Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-138823/39
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.10.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5173

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number

2-20-15515

Tsiviilasi

Circle K Eesti AS -i hagi OÜ L & P Transport vastu võla, viivise, leppetrahvi nõudes

Hind

2392,68 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Circle K Eesti AS (10180925, A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316) Esindaja Anni Kennedy, [email protected]

Krista

Raudsepp,

e-post:

Kostja: OÜ L & P TRANSPORT (10214618, Mai tn 51-48, Pärnu linn, 80022) Esindaja: Andres Põder, e-post: xxx Menetluse liik

Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud 31.01.22, 31.08.22, Tallinna Kohtumaja, osalesid hageja esindaja A. Kennedy ja kostja esindaja A. Põder

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Circle K Eesti AS-i hagi OÜ L & P Transport vastu võla 1196,34 €, leppetrahvi 251,58 €, viivise 676,30 € ja alternatiivselt viivise 227,39 € väljamõistmiseks ning alates 05.12.2021 viivise väljamõistmiseks 0,16% päevas võlgnetavalt põhivõlalt (1196,34 €) kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 268,46 €.

2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda ning seetõttu hageja kulude rahaline suurus kindlaks määramata.

3.Välja mõista Circle K Eesti AS-lt OÜ L & P Transport kasuks menetluskulude katteks 1569,90 € ja viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

Sarnased lahendid

Võlaõigus

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (04.12.20, 27.05.21, 04.03.22) Pooled sõlmisid 01.04.2014 kliendikaardilepingu, millega kehtestati üldkrediidilimiidiks 13000 eurot. Lepingule kohalduvad Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused. Kostja on lepingu tingimustega tutvunud. Circle K kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.1 järgi on üldkrediidilimiit on poolte vahel kokku lepitud kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne rahasumma, mille ulatuses Circle K võib anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni arve maksmise tähtajani kliendile krediiti. Kliendi poolt vastava kirjaliku taotluse korral on Circle K-l õigus, kuid mitte kohustus, kooskõlas lepingu tingimustega kliendi üldkrediidilimiiti suurendada. Circle K-l on õigus ühepoolselt vähendada üldkrediidilimiiti mõjuval põhjusel, muu hulgas juhul kui kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatud ostude maksumus arveldusperioodil on korduvalt väiksem kui üldkrediidilimiit; klient rikub maksetingimusi või tal on maksehäired või kui Circle K hinnangul on oht, et klient ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Klient kohustub mitte ületama üldkrediidilimiiti ega tasuma Krediit- ja ROUTEXkaardiga üldkrediidilimiidi täitumisel. Klient kohustub tasuma Circle K-le ka üldkrediidilimiiti ületavad summad. Krediit- või ROUTEX-kaardi Üldkrediidilimiidi ületamise korral on Circle K-l õigus peatada kõikide tehingute sooritamine Krediit- või ROUTEX-kaardiga. Krediit- või ROUTEX-kaart avatakse taas pärast Krediit- ja ROUTEX-kaardimakse laekumist, välja arvatud juhul, kui leping on lõppenud või kui esinevad muud alused kaardi sulgemiseks. Circle K-l on õigus Krediit- või ROUTEX-kaardid sulgeda ja leping lõpetada ka muul mõjuval põhjusel, sealhulgas kui klient rikub maksetingimusi või tal on maksehäired või kui Circle K hinnangul on oht, et klient ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Üldtingimuste punki 3.2 kohaselt tasub Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest klient Circle K igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. ROUTEX-kaardi klient kohustub lisaks eeltoodule tasuma Circle K poolt esitatud arvete alusel ka kiirteede, tunnelite ja sildade jms kasutamise eest ning ROUTEX-kaardi teenustasu vastavalt hinnakirjale. Üldtingimuste punkti 2 (13)

ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 03.04.2020 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale võlateatise. Tulenevalt võlateatisest esitati sissenõudmiseks esialgselt põhinõue 2 573,62 € ja leppetrahvi nõue oli 257,36 €. Kuna hageja krediteeris osaliselt arveid vastavalt hagis toodud tabelile, jäi tasumata põhisumma jäägiks 2515,79 EUR ning 10% antud summast on 251,58 EUR. Hageja nõuab leppetrahvi tasumist summas 251,58 EUR. Hageja ei nõustunud kostja vastusväidetega (27.05.21). Kostja sai teenust ehkki leping oli lõppenud. Eksisteerib tehniline võimalus, et kliendid saavad pärast lepingu ülesütlemist kasutada hageja kaarti maksete tasumise teemaksude ja järelmaksuboksi eest. Info teemaksu tehingute kohta laekub hageja kaardi süsteemi ajaviitega. Teemaksu/järelmaksubokse ei ole võimalik koheselt kinni panna, kuna neid haldab hageja koostööpartner ja nende sulgemine võta aega. Arvetest nähtub, et kostja sai teenust pärast lepingu ülesütlemist. Kostja tasumata arved koosnevadki enamusest teemaksu ja järelmaksuboksi teenustest. Üldtingimuste punkti 2.7 kohaselt jäävad lepingu ülesütlemisel lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused kehtima. Lepingu ülesütlemisavalduse saatmisega samaaegselt on Circle K-l õigus kliendikaardid sulgeda. Lepingu lõppemisel kohustub klient temale väljastatud kliendikaardid hävitama. Üldtingimuste punkti 2.4 kohaselt on iga kliendikaart kaitstud salajase turvanumbri ehk PIN-koodiga, mis on teada vaid kliendile ning mille kasutamist loetakse kliendi nõusolekuks ja kinnituseks tehingu sooritamisel. Üldtingimuste 2.4 kohaselt kliendikaarti kasutamist koos turvanumbritega loetakse kliendi/kostja nõusolekuks ja kinnituseks tehingu sooritamisel. Enamus krediteeritud arvete kooseisus oli Routex teenustasu summas 4,79 €, mis lepingu alusel oli kaardi igakuine teenustasu. Kuna leping oli üles öeldud, siis nimetatud teenustasu arved krediteeriti, kuid mitte kaardi kasutamise järgsed teemaksu ja järelmaksuboxi teenuste eest, mida kostja oli kasutanud. Hageja andis kostjale selgitusi

