6.Mõista T. M. lt T. M. kasuks menetluskulude katteks välja 100 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
Tsiviilasi nr 2-22-10787 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.T. M. (hageja, ostja) esitas Tartu Maakohtusse hagi T. M. (kostja, müüja) vastu 400 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.02.2022 korteriomandi müügilepingu (leping), millega kostja müüs ja hageja ostis korteriomandi asukohaga XXX (reg.osa nr XXX). Lepingu p 3.6 kohaselt leppisid pooled kokku, et müüja kohustub oma kulul tegema lepingu eseme sanitaarruumide plaatimistööd (põrand ja seinad ca 19 m2). Materjalid kohustub oma kulul tarnima ostja. Eelnimetatud tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.03.2022. Kokkulepitud tähtaeg võib pikeneda juhul, kui müüja ei saa tervislikel põhjustel tähtaegselt kohustust täita. Eelnimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni nelisada eurot. Kostja jättis plaatimistööd tähtaegselt teostamata. Hageja pöördus pärast lepingus sätestatud tähtaega kahel korral kostja poole leppetrahvi nõudes, andes selle tasumiseks tähtaja. Kostja vaatamata nõudmistele leppetrahvi ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 400 eurot ja menetluskulud.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja vaidleb hagile vastu.
4.Kostja on seisukohal, et lepingu p-st 3.6 tulenevalt pidi hageja kostjat teavitama eeltööde teostamisest ja ajast, mil on võimalik plaatimistöödega alustada. Hageja seda ei teinud ning sellest tulenevalt ei olnud kostjal kohustust tasuta plaatimistöid teostada peale märtsi 2022. Hageja võttis peale lepingu sõlmimist kostjaga ühendust vaid selleks, et teavitada kostjat korteris olnud kostja asjade likvideerimisest. Kostja märgib, et on alandanud korteriomandi müügihinda 3000 euro võrra ning hageja on põhjustanud talle kahju likvideerides korteris olnud kostja esemed. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
8.Hageja on õigustatud leppetrahvi nõuet esitama, kuna poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 400 eurot lepingu p-i 3.6 alusel, kuivõrd kostja ei teinud lepingu eseme sanitaarruumides plaatimistöid hiljemalt 31.03.2022. Kohtu hinnangul on
Tsiviilasi nr 2-22-10787 pooled kokku leppinud leppetrahvi nõudmise eelduses juhuks, kui lepingu p-s 3.6 märgitud töid tähtaegselt ei lõpetata. Seega on müügilepingu p 3.6 kui leppetrahvi kokkulepe kokku lepitud müügilepingu rikkumise tingimusena.
9.Pooled on üksmeeles selles, et kostja nõustus plaatimistöid tegema hageja poolt tarnitud materjalidega ning tööde tähtajaks leppisid pooled kokku 31. märts 2022. Hageja kinnitusel olid märtsi alguses eeltööd lõpetatud ning materjalid olemas. Kostja on samas pidanud etteheidetavaks hageja käitumist, et viimane ei andnud teada eeltööde lõpetamisest ja tähtajast, millal kostja võiks plaatimistöödega alustada. Hageja selgitas, tuginedes lepingu ple 3.6, et teavitamine ei olnud tema lepinguliseks kohustuseks. Kostja taotles lepingu p-st 3.6 tuleneva teistsuguse pooltevahelise kokkuleppe tõendamiseks täiendavat tähtaega, et esitada kohtule videosilla vahendusel toimunud notariaalse tehingu salvestis või tõendite kogumise taotlus, mh notari tunnistajana ülekuulamiseks. Tähtaegselt kostja tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks ei esitanud. Hoopis hageja esitas täiendava tõendina kõnelogi (tl 28), millest nähtub, et 9. märtsi 2022 on hageja kostjale helistanud. Hageja kinnituse kohaselt edastas ta siis kostjale teabe, et eeltööd on tehtud (tl 27). Vastavat väidet ei ole kostja ümber lükanud. Lepingu p 3.6 ei sisalda ostja kohustust teavitada müüjat tööde teostamise võimalikkusest, vaid müüjal on kohustus teostada plaatimistööd hiljemalt 31.03.2022. Seega on tuvastatud, et hageja ei pidanud kostjat teavitanud eeltööde teostamisest. Vaatamata sellele on hageja seda siiski teinud, mistõttu ei esine kostjal kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul pidi kostja järgima hoolsuskohustust ning ise aktiivselt uurima, millal on võimalik töödega alustada. Tõendatud on, et kostja seda teinud ei ole. Seega on kohtus tuvastamist leidnud asjaolu, et kostja jättis tähtaegselt lubatud tööd (plaatimistööd) teostamata, millest tulenevalt on ta lepingut rikkunud ning on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi. Vaidlust ei ole selles, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja leppetrahvi tasumiseks (tl 20) (VÕS § 159 lg 2), kuid kostja seda ei järginud. Lepingu p 3.6 kohaselt tuleb lepingu rikkumisel tasuda leppetrahvi kuni 400 eurot. Kohus arvestab leppetrahvi suuruse määramisel asjaoluga, et kostja ei ole käesoleva ajani lubatud töid teostanud. Kuna kostja kohustuseks oli vastavate tööde teostamine hiljemalt 31. märtsiks 2022, siis oleks kostja pidanud vajaliku hoolsusega määratud tähtaja saabumist järgima, et vältida lepingu rikkumisega kaasnevat vastutust. Kuna leppetrahvi maksmise nõudeõiguse üldised eeldused – poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), kostja on lepingulist kohustust rikkunud, kostja vastutab rikkumise eest, hageja on leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud – on täidetud, rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 400 eurot.
10.TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse menetluskuludena välja mõista riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud summas 178,50 eurot. Kohus rahuldab hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 100 eurot (riigilõiv). Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
12.Hageja taotleb esindajakulude kindlaksmääramist kokku summas 178,50 eurot (tl 7, 24). Kohus peab vajalikuks selgitada menetluskulude osas järgmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et hagejat oleks maakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kõik maakohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud hageja poolt. Kohtul on alust
Tsiviilasi nr 2-22-10787 TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-183-14, p 13). Kuivõrd käesolevas asjas ei esindanud hagejat menetluses lepinguline esindaja, ei ole võimalik õigusabikulusid menetluskuluna kindlaks määrata ja hüvitada.
13.Juhul kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, võimaldab VÕS § 128 lg 3 nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist, mida kannatanud on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28 koos selles viidatud lahenditega).
14.Hagejal on käesoleval juhul välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Hagiga ei saa nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (TsMS § 174). Sellisteks kuludeks, mida ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt nõuda, on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi ka lepingulise esindaja kulud menetluses. Need on kulud alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest, st erinevalt hagejast leiab kolleegium, et hagi ettevalmistamise ja koostamise kulusid hagimenetluses kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt nõuda ei saa, vaid need saab esitada menetluse n.ö võitmise korral sissenõudmiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12).
15.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.