Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

17.06.2021 avaldas Eesti Suzuki Ühing H K ja A P Eesti Suzuki Ühingu seisukoha, mis sisaldas järgnevaid ebaõigeid väiteid: - Nagu ei oleks E H nõutaval tasemel õpetaja. - Nagu oleks E H Eesti territooriumil väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki: „Suzuki Meetod“, kuivõrd E H plaanis anda 21.06.2021 Xxxl lahtiseid viiulitunde pealkirjaga: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL.“ - Nagu oleks E H osalusel koolitus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus E H koolitusest pärast Eesti Suzuki Ühingu saadud infot.“ Käesolevas punktis märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta ja Eesti Suzuki Ühingu või kolmanda isiku kommentaarideta. 3) Kohustada K Kt avaldama hiljemalt kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest H K (xxx) e-posti teel järgmise sisuga ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate:

„EBAÕIGEID VÄITEID ÜMERLÜKKAV TEADE

18.06.2021 avaldasin mina, K K, Teile, H K, järgneva ebaõige väite: Nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et ta valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid.“ Käesolevas punktis märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta ja Eesti Suzuki Ühingu või kolmanda isiku kommentaarideta. 4) Mõista Eesti Suzuki Ühingult E H kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot. 5) Mõista K K E H kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. 6) Mõista Eesti Suzuki Ühingult E H kasuks välja varaline kahju summas 2920 eurot. 7) Mõista K Klt E H kasuks välja varaline kahju summas 980 eurot. 8) Eesti Suzuki Ühingu vastuhagi E H vastu jätta rahuldamata. 9) K K vastuhagi E H vastu jätta rahuldamata. 10) Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate Eesti Suzuki Ühingu ja K K kanda. 11) Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.10.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja esitab hagis kostjate vastu nelja ebaõige väite ümberlükkamise nõude samal viisil ja kohas nagu kostjad avaldasid ebaõiged väited Xxx Muusikakooli juhtkonnale ning viiuliõpetajatele (I kd, tl 1-10, 125-129, 185-190, II kd, tl 51-53). Samuti esitab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel seoses õigusvastaste ebaõigete väidete avaldamisega ning õigusvastaselt isikuandmete töötlemisega ning varalise kahju hüvitamise nõude kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamiseks kostjate poolt vastavalt kahjuhüvitamise sätetele. Alternatiivselt, kui aga kohus tuvastab, et vaidlusalused väited ei ole faktiväited, vaid tegu on väärtushinnangutega, siis taotleb hageja tuvastada sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus ning rahuldada sellise väärtushinnangu osas mittevaralise kahju hüvitamise nõue (I kd, tl 1-10, 125-129, 185-190, II kd, tl 51-53). 2) Hageja kui tunnustatud viiuliõpetaja kasutab viiuli õpetamisel Shinichi Suzuki meetodit ja filosoofiat. Suzuki meetod on 20. sajandi keskpaigast pärit muusika õpetamise pedagoogilis- filosoofiline meetod, millele pani aluse Jaapani muusik Shinichi Suzuki (1898-1998). Shinichi Suzuki meetodi eesmärk on luua keskkond muusika õppimiseks, mis oleks paralleelne emakeele omandamise keelekeskkonnaga. Xxx Muusikakool kuulutas välja, et 21.06.2021 toimuvad hageja poolt läbiviidavad lahtised tunnid: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL“, märkides hageja kohta mh: „E H, O ja B kultuurikoolide lektor-suzukipedagoog viiuli erialal.“ Seepeale avaldas kostja I 17.06.2021 kaks e-kirja manustatud dokumendis pealkirjaga: „Teavitus Xxx“ H K (Xxx Muusikakooli xxx) ja A P (Xxx Muusikakooli xxx) leides, et väljakuulutatud üritus ei vasta nõutavale tasemele ei oma ülesehituse ega õpetaja poolest ning kursuse põhilektor E H ei oma akrediteeritud Suzuki õpetajate õpetaja tunnistust, ega isegi mitte ühtegi Suzuki õpetaja taseme kvalifikatsiooni tunnistust. Samuti lisas kostja I, et E.H üritas Eestis korraldada koostöös Tallinna Ülikooliga Suzuki metoodika kursusi, aga ülikool loobus koolitusest peale kostjalt I saadud infot. 3) 18.06.2021 kell 00:00:14 saatis kostja II (kostja I juhatuse liige) Xxx Muusikakooli juhtkonnale, täpsemalt H K (Xxx Muusikakooli direktor) e-kirja pealkirjaga „Suzuki“, kus kirjutas mh järgneva: „Selgitan veel, et E H /---/“. „Norras sai ta tööle Suzuki õpetajana ta niimoodi, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid ning lubas need järgmisel korral kaasa tuua. Siis sõlmiti temaga leping ning hiljem selgus, et tal pole mitte mingisuguseid dokumente olemas, sest ta pole läbinud ühtegi koolitust lõpuni.“ Pärast kostjate saadetud e-kirju jättis Xxx Muusikakool koheselt (s.o 18.06.2021 õhtu seisuga) välja reklaamitud lahtised tunnid ära. 4) KOSTJA I AVALDATUD VÄIDE 1: NAGU EI OLEKS HAGEJA NÕUTAVAL TASEMEL ÕPETAJA. Väide 1 nagu oleks olemas nõutav tase, millele hageja ei vasta, on ebaõige. Seadusandlus ei sätesta viiuliõpetaja/Suzuki meetodi kasutamisel nõutava taseme eeldusena MTÜ-ga Eesti Suzuki Ühing liitumist (või ka muu sarnase ühinguga liitumist) ja/või Eesti Suzuki Ühingus eksami läbimise kohustust. Vabatahtlik ühing ei saa kohustada oma ridadega kedagi liituma. 5) KOSTJA I AVALDATUD VAIDLUSALUNE VÄIDE 2: NAGU OLEKS E H EESTI

TERRITOORIUMIL

VÄÄRKASUTANUD

RAHVUSVAHELISELT

REGISTREERITUD KAUBAMÄRKI: „SUZUKI MEETOD“, KUIVÕRD E H PLAANIS ANDA 21.06.2021 XXXL LAHTISEID VIIULITUNDE PEALKIRJAGA: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL“. Väide 2 nagu oleks hageja, plaanides Eestis viiulitunde anda, väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki „Suzuki Meetod“ või „Suzuki Method“ on ebaõige. Tahes millise kaubamärgi väärkasutust hageja poolt ei ole tuvastanud kohus või ka näiteks riigiasutused.

