Q Qi hagi W W vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes 7418 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Q Q (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus Kostja W W (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kohtuistungil 11.09.2025, edasi kirjalikus menetluses
1.Jätta Q Qi hagi W W vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Q Qi kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Q Q (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi W W (kostja) vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes.
2.Hageja esitas kohtule alljärgnevad nõuded (täpsustatud 17.04.2025 menetlusdokumendis):
Hageja palub esimese alternatiivina, ehk juhul kui kohus peab kostja väidet faktiväiteks: 2.1 esimese alternatiivina: kohustada kostjat 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist saatma kõigile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul viibinud isikutele, kelleks olid A N (xxx), R N (xxx), EP (xxx), Q Q (xxx), ebaõiget väidet ümberlükkav ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, W W, avaldasin teile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul tõele mittevastava faktiväite, et Q Q käis mind ja minu perekonda ähvardamas. Lükkan antud faktiväite ümber“. 2.2 teise alternatiivina: kohustada kostjat 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist saatma kõigile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul viibinud isikutele, kelleks olid A N (xxx), R N 2 (xxx), EP (xxx), Q Q (xxx), kokkukutsumise teade ning avaldama eespool nimetatud isikute juuresolekul suuliselt järgmine ükskõik missuguste täiendusteta väide: „Mina, W W, avaldasin teile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul tõele mittevastava faktiväite, et Q Q käis mind ja minu perekonda ähvardamas. Lükkan antud faktiväite ümber“. 2.3 kolmanda alternatiivina: kohustada kostjat 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist avaldama 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul viibinud isikutele, kelleks olid A N (elukoha aadress xxx), R N (elukoha aadress xxx) ja EP (elukoha aadress xxx), suuliselt järgmine ükskõik missuguste täiendusteta väide: „Mina, W W, avaldasin teile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul tõele mittevastava faktiväite, et Q Q käis mind ja minu perekonda ähvardamas. Lükkan antud faktiväite ümber“ ning määrata, et väite ümberlükkamiseks tuleb kostjal ilmuda iga eespool nimetatud isiku elukoha aadressil eraldi (elukoha aadressid on kirjas sulgudes). 2.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. 2.5 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahjuhüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa.
3.teise alternatiivina, ehk juhul kui kohus peab kostja väidet väärtushinnanguks: 3.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. 3.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahjuhüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa.
4.mõlema alternatiivi korral: 4.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline kahjuhüvitis summas 768 eurot; 4.2 mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras 2
tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.
5.jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need hageja kasuks välja.
3.Hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja ja kostja naabrid, kostja on korteriühistu xxx juhatuse liige. Kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Vastav kostja väide ei vasta tõele. Eelviidatud väitega avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite või alternatiivselt ebakohase väärtushinnangu ning laimas seeläbi hagejat. Kostja avaldatud väite näol on selgelt tegemist hagejat halvustava väitega, sest väite sisu on äärmiselt negatiivne. Ei saa objektiivselt pidada neutraalseks väidet selle kohta, et KÜ liige käib teist KÜ liiget ja tema perekonda ähvardamas.
4.Kohtule 17.04.2025 esitatud täpsustuse kohaselt osalesid 30.11.2022 KÜ xxx koosolekul korteriühistu liikmetena A N, tema abikaasa R N, EP, W W (kostja) ja EK (hageja elukaaslane). KÜ koosolek toimus korteris aadressil xxx ehk A ja R Nu kodus. Koosolek toimus elutoas ning esik ei olnud elutoast uksega eraldatud (avatud planeering). Koosolekul viibijad kuulsid kostja avaldatud väiteid kahel korral: ühel korral koosoleku ajal elutoas ning teisel korral esikus.
5.Koosolekul osales ka hageja isiklikult, kuna hageja elab samas majas ning EKi elukaaslasena oli ta koosolekul elukaaslase soovil talle toeks. Nimelt selgus EKi kui juhatuse liikme uurimiste tulemusel, et majas oli tehtud ehitusvigu. Kuna hageja tegeleb ehitusega, kaasas EK ta asjaolusid selgitama. Koosoleku käigus tekkis A Nu ja EKi vahel konflikt ning A N nimetas EKi korruptandiks. EK lahkus pärast selliseid solvanguid KÜ koosolekult kiirustades, hageja jäi esialgu koosolekule edasi. Hageja lahkus koosolekult pärast kostja poolset teistkordset süüdistust, et hageja käis kostjat ja kostja perekonda ähvardamas.
