Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-22-9171

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Narva linn (linnamajandusameti kaudu) (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi OSAÜHINGU SHINOK (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt võõrandati kinnistu asukohaga xxx, mille oluliseks osaks on 5-korruseline hoone pindalaga 3468,2 m2, eelläbirääkimistega pakkumisel OÜ-le Shinok, mille kohta sõlmiti OÜ Shinok ja Narva linna vahel 04.11.2014 kinnistu tagasiostuõiguse müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (Narva notar Tatjana Boitsova ametitegevuse raamatu registri nr x, edaspidi ka leping). OÜ Shinok kavandas omandatud hoone osalist lammutamist ja rekonstrueerimist majutushooneks (hotell) ja toitlustuskohaks (kohvik või restoran). Eeldatav investeeringute summa oli mitte vähem kui 300 000 eurot 4-5 aasta jooksul. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus OÜ Shinok investeerima omandatud varasse vähemalt 300 000 eurot kahes etapis: esimene etapp – projekteerimistööd kuni ehitusloa saamiseni hiljemalt 31.12.2016 ja teine etapp – ehitustööd, kasutusloa saamine hiljemalt 31.12.2018 (lepingu p. 6.1). Kinnistu võõrandamise päeval ja seniajani kehtib Narva linnas Narva linnavolikogu 09.06.2005. a määrusega nr 18 kehtestatud Linnavara võõrandamise kord (edaspidi: kord). Korra § 82 lg 1 ja 4 kohaselt juhul, kui linnavara oli võõrandatud investeerimiskohustustega, on omandaja kohustatud esitama võõrandajale aruande teostatud investeeringute kohta 1 kuu jooksul arvates investeerimiskohustuste täitmise tähtaja saabumisest. Aruanne peab olema esitatud koos investeerimiskohustust täitmist tõendavate kuludokumentidega. 29.01.2019. a esitas kostja hagejale aruande investeerimiskohustuste täitmise kohta. Aruandega teatas kostja hagejale sellest, et kostja on seisuga 29.01.2019. a täitnud investeerimiskohustused 62 130,28 eurot ilma käibemaksuta. Aruande juurde ei olnud lisatud investeerimiskohustuste täitmist tõendavaid kuludokumente. Aruandest lähtudes ei olnud investeerimiskohustused täidetud tähtaegselt täies mahus ja täitmata jäetud investeeringute summa on 237 869,72 eurot. Lisaks sellele ei olnud investeeringute summa kontrollitav. Ühtlasi esitas kostja 29.01.2019.a hagejale taotluse investeerimiskohustuste täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 31.12.2022. Esitades taotlust investeerimiskohustuste tähtaja pikendamiseks, viitas kostja potentsiaalse investoriga läbirääkimiste nurjumistele. Kostja ei saanud tähtaegselt koostada kinnistul olemasoleva ehitise lammutusprojekti jne. 2(5)