04.03.22 vastuses märkis, et teemaksuboks seotakse kütusekaardiga, millele laekuvad teemaksu tehingud ning füüsilise kaardi olemasolu ei ole vajalik ehk klient saab teemaksuboksiga tasuda teemakse, mis lisatakse kaardile ja seega hiljem ka arvele. Kuna tegu on rahvusvaheliste tehingutega, siis need jõuavad kütusekaardile hiljem. Arvetelt nähtub samuti, et iga sõiduki kohta on väljastatud kütusekaart vastavalt autonumbrile ning iga kaart on seotud ka teemaksuboksiga ja sõidukiga. Ehk seega kütusekaardi sulgemine ei sulge automaatselt teemaksuboksi kasutust. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlga 1196,34 €, viivist 646,30 eurot, leppetrahvi 251,58 € (kokku 2124,22 eurot) ja alates hagi esitamise järgmiseta päevast viivist põhinõudelt 1196,34 € kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16% päevas, kuid mitte rohkem kui 268,46 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista (27.05.21 avaldus) alusetu rikastumise õiguse järgi põhivõla ning viivise seadusjärgses määras 227,39 €. Kostja vastuväited (19.02.21, 30.08.21, 08.04.22) Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu 17. jaanuaril 2020 üles ja hageja teatas, et kostjale teenuseid ei osutata juba enne lepingu ülesütlemist. Lepingu ülesütlemist tõendab hageja esindaja A. Ž. 17. jaanuari 2020 e-kiri (lisa 1), kus hageja kirjutas kostjale järgmist: „...tuginedes Circle K Eesti AS kliendikaardi lepingu üldtingimuste punktile 2.7., oleme sunnitud L&P Transport OÜ kliendikaardilepingu üles ütlema. Teie novembri arve 800801579 tasumise tähtaeg oli 30.12.2019, aga arve tasusite 13.01.2020 ehk 14 päeva hiljem. Tulenevalt sellest ei saa me kahjuks Teile enam krediidi kasutamist võimaldada ning Teie ettevõtte kasutuses olevad Circle K krediitkaardid jäävad suletuks.“ Esitatud kirjast nähtub nii lepingu ülesütlemise tahteavalus kui ka see, et meie krediitkaardid olid juba enne lepingu ülesütlemist suletud ehk me ei saanud hagejalt ühtegi teenust. Kuna poolte vahel ei olnud ülesütlemise tõttu enam lepingut ja arved on perioodi kohta, mil leping oli juba üles öeldud, ei saa hageja nõuet lepingu alusel esitada. Lepingu üldtingimuste p-i 2.7 alusel võis lepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega oli hageja 17. jaanuari 2020 ülesütlemisavaldus ka formaalselt kehtiv. Kostja ei saanud hagejalt teenuseid, mis on arvetel märgitud. Nõue on tõendamata ja arved on alusetud. Kostja ei ole hagis viidatud arvetel märgitud teenuseid või kaupu hagejalt saanud, kuna hageja sulges kostja kasutuses olnud krediitkaardid, millega kostja varem teenuseid ja kaupu sai (sh tasus eri riikide teetasusid), juba enne 17. jaanuaril 2020 toimunud lepingu ülesütlemist. See tähendab, et kostjale antud krediidilimiit oli selleks ajaks suletud ja kostjal oli võimatu saada hagejalt mistahes teenuseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagis märgitud teenuseid saanud, arvetel märgitud teetasude vahendamine oli krediidi sulgemise tõttu võimatu. Arvete esitamine ainuüksi ei tõenda, et kostja on hagejalt midagi saanud, mille eest peaks kostja tasuma. Hageja on alusetute arvete esitamist ka ise osaliselt kinnitanud sellega, et on osad arved, millele kostja vastu vaidles, krediteerinud. Hageja ei ole selgitanud, miks ta teisi arveid ei krediteerinud, kuigi kostja on seda hagejale saadetud korduvates e-kirjades palunud teha. Teenuste mittesaamist tõendavad hageja 17. jaanuari 2020 esimene e-kiri, kus hageja ise 6 (13)

märkis, et meie kasutuses olevad krediitkaardid jäävad suletuks (ülal viidatud, vastuse lisa I) ja hageja 17. jaanuar 2020 teine kiri (vastuse lisa 2), kus hageja ütles, et teetasubokside arveldamine on peatatud. 17. jaanuari 2020 teises e-kirjas kirjutas hageja kostjale järgmist: „Kahjuks, ei ole võimalik Teile maksepikendust pakkuda. Circle K AS poolt teemaksubokside arveldamine peatatud. Belgia bokside kasutamise kohta saate leida Satellic kodulehel ja Saksamaa teekasutustasu info saate leida Toll Collect kodulehel.“ Poolte lepingu alusel vahendas hageja kostjale välisriikide teetasusid. Selleks olid kostjale väljastatud krediitkaardid ja nendega seotud teetasuboksid (bokside omanik oli kostja). Nii krediitkaardid kui ka teetasuboksid suleti juba jaanuari alguses – seda tõendavad hageja 17. jaanuari 2020 e-kirjad (vastuse lisad 1,2). Eeltoodu tähendab, et kostja krediit oli suletud (mida väidab hageja ka ise), mispärast ei saanud kostja saada hagejalt mistahes teenuseid. Kostja detailsed vastuväited hagis märgitud arvetele: 1) hageja arve 800827765; 31.01.2020 – arve on esitatud pärast lepingu ülesütlemist ja sisaldab teenuseid, mida väidetavalt osutati pärast lepingu ülesütlemist, kostja ei ole teenuseid saanud. 2) hageja arve nr 800835318; 15.02.2020 – arve on esitatud pärast lepingu ülesütlemist ja sisaldab teenuseid, mida väidetavalt osutati pärast lepingu ülesütlemist, kostja ei ole teenuseid saanud; 3) hageja arve nr 800840834; 29.02.2020 – arve on esitatud pärast lepingu ülesütlemist ja sisaldab teenuseid, mida väidetavalt osutati pärast lepingu ülesütlemist, kostja ei ole teenuseid saanud; 4) hageja arve nr 800848382; 15.03.2020 – arve on esitatud pärast lepingu ülesütlemist ja sisaldab teenuseid, mida väidetavalt osutati pärast lepingu ülesütlemist, kostja ei ole teenuseid saanud. 5) hageja on lisanud hagile ka tasutud arved nr 800814737 ja 800822255 (need olid aja kohta, mil leping veel üles öeldud polnud), hageja pole neid märkinud ka hagis võlaarvestuses. Kuna need on tasutud, ei saa nende tasumist uuesti nõuda. Hageja on käitunud kostjaga hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ei ole selgitanud kostjale arvete väljastamise põhjuseid ega ole esitanud tõendeid teetasude vahendamise kohta. Kostja palus selgitust arvete kohta, mis esitati tasumiseks pärast lepingu lõpetamist, kuid hageja pole midagi selgitanud. Hageja ei esitanud kostjale tõendeid, kuigi kostja selgitas, et ta tasuks arved ära, kui hageja tõendaks teenuste osutamist lepinguväliselt. Osa arved hageja siiski krediteeris (tegi miinusarved ehk tunnistas enda eksimust). Kostja selgitas hagejale, et ta tasub hageja arved siis, kui hageja tõendab teenuste osutamist lepinguväliselt. Kuna kostja teadis, et ta pole hagejalt pärast lepingu ülesütlemist ühtegi teenust ega kaupa saanud, ja hageja ise kinnitas seda

