nr L89003914855, mille alusel sai kostja laenu 479,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja on maksnud laenuandjale põhiosa katteks 215,85 eurot, hagejale kostja maksnud ei ole. Kostja põhivõlg on 264,14 eurot. Laenuandja saatis 06. septembril 2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Laenuandja saatis 28. septembril 2021 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja I AS loovutas 30. septembril 2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates üheksandast osamaksest, s.o 15. maist 2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni s.o 15. septembrini 2021 summas 12,99 eurot. Kostja intressivõlgnevus moodustab 12,99 eurot.

2(4)

2-22-122818 Vastavalt 15. augusti 2020 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on laenuandmete kohaselt 19 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostja lepingutasu võlgnevus 19 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on lepingu alusel õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist. Hageja sissenõudekulud moodustavad esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 30 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 264,14 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 29. septembrist 2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26. augustini 2022 lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 38,20 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt 264,14 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 27. augustist 2022 lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 264,14 eurot, tasumata intressi 12,99 eurot, lepingutasu 19 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 38,20 eurot ning viivised alates 27. augustist 2022 kuni põhinõude 264,14euro täitmiseni lepingujärgses määras 15,9% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult, teate avaldamisega väljaandes Ametlikud teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks 31. oktoobriks 2022 ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 264,14 eurot, tasumata intressi 12,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38,20 eurot, tasumata lepingutasu 19 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 30 eurot, kokku 364,33 eurot ning viivised alates 27. augustist 2022 kuni põhinõude 264,14 euro täitmiseni määras 15,9% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3(4)

2-22-122818 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 140 eurot ja õigusabikulude summas 240 eurot, kokku 380 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 140 eurot, sealjuures maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja täiendavalt 75 eurot hagimenetluses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 140 eurot riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 1,8 tundi ehk 220 eurot: täiendavate dokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 240 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud ühe tunni eest kokku 120 eurot, millele lisandub tasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 280 eurot (140+120+20). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.