Registreeritud ei ole Euroopa kaubamärki ega Eestis registreeritud kaubamärki „Suzuki Meetod" või „Suzuki Method“. Täiendavalt on tõepoolest ka Eesti territooriumil registreeritud kaubamärk: „Suzuki“ (registreeringu number 013879549), kuid selle kaubamärgi väärkasutust ei ole kostja I oma ekirjas ette heitnud ning igal juhul ei ole hageja väärkasutanud ka kaubamärki „Suzuki“ (registreeringu number 013879549). 6) KOSTJA I AVALDATUD VAIDLUSALUNE VÄIDE 3: nagu oleks hageja osalusel kursus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus hageja kursusest pärast kostjalt saadud infot, ei vasta tõele. Rahvusvaheline Muusikahariduse Konverents toimus 23. kuni 25.04.2009 Tallinnas, Tallinna Ülikoolis ja seal osales ettekandega: „Shinichi Suzuki’s pedagogical ideas in practice“ ka hageja. 7) KOSTJA II AVALDATUD VAIDLUSALUNE VÄIDE 4: nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid. Selline väide on ebaõige. Hageja nägi muuhulgas Norra muusikaajakirjas „MUSIKK-fokus“ 1994 töökuulutust, mille kohaselt vajati praeguse nimega O kultuurikooli õpetajat (siis O K M) alalisele ametikohale: „Viiuliõpetus Suzuki meetodil“. 1. augustil 1996 kutsuti kooli töötajaid koolisisese töökuulutusega kandideerima ametikohale: „Suzukiviiul“, hageja sai pärast taotluse esitamist selle koha. B kultuurikooli sai hageja alalise töökoha 1. augustil 1995. Mõlemas koolis töötab hageja viiuliõpetajana Suzuki meetodil. Hageja ei ole kunagi valetanud ei olemasolevate dokumentide ega muu kohta, et Norra koolides viiuliõpetajajaks saada. 8) Hageja on omalt poolt kõik kohtuvaidluse vältimiseks teinud ja pöördunud hagi esemeks olevates küsimustes mõlema kostja poole, kes keeldusid kohtuvälist lahendust leidmast. Hagejal on varalise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu, kuna seoses kostja I tegevusega on hageja kandnud kohtueelselt õigusabikulusid suuruses 2920 eurot. Seoses kostja II tegevusega on hageja kandnud kohtueelselt õigusabikulusid suuruses 980 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt I ja II hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, kuna hageja on kostjate tegevuse tõttu meeleolulanguses, pidevas stressiseisundis ning psüühiliselt koormavas hingelises ebamugavustundes, mida au teotava valeväite avaldamine hagejas tekitab ja tekitas. Täiendavalt suurendavad hingelisi kannatusi Xxx Muusikakooli juhtkonna poolt esitatud küsimused ja kommentaarid pärast kostjate poolt ebaõigete väidete avaldamist (I kd, tl 1-10, 125-129, 185-190; II kd, tl 51-53, 55-64).

KOSTJATE VASTUS HAGILE

9) Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta see rahuldamata (I kd, tl 161-168). Kostjad paluvad rahuldada vastuhagi ning mõista hageja E H välja varaline kahju summas 1224 eurot Eesti Suzuki Ühing kasuks ja summas 828 eurot K K kasuks. 10) Klassikaliste instrumentide (mh viiuli) õpetus Suzuki meetodil on pedagoogiline meetod, millele pani aluse Dr. Shinichi Suzuki. Meetodi eesmärk on luua keskkond muusika õppimiseks, mis oleks sarnane emakeele omandamisega vastavas keelekeskkonnas. Suzuki-nimeline õpetamismeetod on muusikapedagoogika valdkonnas üldtuntud. Samuti on üldtuntud tõsiasi, et õigus nimetatud metoodika alusel koolitusi läbi viia ja ennast Suzuki meetodi õpetajaks nimetada on üksnes vastavalt kvalifitseeritud ja „Suzuki“ kaubamärgiga seotud õigusi omava organisatsiooni poolt autoriseeritud ja nõuetekohast tunnistust omavatel õpetajatel. Suzuki-õpetajatel on 5-tasemeline sertifitseerimissüsteem, mille iga tase lõpeb eksamiga. See tähendab, et Suzuki õpetajaks ei saa ennast nimetada ja Suzuki-meetodi alaseid koolitusi läbi viia asjakohast tunnistust omamata, st nõutud tasemeeksameid sooritamata. Ilma vastavat akrediteerimisprogrammi läbimata ei ole õpetaja puhul võimalik kontrollida ja tagada tema nõuetelevastavust. Selliste kontrollimata pädevusega õpetajate tegutsemine võib oluliselt kahjustada Suzukimeetodi mainet ja tuua kaasa potentsiaalseid kahjunõudeid ebakvaliteetset teenust saanud õppuritelt. Dr. Shinichi Suzuki ja Waltraud Suzuki määrasid Ameerika Ühendriikides registreeritud ühingu