Lepinguline viivis on alusetu, kuna lepingut enam polnud; saaks rääkida seadusjärgsest viivisest, kuid kuna nõue on tõendamata, on ka viivis alusetu. Isegi kui nõue oleks põhjendatud, tuleb viivist vähendada hageja vastuolulise käitumise tõttu nullini, alternatiivselt seadusjärgse määrani. Leppetrahvi nõue on alusetu, kuna lepingut enam polnud. Kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, tuleb leppetrahvi vähendada nullini hageja vastuolulise käitumise tõttu. Kostja ei ole kasutanud krediidilimiiti, kõik boksid ja kaardid olid suletud. Tõendamata on, et kostja kasutas teemaksu bokse, et need jäid tööle ja kostja sai teenust. Hageja ise kinnitas, et bokside arveldamine on peatatud. Kostja teemaksuboksid lõpetasid töötamise juba enne lepingu ülesütlemist ning seda on kostja tõendanud hageja kahe kirjaga (kostja vastuse lisad 1, 3). Seega ei ole ka alusetut rikastumist. Isegi kui oleks alusetu rikastumine, ei ole alust nõuda leppetrahvi. EETS multiboksi tellimise juhend teenuse saamist ei kinnita, samuti ei ole tõendatud, et 31. jaanuari 2020 arvel nr 800827765 märgitud 22. jaanuari 2020 väidetavad tehingud tehti tegelikult kuu alguses. Kostja ei ole arvel näidatud teenuseid saanud ja hageja ei ole teenuste osutamist tõendanud. Nii 31. jaanuaril 2022 kui ka pärast seda esitatud arved on alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et arve on millegi muu kohta, kui on arvel märgitud. Asjakohatu ja arusaamatu on hageja väide Itaalia teetasuboksi kohta. Hageja ei ole vaidlusalusel perioodil teinud ühtegi vedu Itaaliasse, samuti ei nähtu arvetelt Itaalia teetasu vahendamine ning kostjal ei olnud võimalik teetasubokside sulgemise tõttu mingeid teetasusid maksta. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405), siis on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. VÕS § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1,, 6 § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. VÕS § 158 lg 1 järgu on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse Vaidlustamata asjaolud 8 (13)