2-22-9171 Pärast 29.01.2019. a aruande esitamist toimus poolte vahel kirjavahetus, milles juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et aruanne investeerimiskohustuste täitmise kohta peab olema tõendatud kuludokumentidega. Kostja ei saanud kuludokumente esitada. Lõplikult leppisid pooled kokku selles, et kostja võib tõendada investeerimiskohustuste täitmist ehitise auditi pinnalt. Kostja pakkus auditi tegijaks X x OÜ. Puudub vaidlus selle üle, et kostja esitas X x OÜ auditi. Audiitori arvates olid kinnistul tõepoolest tehtud ehitustööd 62 130,28 eurot. 29.04.2019. a kirjaga andis hageja kostjale teada sellest, et kontrollis esitatud aruande ja x OÜ auditi pinnalt on 2018. aasta investeeringuteks x kinnistu osas arvestatud 57 223,02 eurot. Vastates taotlusele investeerimistähtaja pikendamiseks asus hageja seisukohale, et investeeringute tähtaja pikendamiseks puudub alus. Hageja võttis arvesse järgmiseid asjaolusid: kostja oli kohustatud täitma investeerimiskohustused kuni 31.12.2018. Taotlus investeerimiskohustuste tähtaja pikendamiseks oli esitatud peale investeerimiskohustuste tegemise tähtaja saabumist. Pole võimalik pikendada mööda lastud tähtaega ja tegemist võib olla tähtaja ennistamisega. Puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. Kostja esitatud seletustest lähtudes ei saanud kostja täita investeerimiskohustusi tähtaegselt seoses projekteerija ebakvaliteetse tööga, läbirääkimiste investoriga nurjumisega jne. Aga kõikide antud asjaolude tekkimine on täiesti kostja äririskide sfääris. Lepingust tulenevalt oli kostjale antud investeerimiskohustuste täitmiseks neli aastat. Kuid kostja hakkas tegelema ehitusprojekti tellimise, läbirääkimiste pikendamisega jne alles aastal 2018. Kompromissina pakkus hageja kostjale, et hageja rakendab kostja suhtes leppetrahvi, kuid leppetrahv jääb siiski täitmisele pööramata juhul, kui kostja kinnitab notariaalse lepinguga trahvi sissenõutavaks muutumist ja täidab investeerimiskohustused kuni 31.12.2020. Kostja esitas 21.05.2019. a kirjaga hagejale nõusoleku hageja kompromissettepanekuga. Narva linnavalitsus kehtestas 26.06.2019. a korraldusega nr 474-k, et kostja suhtes tuleb rakendada lepinguga ettenähtud leppetrahvi 24 276,67 eurot lepingu p. 6.3 alusel, seejuures jätta trahv sissenõudmisele pööramata juhul, kui OÜ Shinok sõlmib lepingu juurde kokkuleppe ja võtab endale kohustuse täita investeeringud kuni 31.12.2020. OÜ Shinok ei kasutanud 26.06.2019 korraldusega nr 474-k antud võimalust ega sõlminud kokkulepet. 09.10.2019.a kirjaga andis kostja hagejale teada, et ta ei ole nõus korraldusega nr 474-k ettenähtud notariaalse kokkuleppe sõlmimisega. Kuna kompromissi sõlmimine on nurjunud, otsustas Narva Linnavalitsus 04.03.2020.a korraldusega nr 155-k pöörata korraldusega nr 474-k määratud leppetrahvi täitmisele. Kuna leppetrahv ei olnud tasutud, pöördus Narva linnavalitsus kohtusse hagiavaldusega leppetrahvi nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja vaatas läbi nr 2-20-5629. Kohtumenetluse kestel laekus Narva linnavalitsuse linnamajandusametile Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva teade enampakkumisest, millest tulenevalt esitas x x OÜ Shinok vastu täitmisavalduse. 17.07.2021. a võõrandati kinnistu asukohaga x, täitemenetluses OÜ-le Edlen Service tasaarvestusega x Service nõuetega OÜ Shinok vastu. Kohus rahuldas asjas nr 2-20-5629 20.10.2021. a otsusega Narva linna hagi OÜ Shinok vastu osaliselt ja mõistis OÜ-lt Shinok leppetrahvi 12 138 eurot, viivise seisuga 15.04.2021 781,38 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Antud summadest arvestatakse viivis 8% aastas. Otsus on jõustunud ja esitatud kohtutäiturile. Kohtumenetluse nr 2-20-5629 kestel ei asunud kostja investeerimiskohustuste täitmisele. 19.09.2020 esitas OÜ Shinok hagejale X Ehitus OÜ ehitusauditi aruande, mille kohaselt 2020. a jooksul lammutas OÜ Shinok kinnistul asukohaga xxx, asuva endise ühiselamu hoone täielikult, kuid Narva linnavalitsuse linnamajandusameti arvates ei ole antud aruannet võimalik kasutada investeerimiskohustuste täitmise tõendina, kuna auditi aruande kohaselt on kinnistu omanik teostanud end. ühiselamu täielikku lammutamist oma jõuga ja tööde maksumuseks on 29 000 eurot käibemaksuta. Riigi Teataja andmete kohaselt rahuldas Viru Maakohus 22.10.2021. a otsusega asjas nr 2-20-127227 x hagi OÜ Shinok vastu x tegi auditis määratud lammutustööd 9800 eurot ilma KM-ta eest. Lähtudes sellest ei ole ehitise auditi tulemused usaldusväärsed ja Narva 3(5)

2-22-9171 linnavalitsuse linnamajandusamet ei saa arvestada antud lammutustöid investeerimiskohustuste täitmise hulka. Seoses sellega jääb OÜ-le Shinok kohustus investeerimiskohustused täita. Nii kohtumenetluses asjas nr 2-20-5629 kui ka pärast asjas nr 2-20-5629 kohtuotsuse tegemist ja selle jõustumist OÜ Shinok ei esitanud valmisolekut leppetrahvi tasumiseks ega investeerimiskohustuste täitmiseks. Lähtudes sellest, et investeerimiskohustused jäävad täitmata peale leppetrahvi määramist ja leppetrahv määratakse korduvalt, on põhjendatud määrata leppetrahvi maksumääras, s.o 10% ulatuses tähtaegselt tegemata jäetud investeeringute summast ehk 24 276,67 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus (leppetrahv) 24 276,67 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja jooksev viivis VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast kuni põhivõlgnevuse (24 276,67 eurot) kohase tasumiseni. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis menetlusdokumendid kostja järgmistele aadressidele - x; x linn; x linn. Kohtudokumendid tagastati kohtule põhjusel, et kostja ei asu aadressil. Ka ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada AETi vahendusel. Alates 01.01.2022 kehtinud TsMS § 311-1 lg 5-1 alusel, kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente infosüsteemis kätte toimetada, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral. Seoses sellega edastati 15.08.2022 kostjale menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressile (xxx). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 158 lg 1, 108, 113 lg 1 ja 2,§ 1132 lg 1 p 1 ja TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4(5)

2-22-9171 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 500 eurot (50*10 tundi). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 1400 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 350 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub materjalide ettevalmistamiseks, hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 7 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 7 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1750 eurot, s.h riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 350 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.