Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-14660

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS (esialgne võlausaldaja) 20. märtsil 2019 tarbijakrediidilepingu nr L89002460711 ning 21. aprillil 2020 kokkulepe laenulepingu nr L89002460711 muutmiseks. Kostja sai lepingute alusel laenu 5800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20. aprill 2019 kuni 20. märts 2025. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjalt on maksnud laenuandjale põhiosa katteks 558,42 eurot ja hagejale kostja maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku 1202,95 eurot. Laenuandja saatis 01. oktoobril 2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Laenuandja saatis 20. oktoobril 2020 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja Inbank AS loovutas 22. oktoobril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 17,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest, s.o 20. juulist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud kolmand osamakseni s.o 20. 2(4)

2-22-14660 septembrini 2020 summas 400,26 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus 400,26 eurot. Vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasud kokku 4,50 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus 4,50 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on lepingu alusel õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist. Hageja sissenõudekulud moodustavad esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 5241,58 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 21. oktoobrist 2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30. septembrini 2022 lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 1824,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 5241,58 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 01. oktoobrist 2022 lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5241,58 eurot, tasumata intressi 400,26 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1824,57 eurot ning viivised alates 01. oktoobrist 2022 kuni põhinõude 5241,58 euro täitmiseni lepingujärgses määras 17,9% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ning välja mõista kostjalt viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale 17. oktoobril 2022 edasiandmisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 31. oktoobriks 2022 ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5241,58 eurot, tasumata intressi 400,26 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1824,57 eurot, kokku 7520,91 eurot ning viivised alates 01. oktoobrist 2022 kuni põhinõude 5241,58 euro täitmiseni lepingujärgses määras 17,9% aastas. Menetluskulud 3(4)

2-22-14660 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 700 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, kokku 1180 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 700 eurot riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 4 tundi. Avaldaja esindaja on tsiviilasja menetluses teinud toimingud: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 940 eurot (700+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.