Pooled sõlmisid 01.04.2014 kliendikaardilepingu, millega kehtestati üldkrediidilimiidiks 13000 eurot. Kostja on lepingu tingimustega tutvunud. Lepingule kohalduvad Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused. Circle K kliendikaardilepingu üldtingimuste punktile 3.1. üldkrediidilimiit on üldkrediidilimiit on poolte vahel kokku lepitud kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne rahasumma, mille ulatuses Circle K võib anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni arve maksmise tähtajani kliendile krediiti. Circle K-l on õigus ühepoolselt vähendada üldkrediidilimiiti mõjuval põhjusel, muu hulgas juhul kui kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatud ostude maksumus arveldusperioodil on korduvalt väiksem kui üldkrediidilimiit; klient rikub maksetingimusi või tal on maksehäired või kui Circle K hinnangul on oht, et klient ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Klient kohustub mitte ületama üldkrediidilimiiti ega tasuma Krediit- ja ROUTEXkaardiga üldkrediidilimiidi täitumisel. Klient kohustub tasuma Circle K-le ka üldkrediidilimiiti ületavad summad. Krediit- või ROUTEX-kaardi Üldkrediidilimiidi ületamise korral on Circle K-l õigus peatada kõikide tehingute sooritamine Krediit- või ROUTEX-kaardiga. Krediit- või ROUTEX-kaart avatakse taas pärast Krediit- ja ROUTEX-kaardimakse laekumist, välja arvatud juhul, kui leping on lõppenud või kui esinevad muud alused kaardi sulgemiseks. Circle K-l on õigus Krediit- või ROUTEX-kaardid sulgeda ja leping lõpetada ka muul mõjuval põhjusel, sealhulgas kui klient rikub maksetingimusi või tal on maksehäired või kui Circle K hinnangul on oht, et klient ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Üldtingimuste 3.2 kohaselt tasub klient Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest Circle K-le igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. ROUTEX-kaardi klient kohustub lisaks eeltoodule tasuma Circle K poolt esitatud arvete alusel ka kiirteede, tunnelite ja sildade jms kasutamise eest ning ROUTEX-kaardi teenustasu vastavalt hinnakirjale. Üldtingimuste punkti 2.7 kohaselt on Circle K õigus muuta ühepoolselt lepingu üldtingimusi, kui ta teatab muudatustest eelnevalt kodulehel internetis või muul viisil (nt massiteabevahendite kaudu) ja annab muudatustega mittenõustumise korral lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Pooled sõlmisid 01.04.2014 kliendikaardilepingule lisa muudatuse nr 2. Muudatuse nr 2 punkti 2 kohaselt muutsid pooled lepingu üldtingimuste punkti “Arveldamine” ja sõnastasid selle esimese lause järgmiselt: „Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest tasub klient Statoilile kaks korda kuus esitatavate arvete alusel hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arve kuupäevast alates.“ Muudatuse punkti 3 kohaselt jääb leping kõigis muudes muudatuses sätestamata punktides kehtima. Pooled sõlmisid 24.09.2014 üldkrediidilimiidi suurendamise lisa, millega tõsteti krediidilimiiti summale 25000 eurot. Kostja kasutas eelnimetatud Routex krediitkaarti maksevahendina kütuse, kaupade, teenuste ja teemaksude tasumiseks ning hageja esitas üldtingimuste 3.2 kohaselt kostjale saadud kaupade ja teenuste eest tasumiseks arved. 9 (13)

Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 sätestab, et kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on hagejal õigus nõuda ja kostjalt kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, st sissenõutavaks muutunud viivise nõue alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni summas 676,30 eurot. Viivis on ülalviidatud arvates märgitud summade tasumata jätmise eest aritmeetiliselt lepingu järgse määra järgi kokku 676,30 eurot. Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised ja juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Hageja esitas oma nõude 03.04.2020 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale võlateatise. Leppetrahv on aritmeetiliselt 251,58 €. Hageja ütles kostjale lepingu üles 17.01.20. Üldtingimuste punkti 2.7 kohaselt jäävad lepingu ülesütlemisel lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused kehtima. Lepingu ülesütlemisavalduse saatmisega samaaegselt on Circle K-l õigus kliendikaardid sulgeda. Vaidlustamata asjaolude tõttu ei pea kohus analüüsima hageja poolt kohtule esitatud lepingut, selle üldtingimusi ja lepingu muudatusi, krediidilimiidi suurust. Vaidlus Kuna hagi asjaolude kohaselt jäi kostja väidetavalt võlgu vaid neljas arves märgitud summade tasumisega (arve 800827765 järgne võlg 947,24 €, arve 800835318 järgne võlg 129,89 €, arve 800840834 järgne võlg 58,42 €, arve 800848382 järgne võlg 60,79 €), siis ei analüüsi kohus teisi hageja poolt kohtule esitatud arveid ja nendes märgitud kirjeid (hagi lisa 6, osaliselt hagi lisa 5). 10 (13)