6.Hageja oli tõepoolest käinud enne KÜ koosolekut kostja juures, kuna soovis ehitusvigadega seonduvast rääkida. Kostja korteri ukse avas kostja poeg ning poeg ütles hagejale, et ema ei ole kodus ning hageja lahkus seejärel.
7.Arvestades üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga.
8.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega (tunnitasu 180 eurot + käibemaks). Hageja õigusabikulud kokku on 768 eurot (summa sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid endas hageja olukorra analüüsimist, kostjale nõudekirja koostamist ja edastamist ning kohtutäituri tasu kostjale nõudekirja kättetoimetamiseks.
9.Samuti nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest igale hagejale eraldi kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta omaks mitte ühtegi hagiavalduses 3
jm hageja esitatud dokumentides toodud hageja väidet ja asjaolu, välja arvatud need, millega kostja oma menetlusdokumentides selgesõnaliselt nõustub.
11.Hageja on väitnud, et kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Selline hageja väide on paljasõnaline ja väär, midagi sellist ei ole kostja tegelikkuses KÜ liikmetele A Nule, R Nule ja EPele mitte ühelgi ajahetkel avaldanud. Kuna hagi punktis 1 nimetatud väidet ei ole kostja poolt avaldatud, siis ei saa hageja kostjalt ka nõuda sellise olematu (st avaldamata) väite ümberlükkamist.
12.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole hageja kohta mitte ühelgi ajahetkel ei ebaõiget faktiväidet avaldanud ega hagejat laimanud ega hageja väärikust alandanud ega hageja au teotanud ega hagejat alavääristanud. Sel põhjusel on ka hageja väidetav varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu tervikuna alusetu.
13.Hagi alusest ei selgu üldse, millega hageja kostja poolt väidetavalt avaldatu kohaselt kostjat ja kostja perekonda üldse ähvardas. Sellist ebamäärast väidet (so viide ähvardamisele, ilma selgitamata, millega on üldse ähvardatud) ei saa pidada ei faktiväiteks (mida oleks võimalik ümber lükata) ega väärtushinnaguks, samuti ei saa selline ebamäärane väide mitte mingil viisil kahjustada isiku au ja väärikust ega tekitada hagejale mittevaralist kahju. Jääb arusaamatuks, kuidas sai hageja nimetatud väite avaldamise korral (millist väidet tegelikkuses kostja poolt avaldatud ei ole) tunda väidetavat häbitunnet KÜ liikmete ees olukorras, kus ei ole selge, millega hageja kostjat ja kostja perekonda üldse ähvardas.
14.Seoses hageja väidetava varalise nõudega summas 768 eurot (mis on eelnevast nähtuvalt samuti tervikuna alusetu) on tegemist ebamõistliku ja põhjendamatult suure kuluga, mis on ühtlasi tõendamata. Esiteks ei ole hageja põhjendanud, miks oli hagejal vajalik toimetada oma nõudekiri kostjale kätte kohtutäituri vahendusel. Oma 15.12.2022 nõudekirjas/ meilis ei ole hageja kostjalt nõudnud kirja kättesaamise kinnitust. Seega täitekulu summas 120 eurot nõudekirja kättetoimetamiseks on igal juhul põhjendamatu kulu, mida ei saa kostjalt kahju hüvitisena välja mõista.
15.Hageja on oma 17.04.2025 menetlusdokumendiga muutnud nii hagi alust kui hagi eset. Kostja ei A oma nõusolekut hagi aluse ja hagi eseme muutmiseks. Hagi alus on hageja 17.04.2025 menetlusdokumendis muudetud, et nüüd väidab hageja, et kostja esitas väidetavalt vastava väite (nagu oleks hageja käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas, millist väidet ei ole kostja tegelikkuses mitte ühelgi ajahetkel avaldanud) mitte pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut, vaid hoopis selle koosoleku toimumise ajal ja veel väidetavalt kaks korda (milline hageja väide ei vasta tõele).