International Suzuki Association (edaspidi ISA) organisatsiooniks, mille ülesanne on edasi anda Dr. Suzuki filosoofiat, standardeid ja eesmärke laste ja vanemate õpetamisel, kasutades Suzuki meetodi all tuntud tehnikaid a programmi. Selle meetodi kaitseks on registreeritud kaubamärk (sõnaline märk) Suzuki (reg nr 013879549) klassides 9 (Muusikasalvestised; allalaaditavad muusikasalvestised; laste muusikaharidusega seotud elektroonilised väljaanded), 16 (Nooditrükised; noodid; muusikapartituurid; trükitud muusikaõpikud) ja 41 (Muusikaga seotud õpetused, kursused, seminarid ja õppetunnid; muusikalise meelelahutuse teenused; muusika kirjastamise teenused). 11) Igas riigis on ainult üks Suzuki ühing („Ühing“), mis on litsentseeritud oma tegevuses kasutama nime „SUZUKITM“ oma tegevustes kooskõlas ESA ja Rahvusvahelise Suzuki Assotsiatsiooni (ISA) vahel sõlmitud nimelepingule. Ühingutel on liikmeid järgmistes kategooriates: a. A-liikmed: Täielikult kvalifitseeritud Suzuki õpetajad (ESA tase 5) või tunnustatud Suzuki õpetajad kvalifikatsiooniga väljaspool Euroopat (ESA juhatuse poolt määratud). b. B1-liikmed: Akrediteeritud Suzuki õpetajad (ESA tase 3 või 4) c. B2liikmed: Suzuki õpetajad ESA 1. või 2. tasemel d. B3-liikmed: Õpetajad, kellel puudub ametlik Suzuki kvalifikatsioon e. C-liikmed: kõik muud. Ainult kvalifitseeritud õpetajatel (A-, B1- ja B2-liikmed) on õigus ennast nimetada Suzuki-õpetajateks. 12) Tegemist on tööstusomandi esemega – kaubamärgiga – mille suhtes ei rakendu autoriõiguse seaduses toodud teose vaba kasutamise regulatsioon. Kaubamärkide puhul tuleks vaadata, kas esineb ainuõiguse piirangud nagu toodud nt Eesti kaubamärgiseaduse §-s 16 või EL määruse5 2017/1001 Artiklis 14. Vaidlusalune kaubamärk on otseselt kaitstud justnimelt muusikapedagoogika valdkonnas ehk sõnaline kaubamärk SUZUKI on saanud terviklikult õiguskaitse sh juhendamisteenuste tähistamiseks. Antud kaubamärgi registreering on kehtiv ehk pole esinenud absoluutseid ega suhtelisi keeldumisaluseid, mis oleksid olnud aluseks õiguskaitse andmisest keeldumisele, samuti pole märgitud mittekaitstavaid osasid nimetatud registreeringu koosseisus, mis annaksid alust pidada kaubamärgi mõnda elementi kirjeldavaks, eristusvõimetuks või muul põhjusel vabalt kasutatavaks kolmandate isikute poolt. Juhul, kui koolituste läbiviimine viitega Suzukile kui meetodile oleks nö kõigile vaba, siis kaotaks vastava kaubamärgi õiguskaitse oma igasuguse sisu. Hageja rikkumine seisneb selles, et hageja soovib omistada endale nimetust Suzuki-õpetaja ja esineda sellise tiitliga õpetajate ja õpilaste ees, seega jätta muljet, justkui oleks ta läbinud nõutavad kursused ja sooritanud nõutavad eksamid. Kostjad ei ole kunagi andnud ebakohaseid hinnanguid hageja pädevuse, oskuste või tegevuse kohta viiuliõpetajana „klassikalise“ (s.t mitte-Suzuki) meetodi kohaselt. Klassikalise viiuliõpetuse läbiviimine eeldab õpetajalt vastavat haridust ja laitmatut pillimänguoskust, kuid selleks ei ole tõesti vajalik kuuluda ühtegi ühingusse või läbida Suzuki-meetodi tasemeeksameid. Selliseid väiteid ei ole ükski kostja ka kunagi esitanud. Kas hageja on iseseisvalt õppinud „Suzuki-õpetajaks“ või mitte, ei oma tähtsust, sest hageja ei ole esitanud väidet, et tal on sellise sisuga kokkulepe kaubamärgi omanikuga. 13) Antud juhul on asjakohaseks kaitstud kaubamärgiks registreeritud kaubamärk (sõnaline märk) Suzuki (reg nr 013879549). Asjaolu, et suhtluses on kasutatud ka väljendit „Suzuki meetodTM“, võib näida eksitav. Asjaolu, et ülemaailmselt kasutatakse ka väljendit „Suzuki MethodTM“ tulenevalt lokaalsetest ja ajaloolistest harjumustest ja arusaamadest (ning et seda väljendit kasutas ka kostja 1 oma kirjas Xxx muusikakoolile) ei muuda tõsiasja, et väljend Suzuki ilma lisandita „meetod“ või „method“ on Eestis kaubamärgina kaitstud Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringu nr 013879549 kaudu ja hageja püüdlused esineda Eesti haridusasutustes Suzuki-õpetaja tiitli all rikuvad kaubamärgi omaniku õigusi. 14) Kostjad ei ole avaldanud väiteid nr 1 ja 2 ning nad ei saa ümber lükata väiteid, mida nad pole avaldanud. 15) Kostja I avaldatud vaidlusalune väide 3: „nagu oleks hageja osalusel kursus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus hageja kursusest pärast kostjalt saadud infot.“ Kostja I pidas silmas TLÜ 2008 välja kuulutatud kursust „Suzuki meetod“.

Pärast Eesti Suzuki Ühingu (ESÜ) poolt märgukirja esitamiset TLÜ-le kinnitati TLÜ poolt ESÜ-le suuliselt, et avalik kursus sellise nimega jääb ära. Seega vastab vaidlusalune väide nr 3 tõele ja ei vaja ümberlükkamist. 16) Hagiavalduses nimetatud kostja II avaldatud vaidlusalune väide 4: „nagu oleks hageja saanud Norras tööle nii, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid“. Asjaolu, kas hageja sai tööle Suzukiõpetajana Norras, on faktiväide, mida saab sellisena hinnata. O kommuuni muusikakooli tõendi (kuupäevaga 13.10.1994) kohaselt töötas hageja O kommuuni muusikakoolis alalise töölepinguga alates 1. augustist 1994. Tema spetsiaalkompetentsusena on tõendis nimetatud Suzuki meetodit viiuli erialal. Rõhutatud on, et selle ainevaldkonna (ehk siis Suzuki meetodi) alal kvalifitseeritud pedagooge on väga raske leida ja et kool on selles osas väga sõltuv hageja sellealasest (ehk siis Suzuki meetodil õpetamise) kompetentsusest. Tõendist tuleneb üheselt, et hageja võeti tööle O kommuuni muusikakooli oma erikompetentsuse tõttu Suzuki-õpetajana. Seega tuleneb hageja enda poolt esitatud tõenditest ja väidetest üheselt, et õige on väide, et hageja sai Norras tööle nii, et ta lõi tulevases tööandjas ettekujutuse, et ta on asjakohase Suzukiõpetaja kvalifikatsiooniga ning et tööandja sõlmis temaga sel alusel töölepingu. Väide nr 4 ei vaja seega ümberlükkamist. 17) Hageja väide, et kostja I ja kostja II on rikkunud Isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud isikuandmete kaitse reegleid, avaldades ebaõiged vaidlusalused väited ning töödeldes lubamatult hageja isikuandmeid, on põhjendamatu ja paljasõnaline ning ei vasta IKÜM preambula punktis (4) sätestatud põhimõttele. Kostja I ja kostja II on avaldanud piiratud isikute ringile (kostja I kahele isikule ja kostja II ühele isikule) e-maili teel teatud asjaolu puudumist, nimelt et hageja ei ole Suzuki-õpetaja (ISA, ESA ja ESÜ süsteemi mõttes). Poolte vahel selles osas vaidlust ei ole ja asjaolu, et kostjad on kolmandatele isikutele avaldanud informatsiooni, mille osas hagejal vastuväited puuduvad, ei saa olla IKÜM-i tähenduses ja IKÜM-i mõtte kohaselt õigustamatu isikuandmete avaldamine või nende töötlemine. 18) Kostjad ei ole rikkunud hageja isikuõigusi, ei ole avaldanud ebaõiged väited ega töödelnud lubamatult hageja isikuandmeid. Hagejal ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist rahas ega muul moel. Seega ei ole hageja tõendanud VÕS § 132 lg 2 järgi asjaolu, et kostja rikkus õigusvastaselt hageja õigusi (I kd, tl 161-168; II kd, tl 10-13).