Vaidlusalustes arvetest nr 800827765, nr 800835318, nr 800840834, nr 800848382 (kajastuvad väidetavalt kostjale osutatud teenuseid, millele kostja vaidles vastu (hagiavalduse lisa 5, dtl 118-120, lk 121, lk 123-124, lk 125- 128). Kohus nõustub kostjaga, et arvetes märgitud kirjed kaartide ja muude tehingute kohta ei tõenda, et teenust osutati kostjale või kostja sai midagi hageja arvelt või sai teenust pärast 17.01.20 kui pooltevaheline leping oli lõppenud. Arvetes kajastuvad vaid read võimalike tehingute kohta 2020.aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis, ent mitte ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks tegelikult kaarti ja teemaksuboksi (routex) kasutanud ja et see oli tehniliselt võimalik. Hageja esitas kohtule küll teemaksu boksi kasutamise juhendi (04.03.22 lisa 1, dtl 219), ent sellest ei nähtu, millal ja mis moodi sai kostja kasutada kaarte, teemaksu bokse ja et ta tegi seda arvetes nr 800827765, nr 800835318 nr 800840834, nr 800848382 märgitud kuupäevadel. Kohus selgitas hagejale, et arvest ei teki iseenesest kohustusi (see on raamatupidamislik dokument) ning selgitas, et neist pole võimalik tuvastada, mis moodi kasutas kostja talle kuuluvaid pin-koode arvetes märgitud kuupäevadel nii, et sai kasutada teenust (istungi protokoll 31.01.22). Kostja on esitanud kohtule ekirjavahetuse hagejaga (kostja vastuse lisad 1, 2, dtl 165-166) 16.01.20-17.01.20 selle kohta, et hageja ei võimaldanud kostjal kasutada krediiti ja kaardid jäid suletuks ning teemaksude bokside arveldamine oli peatud. Kostja väitis ka ärakuulamistel, et kõik kaardid, teemaksu boksid olid suletud juba jaanuari alguses ja neid ei olnud võimalik kasutada. Oma e-kirjas 17.01.20 on kostja kirjutanud hagejale, et kuu alguses oli arve maksmata seetõttu, et hageja oli kaardi aluseta kinni pannud. Seega on kostja tõendanud, et tal puudus üldse võimalus kasutada kaarte ja teemaksu bokse alates 2020.a. jaanuarist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas kaarte ja teemaksu bokse arvetes nr 800827765, nr 800835318, nr 800840834, nr 800848382 märgutud aegadel alates 2020 jaanuarist kuni aprillini (kaasa arvatud). Teisisõnu on tõendamata, et kostja sai teenust kasutada kuni 17.01.20 kui leping lõppes, mis tooks talle kohustuse tasuda teenuse eest kooskõlas lepingu ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 195 lg 2. Ka teemaksuboksi teenustasu nõue (Routex tasu) 4,79€ 2020. jaanuari eest ei ole seetõttu põhjendatud, sest tõendamata on, et kostja sai boksi jaanuaris kasutada. Nii ei tõusetu küsimust kostja poolt lepingu rikkumisest VÕS § 100 mõttes ja hageja ei saa nõuda kostjalt kuni 17.01.20 lepingu täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi. Mis puudutab hageja nõudeid saada tasu 2020.a. veebruari, märtsi ja aprilli eest, siis ei saa hageja üldse nõuda lepingu täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi, sest leping lõppes VÕS § 186 p 6 järgi 17.01.20 hageja poolt ülesütlemisega. Viidatu on kooskõlas ka hageja enda lepingu p-s 2.7 toodud tingimusega, mille kohaselt jäävad lepingu ülesütlemisel kehtima vaid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused. Kuna tõendamata on, et kostja sai kaarte ja bokse kasutada ja et ta oleks kasutanud neid pärast 17.01.20, siis ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ega ole kohustatud seega midagi hagejale hüvitama. Selle tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt vastavate kulude hüvitamist VÕS § 1037 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhivõla nõue 1196,34 eurot nii lepingu järgi kui alternatiivselt alusetu rikastumise õiguse järgi, jääb rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata hageja nõue viivise saamiseks VÕS § 76 lg 1, 2 järgi lepingus sätestatud määra (0,16% päevas) järgi 676,30 eurot kui ka alternatiivselt seadusjärgse määra järgi 227,39 €, sest kostja ei olnud hageja arvel rikastanud pärast 17.01.20. Ka ei saa hageja 11 (13)