16.Ei kostja ega A N ei ole hageja elukaaslast (so EK) solvanud ega ole temaga ebaviisakalt suhelnud. Ei kostja ega A N ei ole mitte ühelgi ajahetkel üritanud mitte mingeid ehitusvigasid kellegi eest varjata. Kostja ei ole 30.11.2022 koosolekul hagejale mitte midagi karjunud, samuti ei ole kostja ei sellel koosolekul ega pärast koosoleku toimumist avaldanud hageja väidetut – kostja ei ole mitte ühelgi ajahetkel ei hagejale ega teistele 30.11.2022 koosolekul viibinud isikutele avaldanud, nagu oleks hageja käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Hageja käis tõepoolest enne KÜ koosolekut kostja juures ning ukse avas tõepoolest kostja poeg (E W). Samas on kostja poeg kostjale selgitanud, et hageja ei soovinud rääkida mitte väidetavatest ehitusvigadest, vaid soovis rääkida hoopis kostja poja endaga, mida hageja ka tegi. Kostja poja selgituste kohaselt soovis hageja, et kostja poeg sekkuks majas elavate naiste (so hageja elukaaslane EK ja teised majas elavad isikud) erimeelsuste lahendamisse (et hageja pere-elu ei oleks nii rahutu), milline soov jäi kostja pojale arusaamatuks. Mingit ähvardamist kostja poja kinnitusel hageja ja kostja poja vestluse käigus 4
ei toimunud, mis täiendavalt kinnitab, et kostja ei ole hageja kohta hageja väidetut avaldanud (selleks puudus igasugune põhjus).
17.30.11.2022 koosoleku protokollist nähtuvalt olid koosolekul tõepoolest korteriühistu liikmete vahel erimeelsused EKiga seonduvalt (kuna teised korteriühistu liikmed ei soovinud heaks kiita EKile kuuluva firma xxx hinnapakkumist maja koridori remondiks), mistõttu viimane lahkus koosolekult. Hageja ei ole korteriühistu liige ning temaga teistel korteriühistu liikmetel (sh kostjal) mitte mingit konflikti ei ole olnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus jätab hagiavalduse tervikuna rahuldamata.
19.Hageja leiab, et kostja on rikkunud tema õigusi, avaldades hageja kohta ebaõige faktiväite, alternatiivselt au teotava väärtushinnangu. Hageja on seisukohal, et esimese alternatiivina on kostja väide ebaõige faktiväide VÕS § 1047 lg 1 mõttes ja seda saab ja tuleb KÜ liikmete ees ümber lükata.
20.Kohus käsitleb hageja nõudeid järgnevalt: ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet (I), mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (II), varalise kahju hüvitamise nõuet (III), viivisenõuet (IV) ning menetlusküsimusi (V).
21.Kohus leiab, et hageja täpsustas vastavalt kohtu juhistele 17.04.2025 menetlusdokumendis asjaolusid ja nõude sõnastust (dtl 138-143). Seega ei ole tegemist hagi muutmisega, kuna hageja parandab vaid faktilisi väiteid ning ei muuda sellega hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Samuti on tegemist nõude sõnastuse täpsustusega (TsMS § 376 lg 4 p 1 ja p 4). Kohus menetleb hageja nõudeid 17.04.2025 menetlusdokumendis esitatud kujul. I Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue
22.Hagis esile toodu kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul KÜ liikmetele A N, R N ja EP ebaõige faktiväite, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas.
23.Ebaõige väite (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja avaldamise õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 32-1-159-14, p 10). Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväite avaldamisel, väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda.
24.Kohus analüüsib, kas nimetatud väide on faktiväide või väärtushinnang. Kohus leiab, et nimetatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga, kuna seda, kas hageja on käinud kostjat ja tema perekonda ähvardamas, ei ole võimalik jah/ei skaalal kontrollida ning ka kohtumenetluses tõendada. Kohtu hinnangul on ka selline väide väga üldine. Kohus palus hagejal 17.03.2025 toimunud eelistungil selgitada millega kostja hagejat täpselt ähvardas. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on ähvardamine sõnadega, žestidega vms. väljendamine oma kavatsust teha kellelgi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või ebameeldivusi vms. või olema ohuks kellelegi või millelegi, andma põhjust kartuseks, et võib juhtuda midagi halba, kedagi või midagi ohtu panema, ohustama (dtl 131-136). Hageja vaatamata kohtu selgitustele nimetatud väidet ei täpsustanud ja jäi selle juurde, et kostja ähvardas hagejat. Kohus leiab, et tegemist on subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. 5
Kas keegi ähvardab kedagi või mitte on hinnanguline. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja on andnud alust selliseks hinnanguks. Seega on tegemist väärtushinnanguga.
25.Kohus tuvastab, et 30.11.2022 toimus korteriühistu xxx koosolek. KÜ koosolek toimus korteris aadressil xxx, so A ja R Nu kodus. Koosolekul osalesid korteriühistu liikmetena A N, tema abikaasa R N, EP, W W (kostja) ja EK (hageja elukaaslane). Samuti osales koosolekul hageja.
26.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja avaldas hageja poolt väidetud väärtushinnangu. Seega peab hageja tõendama väärtushinnangu avaldamist. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.