KOSTJATE VASTUHAGI

19) Kohus võttis 03.06.2022 määrusega menetlusse kostja I Eesti Suzuki Ühingu vastuhagi E H vastu varalise kahju 1224 euro hüvitamise nõudes ning kostja II K K vastuhagi E H vastu varalise kahju 828 euro hüvitamise nõudes (I kd, tl 201). Hageja põhjustas kostjatele otsese varalise kahju kohtumenetluse eelsete õigusabikulude näol ja seetõttu on põhjendatud vastuhagi esitamine selle kahju hüvitamiseks hageja poolt vastavalt kahjuhüvitamise sätetele. Vastavalt VÕS § 127, 128 lg-te 1 ja 3 ning § 115 alusel tuleb otsene varaline kahju õiguste rikkujal hüvitada. Õigusabikulud on käsitletavad hagejale tekkinud kahjuna, mis on otseses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kostjad on kohtueelses suhtluses kasutanud õigusabi selleks, et hagejale selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh on edastanud informatsiooni Euroopa Kaubamärgiregistris registreeritud kaubamärgi kohta, mis omab antud asjas määravat tähtsust. Kostjad on käitunud enne hagi esitamist selliselt, et hagejal oleks teada kõik olulised asjaolud, mis oleksid pidanud välistama hagi esitamise. Kohtupraktika on kinnitanud, et kohtueelse menetluse õigusabikulud on kahju ja otseses põhjuslikus seoses hageja poolt algatatud kohtuasjaga. Antud juhul on kostjad kandnud kulusid seoses hageja nõudekirjadele vastamisega. Kahju hüvitamiseks on põhjuslik seoses olemas, kuivõrd kui hageja ei oleks nõudekirju esitanud, siis ei oleks kostjad olnud sunnitud advokaadi poole pöörduma. Vaidlus on seotud mitme keeruka õigusvaldkonnaga (intellektuaalomand, meediaõigus, põhiõigused ja isikuandmete kaitse, Euroopa Liidu

õigus) ning seega oli professionaalse õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. Kahju suurus kostja I osas: õigusabikulude hulka summas 1224 eurot (koos käibemaksuga) kuuluvad järgmised bnt Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: materjalidega tutvumine, kaubamärgiküsimuste analüüs, vastuse koostamine nõudekirjale. Kahju suurus kostja II osas: õigusabikulude hulka summas 828 eurot (koos käibemaksuga) kuuluvad järgmised bnt Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: materjalidega tutvumine ja analüüs, nõudekirjale vastuse koostamine, suhtlus kliendiga. Seega on kohtueelsed õigusabikulud hageja otseseks varaliseks kahjuks. Kui hageja ei oleks kostjatele õigustamatuid nõudekirju esitanud, ei oleks kostjad olnud sunnitud pöörduma bnt Advokaadibüroo poole ja kandma kulusid (I kd, tl 161-168).

KOHTU PÕHJENDUSED

20) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostja I ja kostja II vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 21) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Klassikaliste instrumentide (mh viiuli) õpetus Suzuki meetodil on 20. sajandi keskpaigast pärit pedagoogiline meetod, millele pani aluse Jaapani muusik Shinichi Suzuki (1898-1998). Meetodi eesmärk on luua keskkond muusika õppimiseks, mis oleks sarnane emakeele omandamisega vastavas keelekeskkonnas. • Hageja ei ole ühegi Suzuki-ühingu liige, sh ei ole Eesti Suzuki Ühingu liige. • Xxx Muusikakool kuulutas välja, et 21.06.2021 toimuvad lahtised tunnid: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL“ ning tundide läbiviijaks oli kuulutuse kohaselt hageja E H, O ja B kultuurikoolide lektor-suzukipedagoog viiuli erialal“ (I kd, tl 11). 21.06.2021 toimuma pidanud tund Xxx Muusikakoolis ei toimunud (I kd, tl 15). 22) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja I on avaldanud hageja suhtes kolm ebaõiget väidet ja kas kostja II on avaldanud hageja suhtes ühe ebaõige väite ning kas need väited hageja kohta on esitatud õiguspäraselt või mitte. Samuti vaieldakse selle üle, kas kostjad on teotanud hageja au ning seeläbi tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mis tuleb kostjate poolt hagejale hüvitada. Lisaks nõuab hageja kostjatelt varalise kahju hüvitamist. Samuti nõuavad kostjad hagejalt vastuhagiga varalise kahju hüvitamist (I kd, tl 1-19, 161168). 23) Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seepärast on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused järgmised: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormus VÕS §-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-53-06, p 12; 3-2-1-54-07, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). Vastavat