nõuda edaspidist viivist TsMS § 367 järgi lepingus kokkulepitud määra järgi alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni tasumiseni (kuid mitte enam 268,46 € nagu hageja ise nõudis). Kuigi hageja on esitanud kohtuvälise võlaandja Julianus Inkasso OÜ kaudu kostjale nõudeid vaidlusaluste arvete tasumiseks (hagiavalduse lisad 7, 8), mis võimaldaks hagejal lepingu p 2.9 järgi nõuda kostjalt leppetrahvi (aritmeetilise arvestuse suuruse 251,58 € üle vaidlust polnud), jääb ka märgitud nõue 251,58 € rahuldamata VÕS § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi. Nimelt jäi põhivõla nõue rahuldamata ja seega ei ole võimalik seda leppetrahvi nõuet, kui kõrvalnõuet, sama moodi rahuldada, kuivõrd märgitu eeldab siiski kohustuse rikkumist, mis ei leidnud kinnistust. Kohus märgib, et hageja ei saaks siiski nõuda leppetrahvi selle eest, kui kostja oleks pärast 17.01.20 hageja arvelt rikastanud, sest leping oli lõppenud 17.01.20 ning leppetrahvi nõudeõigus saaks olla hagejal vaid selle eest, kui kostja võlgneks hagejale midagi lepingu alusel kuni 17.01.20. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei hinda kohus poolte väiteid leppetrahvi, viivise vähendamise kohta. Samuti ei hinda kohus kostja väiteid selle kohta, kas hageja on käitunud vastuoluliselt, kas hageja on selgitanud enne kohtumenetlust arvete aluseks olevaid teenuseid. Kohus ei hinda ka vastavaid tõendeid (hageja 27.05.21 lisad 1, 2, kostja 05.03.22 vastuse lisad 3, 4, 5, 6). Menetluskulude jaotus ja suurus TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda kelle kahjuks on tehtud otsus. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 on riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja § 144 p 2 järgi menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 05.03.21 avalduse järgi 5 tunni eest 625 eurot. See on asjaoludega tutvumise, vastuse koostamise eest. 30.08.21 avalduse järgi kulus esindajal aega hageja vastusega tutvumiseks, oma vastuse koostamiseks 2,5 tundi ehk 312,50 eurot. 30. augusti 2021 seisuga on kostja menetluskulud kokku 937,50 eurot. Lisaks on menetluskulud 31.01.22 istungi 1,5 tunni eest 187,50 €. 08.04.22 arvestuse järgi on täiendavad kulud 2 tunni eest 260 € ning kulud on kokku 1385 €. 14.09.22 nimekirja järgi on täiendavad kulud 31.08.22 istungil osalemise ja ettevalmistamise eest 130 € (1 tund). Lisaks on sõidukulud Tartu-Tallinn-Tartu 366 km eest 54,90 € (0,15 €/km). Kulud on kokku 1569,90 €. Kostja palub kulud hagejalt välja mõista koos viivisega. Tunnitasu määr on 125 € tunni eest. Hageja vaidles kostja kuludele vastu, kuna kostja esindaja on kostja prokurist, tasu määr on suur, aeg tööle ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus kostja esindaja kulude põhjendatust. Kostja esindajal on kulunud esinduseks aega kokku 12 tundi, mis teeb 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures 1,5 tööpäeva. 12 (13)