27.Hageja väitis hagiavalduses, et kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Hilisemas menetluses on hageja väitnud, nagu oleks kostja eelnevat A Nule, R Nule ja EPele avaldanud korteriühistu xxx koosolekul (mitte pärast koosolekut). Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja ei ole nimetatud väidet avaldanud.
28.Kohus on seisukohal, et tõendamist ei leidnud, et kostja oleks korteriühistu xxx koosolekul või pärast koosolekut hageja poolt väidetut A Nule, R Nule ja EPle avaldanud. A N ja R N on oma kirjalikus selgituses kinnitanud, et nende juuresolekul ei ole W W ei Korteriühistu xxx koosolekul (mis toimus 30.11.2022 korteris xxx) ega pärast seda koosolekut ega ka muul ajal mitte ühelgi ajahetkel avaldanud, et Q Q oleks käinud W Wt või tema perekonda ähvardamas (dtl 91). EP on oma kirjalikus selgituses märkinud, et tema mälu järgi ei ole W W (ei sellel koosolekul ega ka peale koosolekut) tema juuresolekul väitnud, et Q Q oleks käinud W Wt ja tema perekonda ähvardamas (dtl 89).
29.Kohus kuulas 11.09.2025 toimunud kohtuistungil tunnistajatena üle A Nu, R Nu ja EPe. Tunnistaja A N andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et koosolek kulges osalt rahumeelselt, mõningad pinged olid. Kostja W W ei öelnud Q Qi kohta midagi koosolekul. Tunnistaja A Nu sõnul ei ole W W midagi rääkinud ähvardamisest (dtl 179). Tunnistaja A N kinnitas, et sellel ajal kui EK seal viibis ega ka peale seda kui EK sealt koosolekult lahkus, ei ole W W midagi sellist öelnud nagu väidetakse. Väidetakse nagu W W oleks öelnud, et Q Q käis tema perekonda ähvardamas. Sellist asja ei ole W öelnud (dtl 181). Tunnistaja R N andis ütlusi selle kohta, et võib-olla W W) midagi ütles Q Qile, aga mitte seda mida hageja oma hagis väidab. Tunnistaja ei mäleta küll, et W oleks öelnud, et keegi kedagi ähvardas (dtl 183). Tunnistaja EP andis 11.09.2025 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ei mäleta Korteriühistu Kodu 16 koosolekul ega vahetult peale seda toimunud asjaolusid (dtl 181-183). Korteriühistu Kodu 16 30.11.2022 toimunud üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja oleks hageja väidetut koosolekul avaldanud (dtl 144-145).
30.Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste õigsuses. Kohus möönab, et tunnistajate ütlustes on mingid vastuolud, kuid inimesed tajuvadki asju erinevalt. Samuti on nimetatud koosolekust möödunud peaaegu kolm aastat. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja EPe ütlustes selle kohta, et tal on peapõrutuse tõttu mälu halvenenud. Samuti selgitas EP, et tema ettevõttele kuulub korter samas majas ehk korteriühistus. Tunnistaja kinnitas, et ta ise selles korteris ei ela ning ta üürib korterit välja. Seega on ka eluliselt usutav, et ta kõike ei mäleta (seda kas siis halvenenud mälu või selle tõttu, et koosolekust on möödunud ca kolm aastat.
6
31.Kõiki tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et kõnealune koosolek oli pingeline ning pinged olid hageja, hageja elukaaslase ning teiste koosolekul viibijate vahel. Samas ei ole tõendamist leidnud hageja väide.
32.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks kõnealusel korteriühistu Kodu 16 koosolekul ega pärast koosolekut hageja poolt väidetut A Nule, R Nule ja EPele avaldanud. Seega ei ole kostja käsitatav avaldamise eest vastutava isikuna VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
33.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.
34.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
35.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole avaldanud hageja poolt väidetud väidet. Vastavalt ei ole vaja analüüsida delikti üldkoosseisu elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks teokoosseisu, õigusvastasuse ja süü osas.
36.Eeltoodust tulenevalt hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. III Varaline kahjunõue
37.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 768 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele.
38.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates tEkohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). 7
39.Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli ebaõige hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti ebaõige faktiväite ümberlükkamist, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1486 eurot (dtl 13). Kohus tuvastas, et kostja ei ole nimetatud väidet avaldanud ja jättis ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. IV Viivise väljamõistmise nõue
40.Hageja esitas ka viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivis alates hagi esitamisest.
41.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
42.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
43.Kohtu poolt kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtust ning seetõttu kohus neid ei käsitlenud.
V MENETLUSKULUD
44.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
45.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
46.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.