tõendamiskoormust on kohus pooltele selgitanud 20.04.2022 kohtuistungil (I kd, tl 152159). 24) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostjate vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi varalise kahju hüvitamise nõudes. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid kokku nelja väite osas (I), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega seonduvat (II), peale seda hageja varalise kahju hüvitamise nõudeid kostjate vastu (III) ning kostjate I ja II vastuhagi varalise kahju nõudes hageja vastu (IV). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (V). I 25) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-17-05, p 27). 26) Kostja I vabaneb vastutusest, kui tõendab, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel, sest need vastavad tõele. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Alternatiivselt on kostjal õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama sätte lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult

omaabi (p 4). Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud 20.04.2022 kohtuistungil (I kd, tl 152-159). 27) Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on seaduses sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja kostja süüst (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 26). Riigikohus on rõhutanud, et isiku kohta võidakse avaldada ebaõigeid andmed ka sel viisil, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest saab mõistlikult järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1145-07, p 13). Avalduse tegemiseks VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes piisab sellest, kui avaldus tehakse kolmandale isikule, st andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 25). Kannatanu (hageja) saab nõuda VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati /---/ kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees“ (vt Riigikohtu otsus nr 2-17-17140, p 10). 28) Hageja käsitluse kohaselt on kostja I avaldanud järgmised ebaõiged väited: a) VÄIDE 1: NAGU EI OLEKS HAGEJA NÕUTAVAL TASEMEL ÕPETAJA. b) VÄIDE 2: NAGU OLEKS E H EESTI TERRITOORIUMIL VÄÄRKASUTANUD RAHVUSVAHELISELT REGISTREERITUD KAUBAMÄRKI: „SUZUKI MEETOD“, KUIVÕRD E H PLAANIS ANDA 21.06.2021 XXXL LAHTISEID VIIULITUNDE PEALKIRJAGA: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL“. 29) 20.04.2022 kohtuistungil leidis kohus, et väite 1 ja väite 2 puhul on tegemist faktiväitega (I kd, tl 152-159). 30) Vaidlustamata asjaoludel kuulutas Xxx Muusikakool välja, et 21.06.2021 toimuvad lahtised tunnid: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL“ ning tundide läbiviijaks on E H, O ja B kultuurikoolide lektor-suzukipedagoog viiuli erialal“ (I kd, tl 11). Vastuseks Xxx Muusikakooli lahtiste tundide teadaandele avaldas 17.06.2021 kostja I Eesti Suzuki Ühing ekirja manustatud dokumendis pealkirjaga: „Teavitus Xxx“ H K (Xxx Muusikakooli direktor) ja A P (Xxx Muusikakooli viiuliõpetaja) järgneva: „Juhime teie tähelepanu rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi väärkasutusele. /---/ Selleks on loodud mitmeastmeline õpetajate koolituse ja akrediteerimise programm ning registreeritud kaubamärk Suzuki Meetod TM.“ „Meie hinnangul ei vasta teie poolt väljakuulutatud üritus nõutavale tasemele ei oma ülesehituse ega õpetaja poolest.“ „Vastavalt Euroopa Suzuki Ühingu reglemendile on Suzuki metoodikat õigus tutvustada ja avatud tunde teha ainult Suzuki eksamid sooritanud õpetaja ja samuti peab õpetaja olema ükskõik millise Suzuki ühingu liige. Kursuse põhilektor E H (hetkel töötab O ja B muusikakoolis õpetajana) ei oma akrediteeritud Suzuki õpetajate õpetaja tunnistust, ega isegi mitte ühtegi Suzuki õpetaja taseme kvalifikatsiooni tunnistust. Tema osalemine rahvusvahelistel konvernetsidel kuulajana ei anna talle mingeid õigusi nimetada ennast Suzuki õpetajaks. „Kursuse põhilektor E H (hetkel töötab O ja B muusikakoolis õpetajana) /---/“ . Eestis üritas ta korraldada koostöös Tallinna Ülikooliga Suzuki metoodika kursusi, aga ülikool loobus koolitusest peale meilt saadud infot.“ (I kd, tl 12-13“). 31) Eesti seadusandlus ei sätesta viiuliõpetaja/Suzuki meetodi kasutamisel nõutava taseme eeldusena MTÜ-ga Eesti Suzuki Ühing liitumist (või ka muu sarnase ühinguga liitumist) ja/või Eesti Suzuki Ühingus eksami läbimise kohustust. Vabatahtlik ühing ei saa kohustada oma ridadega kedagi liituma. Haridus- ja Teadusministeeriumi (ministeeriumi) teatel ei ole Suzuki metoodika õpetamine Eestis reguleeritud. Samuti ei ole ministeeriumi andmetel Eesti Suzuki Ühingule ministeeriumi poolt väljastatud tasemeõppe korraldamiseks luba (I kd, tl 130). Antud juhul on vaidlusalustes väidetes 1 ja 2 kostjad I poolt avaldatud hageja kohta kolmandatele isikutele s.o Xxx Muusikakooli juhtkonnale ja viiuliõpetajale. 32) Puudub vaidlus selles, et hageja on haritud ja tunnustatud viiuliõpetaja juba 44 aastat, keda on tunnustanud teised õppeasutused, lastevanemad ja õpilased juba alates 1994. aastast (I kd, tl 16-26). Seejuures on erinevad Norra koolid tunnustanud hagejat oma ala eksperdina

just Suzuki meetodil õpetamisega seoses (I kd, tl 17-21). Kuna pole olemas nõutavat taset, millele hageja õpetajana peaks vastama, siis on kostja I avaldatud väide 1 ebaõige ning hagejal on väite 1 osas VÕS § 1047 lg 4 ümberlükkamise nõue. 33) Väide 2, nagu oleks E H Eesti territooriumil väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki: „Suzuki Meetod“, kuivõrd E H plaanis anda 21.06.2021 a. Xxxl lahtiseid viiulitunde pealkirjaga: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL.“, mille kostja I avaldas, on ebaõige kaudne faktiväide (vt 20.04.2022 kohtuistungi protokolli, I kd, tl 152-159). 34) Kostja leiab, et kuulutades viiuliõpetust „Suzuki meetodil“, on tegemist rahvusvahelise kaubamärgi rikkumisega (I kd, tl 12-13). Hageja on märkinud, et ta on teadlik, et sõna „Suzuki“ kasutamine on kaubamärgina registreeritud, kuid selle kaubamärgi rikkumist ei ole kostja I hagejale ette heitnud ning kui ka oleks, siis ka sõna „Suzuki“ kasutamine ei ole keelatud, kuivõrd kaubamärgi kaitse ei ole absoluutne ning hageja ei ole ületanud vabakasutuse erandi piire (I kd, tl 1-10, p 3.23). 35) Mõistliku isiku seisukohast võib aru saada, et kostja I väite 2 kohaselt väärkasutab hageja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki „Suzuki Meetod“, kuivõrd hageja näol ei ole tegemist Suzuki ühingu liikmega, aga samas plaanib ta anda 21.06.2021 lahtisi viiulitunde Suzuki meetodil. Hageja on tõendanud, et kaubamärki „Suzuki Meetod“ ei ole Eesti territooriumil registreeritud ning samuti puudub sellenimeline Euroopa Ühenduse kaubamärk (I kd, tl 27-30). Mõistes „Suzuki Meetod TM“ tähis „TM“ tähendab, et kaubamärki ei ole registreeritud (I kd, tl 31). Puuduvad igasugused tõendid kaubamärgi väidetava väärkasutuse kohta hageja poolt. Seega leiab kohus, et kaubamärgi „Suzuki Meetod“ või „Suzuki Method“ väärkasutust hageja poolt Eesti territooriumil ei ole toimunud. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostja I väide, nagu oleks hageja Eestis väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki „Suzuki Meetod“ või „Suzuki Mehthod“. Kohus leiab, et lahtiseid viiuliõpetuse tunde algajatele Suzuki meetodil reklaamides ei rikkunud hageja kaubamärgiõigust, sest sõna „Suzuki“ kasutamine viiuliõpetuse metoodika kirjeldamiseks ei ole keelatud. Lahtiseid tunde andes Suzuki meetodil on viide „Suzuki“ konkreetse isiku nimele, kes töötas välja pilliõppe metoodika. Sellisele meetodile viitamine on viide konkreetsele ajaloolise isiku väljatöötatud meetodile ning kaubamärgiõigust ei ole rikutud. Seega on hagejal väite 2 osas VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ümberlükkamise nõue. 36) Järgmisena hindab kohus kostja I avaldatud väidet 3: nagu oleks hageja osalusel kursus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus hageja kursusest pärast kostjalt saadud infot. Kohus on 20.04.2022 kohtuistungil leidnud, et tegemist on faktiväitega (I kd, tl 152-159). Kohus leiab, et nimetatud väide 3 ei vasta tõele, kuna hageja on tõendanud, et rahvusvaheline Muusikahariduse Konverents Tallinnas toimus 23.04.2009 kuni 25.04.2009 Tallinna Ülikoolis ja seal osales ettekandega: „Shinichi Suzuki’s pedagogical ideas in practice“ ka hageja (I kd, tl 22). Samuti toimus 2008. aastal Tallinna Ülikoolis hageja osalusel Suzuki meetodit tutvustav töötuba nagu kinnitab kohtule ka Tallinna Ülikooli esindaja: „Käesolevaga kinnitan, et Tallinna Ülikooli Muusika bakalaureusõppe kursus Eriinstrument I koodiga CMM6007, mahuga 1 AP, toimus vastavalt lisas toodud ajakavale täies mahus 20. aprillil 2008. aastal Lai t, 13 õppehoone saalis, ruum 208 (vt lisas kursuse ajakava).“ (I kd, tl 33). Seega ei vasta väide 3 tõele ning hagejal on väite 3 osas VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ümberlükkamise nõue. 37) Kohus hindab vaidlusalust väidet 4, mida avaldas kostja II: nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid. Puudub vaidlus selles, et kostja II saatis 18.06.2021 Xxx Muusikakooli direktorile alljärgneva e-kirja. Nimelt 18.06.2021 kell 00:00:14 saatis kostja II K K, kes on kostja I juhatuse liige (I kd, tl 131), Xxx Muusikakooli direktorile H K e-kirja pealkirjaga „Suzuki“, kus kirjutas mh järgneva: „Selgitan veel, et E H tunneb kõiki praeguseid juhatuse liikmeid isiklikult ja on väga imelik, et ta soovib korraldada midagi väljaspool ühingut /---/“. „Norras sai ta tööle Suzuki

õpetajana ta niimoodi, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid ning lubas need järgmisel korral kaasa tuua. Siis sõlmiti temaga leping ning hiljem selgus, et tal pole mitte mingisuguseid dokumente olemas, sest ta pole läbinud ühtegi koolitust lõpuni.“ (I kd, tl 14). 38) Kohus leiab, et eeltoodud väite 4 (nagu ka väidete 1 kuni 3) näol on tegemist faktiväidetega, mille tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-80-13, p 36). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnanguid ning kas need väärtushinnangud on teise isiku mainet kahjustavad. See, mida avaldajad (kostjad) ise silmas pidasid, ei ole asjakohane (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-07, p 19). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-83-10, p 12). 39) Kohus leiab, et väide 4 on faktiväide, kuna see on jah/ei skaalal hinnatav, st küsimus seisneb selles, kas hageja valetas olemasoleva dokumentatsiooni kohta tööle saamiseks või mitte. Valetamine on ilmselgelt negatiivse tähendusega, mis iseloomustab isikut kui petjat ja valeandmete esitajat tööle saamisel. Kohus on kostjale selgitanud, et temal on vastutusest vabanemiseks kohustus tõendada, et hageja tõepoolest esitas tööle saamiseks dokumentaalselt valeandmeid või valetas tööle saamiseks (I kd, tl 152-159). Kohus on käesolevas otsuses leidnud (selles puudub ka vaidlus), et hageja on haritud ja tunnustatud viiuliõpetaja. Hageja haridus ja töökogemus viiuliõpetajana, tööandjate ning ka õpilaste ja nende vanemate tagasiside kinnitab, et hageja on väärtustatud ja kõrgetasemeline õpetaja (I kd, tl 16-26). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja sai töökoha tänu oma kogemusele vastaval erialal, mitte valetamise või valeandmete esitamise tõttu, mida kostja pole tõendanud. Seega väide 4, nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid, on ebaõige, mistõttu on hagejal kostja II vastu VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ümberlükkamise nõue. 40) Käesolev vaidlus puudutab hagejale kahju õigusvastast tekitamist tema isiklike õiguste rikkumise näol ehk tema au toetamist nelja ebaõige faktiväite avaldamisega. Oma isiklike õiguste kaitseks on kohtusse pöördunud hageja. Käesolev vaidlus ei ole kaubamärgiõiguse vaidlus kabamärgiseaduse kohaselt. Kaubamärgiseaduse § 1 lg 1 sätestab, et käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.06.2017, lk 1–99) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärk) seonduvaid õigusi ja kohustusi. Kostja käsitleb enda seisukohtades ja tõendites läbivalt „Suzuki“ kaubamärki, kuid „Suzuki“ kaubamärgi

rikkumist ei ole kostja I hagejale ette heitnud. Kostja I on hagejale ette heitnud kaubamärgi „Suzuki Meetod TM“ rikkumist (I kd, tl 13). Kaubamärk on territoriaalne. Eesti territooriumil ei ole kaubamärki „Suzuki Meetod TM“ registreeritud ning samuti puudub sellenimeline Euroopa Ühenduse kaubamärk (I kd, tl 27-30). Kostjad on esitanud hulgaliselt tõendeid Suzuki kaubamärgi ja Suzuki õpetajateks olemise põhimõtetega seoses: Suzuki kaubamärgi väljatrüki (I kd, tl 169-170); erinevad Suzuki litsentsilepingud ja litsentside andmise põhimõtted (I kd, tl 171-176); Suzuki õpetajate väljaõppe põhimõtted (I kd, tl 177); ESA (European Suzuki Association) Rahvuslike Ühingute põhimõtted (I kd, tl 178); ESA õpetajate väljaõppe käsiraamat (I kd, tl 89-122); Suzuki kaubamärgi registreerimise kohta erinevates riikides – Saksamaal, Soomes, Norras ja Ameerika Ühendriikides (II kd, tl 14-19, 45-47); väljavõte ajakirjandusväljaandest ESA kohta (II kd, tl 36-44); ESA õpetajate nimekiri (II kd, tl 40-44). Kõik eelpool nimetatud tõendid on kohus käesolevas tsiviilasjas vastu võtnud. 41) TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus jätab asja lahendamisel arvestamata kõik otsuse punktis 40 nimetatud kostjate tõendid TsMS § 238 lg 5, § 238 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse all ei ole „Suzuki“ kaubamärgiga seonduvad asjaolud, vaid „Suzuki Meetod TM“ kaubamärgiga seotud asjaolud. Kostja esitatud tõendid ei haaku hagi eseme ega alusega, mistõttu on need käesolevas vaidluses asjasse puutumatud. 42) Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-14, p 14). Kostjad on ebaõiged väited avaldanud, sh kostja I on avaldanud 3 ebaõiget väidet (väited 1 kuni 3) ja kostja II on avaldanud ühe ebaõige väite (väite 4). Hagejal on seega õigus nõuda, et kostjad lükkaksid väited ümber samade isikute ees. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda isiku kohta käivate ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest. Nõude rahuldamise eelduseks on üksnes asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus on samas leidnud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ka VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 kohaselt õigusvastaselt. Hageja on esitanud selge taotluse, milliste andmete ümberlükkamist ja millise sisuga avaldusega ta nõuab. 43) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal I lükata oma ebaõiged faktiväited ümber. Kohus kohustab Eesti Suzuki Ühingut avaldama hiljemalt kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest H K (xxx) ja A P (xxx) e-posti teel järgmise sisuga ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate:

„EBAÕIGEID VÄITEID ÜMBERLÜKKAV TEADE

17.06.2021 avaldas Eesti Suzuki Ühing H K ja A P Eesti Suzuki Ühingu seisukoha, mis sisaldas järgnevaid ebaõigeid väiteid: - Nagu ei oleks E H nõutaval tasemel õpetaja. - Nagu oleks E H Eesti territooriumil väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki: „Suzuki Meetod“, kuivõrd E H plaanis anda 21.06.2021 Xxxl lahtiseid viiulitunde pealkirjaga: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL.“ - Nagu oleks E H osalusel koolitus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus E H koolitusest pärast Eesti Suzuki Ühingu saadud infot.“

Käesolevas punktis märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta ja Eesti Suzuki Ühingu või kolmanda isiku kommentaarideta. 12) Samuti tuleb kostjal II lükata oma ebaõige faktiväide ümber. Kohus kohustab K Kt avaldama hiljemalt kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest H K (xxx) e-posti teel järgmise sisuga ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate:

„EBAÕIGEID VÄITEID ÜMERLÜKKAV TEADE

18.06.2021 avaldasin mina, K K, Teile, H K, järgneva ebaõige väite: Nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et ta valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid.“ Käesolevas punktis märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta ja Eesti Suzuki Ühingu või kolmanda isiku kommentaarideta. II 44) Hageja palub kostjatelt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt. 45) VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 10051067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. 46) Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuivõrd au teotamine on väidetavalt põhjustanud hagejal muu hulgas ka tervisehäireid, võib kostjatele etteheidetavate tegude õigusvastasus lisaks eeltoodule tuleneda ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 2. Lisaks on hagejal mittevaralise kahju nõue ka õigusvastaselt isikuandmete töötlemise tõttu VÕS § 1045, § 1046 lg 1 p 7, Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 ja Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜ) art 4, 6 ja 82 järgi. Alates 25.05.2018 Euroopa Liidu liikmesriikides otse kohalduv Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) sätestab isikuandmete kaitse reeglid. IKÜM-i artikkel 82 annab õiguse nõuda isikuandmete õiguse rikkumise korral nii varalist kui ka mittevaralist kahju. IKÜM-st tuleneb, et isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus, mis käesolevas asjas puudub. 47) Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski

silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. 48) Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Käesolevas asjas on hageja tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hageja au teotamisega ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega. 49) VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et hageja au teotavaks saab pidada kostja II poolt avaldatud väiteid 1 kuni 3 ja kostja II poolt avaldatud väidet 4. Nende väidetega on omistatud hagejale madalatel motiividel käitumist, mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hageja usaldusvääruse, pädevuse õpetajana ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostjad põhjustanud hagejale moraalset kahju. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08, p 13; nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). 50) Arvestades hageja, kes on haritud ja pikaaegsete kogemustega viiuliõpetaja, õiguste riive ulatust ning samas asjaolu, et kostja I poolt avaldati kolm ebaõiget faktiväidet ning kostja II poolt avaldati üks ebaõige faktiväide, on põhjendatud mõista kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summa 1500 eurot ning kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“. III 51) Hageja on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude kostja I osas summas 2920 eurot ja kostja II osas summas 980 eurot (I kd, tl 1-10). Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõuetega, kuna hageja kandis õigusabikulusid seoses nõudekirja koostamise ja esitamisega kostjatele I ja II. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga. 52) Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega

seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Samuti on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-84-14; nr 2-14-56641). 53) Antud juhul on hageja kandnud kulusid seoses kostjatele nõudekirjade koostamisega kohtumenetluse eelselt. Kohus on käesolevas lahendis asunud seisukohale, et mõlemad kostjad on hageja suhtes avaldanud õigusvastaseid faktiväiteid. Kui kostjad ei oleks õigusvastaseid väited avaldanud, siis ei oleks hageja olnud sunnitud advokaadi poole pöörduma. Seega esineb põhjuslik seos kostjate tegevuse ja hagejal tekkinud varalise kahju vahel. Vaidlus on seotud mitme keeruka õigusvaldkonnaga (intellektuaalomand, meediaõigus, põhiõigused ja isikuandmete kaitse, Euroopa Liidu õigus) ning seega oli hagejapoolne professionaalse õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. Kostja I on tekitanud hagejale varalist kahju summas 2920 eurot. Õigusabikulude hulka summas 2920 kuuluvad järgmised TRINITI Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: advokaadiga konsulteerimine nõudekirja koostamiseks, advokaadi abil nõudekirja koostamine ja sellega kostjaga I läbirääkimistesse astumise ettepaneku tegemine (I kd, tl 34-39, 44). 54) Kostja II on tekitanud hagejale varalist kahju summas 980 eurot. Õigusabikulude hulka summas 980 eurot kuuluvad järgmised TRINITI Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: advokaadiga konsulteerimine nõudekirja koostamisega seoses, advokaadi abil nõudekirja koostamine ja sellega kostjaga 2 läbirääkimistesse astumise ettepaneku tegemine (I kd, tl 40-44). Seega on kohtueelsed õigusabikulud hageja otseseks varaliseks kahjuks, kui kostjad ei oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks hageja olnud sunnitud pöörduma AB TRINITI poole ja kandma kulusid. 55) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I Eesti Suzuki Ühingult hageja E H kasuks välja varaline kahju summas 2920 eurot ning kostjalt II K Klt tuleb hageja E H kasuks välja mõista varaline kahju summas 980 eurot. IV 56) Kostja I on esitanud vastuhagi hageja vastu varalise kahju 1224 euro nõudes ning kostja II K K on esitanud vastuhagi hageja vastu varalise kahju 828 euro nõudes. Vastuhagi kohaselt põhjustas hageja kostjatele otsese varalise kahju kohtumenetluse eelsete õigusabikulude näol ja seetõttu on põhjendatud vastuhagi esitamine selle kahju hüvitamiseks hageja poolt vastavalt kahjuhüvitamise sätetele. Antud juhul on kostjad kandnud kulusid seoses hageja nõudekirjadele vastamisega. Kahju hüvitamiseks on põhjuslik seoses olemas, kuivõrd kui hageja ei oleks nõudekirju esitanud, siis ei oleks kostjad olnud sunnitud advokaadi poole pöörduma (I kd, tl 161-168). 57) Tõendeid hinnates on kohus käesolevas otsuses jõudnud järeldusele, et mõlemad kostjad on tekitanud hagejale õigusvastast kahju hageja isiklike õiguste rikkumisega, nimelt hageja au teotamisega ebaõigete faktiväidete avaldamise teel. Hagejal oli vajadus pöörduda juba enne kohtumenetluse algust õigusabi saamiseks lepinguliste esindajate poole. Hageja esitas mõlemale kostjale 12.07.2021 nõudekirja ja hagihoiatuse (I kd, tl 34-43), millele kostjad vastasid vandeadvokaadi vahendusel 17.08.2021 (I kd, tl 58-62). Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine sõltub VÕS § 124 lg 4 põhjusliku seose olemasolust. Lisaks peavad kulud olema vajalikud, põhjendatud ning tõendatud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 32-1-138-10 p 28). VÕS § 124 lg 4 seab kahju hüvitamise eelduseks põhjusliku seose olemasolu. 58) Käesoleval juhul puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja kostjatel tekkinud kulude vahel. Kostjad ise olid need, kelle õigusvastaste avalduste tõttu pidi hageja esitama kostjatele kohtumenetluse eelselt nõudekirjad. Kui kostjad ei oleks vaidlusaluseid avaldusi teinud, siis ei oleks hageja olnud sunnitud kostjate poole nõudekirjadega pöörduma. Kostjatel ei olnud põhjendatud vajadust nõudekirjadele vastamiseks pöörduda vandeadvokaadi poole. Vastuse koostamiseks, et kostjad nõudekirja ei täida, ei ole vaja

pöörduda advokaadi poole abi saamiseks. Kohtuvälises suhtluses hagejaga ei ole kostjad väljendanud soovi lahendada asi kohtuväliselt, kostjate advokaadid ei ole teinud midagi kohtuvälise lahenduse saavutamiseks hagejaga. Hinnata tuleb ka kahju hüvitamise raames esitatud õigusabikulude põhjendatust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-138-10, p 28). Kostjad ei ole menetluskulude tekkimist tõendanud. Õigusabikulude nõue eeldab kuludokumentide esitamist, et kulu on tõesti tekkinud (vt Riigikohtu otsus nr 2-14-6942). Kostjad on esitanud vaid paljasõnalise väite, et kostja I kulud on 1224 eurot ja kostja II kulud 828 eurot, 59) Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades tuleb kostja I ja kostja II vastuhagi hageja vastu varalise kahju nõudes jätta rahuldamata. 60) Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi täielikult rahuldamisele ning kostjate vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. V Menetluskulude jaotus 61) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. 62) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 63) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 64) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. 65) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.