2-22-5189/15 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus menetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 järgi juhul, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. V G haldur on koostanud ning esitanud kohtule aruande, võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 27.07.2022 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud tunnustatud nõuetele vastuväidet. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk null eurot. Võlgniku sissetulek oli pankrotiperioodil ebaregulaarne ning sissetuleku suurus mittearestitav. Realiseeritav pankrotivara puudus. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Seoses vara puudumisega ei olnud pankrotimenetluses väljamaksed tehtud, sh: 1) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega; 2) võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud; 3) välja maksmata on pankrotimenetluse kulud: ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamata osa 614,40 eurot (sh. käibemaks). Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositav kulu on halduri arvestuslik tasu. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lg-test 1‒3. Haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks seitse tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot, millest tulenevalt on võimalik prognoosida, et kohus määrab haldurile tasu 910 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 182 eurot. Välja maksmata, sh. prognoositavad pankrotimenetluse kulud on kokku 1706,40 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha puudub. 3(7)

2-22-5189 Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajatel puudusid ettepanekud usaldusisiku osas, millest tulenevalt palub haldur kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on nõus täitma usaldusisiku kohustusi ise. Maksejõuetuse põhjus PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul hooletu finantskäitumine, ehk siis muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastatud. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 24. mail 2022 vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldajad ei ole avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt on kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. PankrS § 150 lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 150 lg 4 alusel otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 1 alusel on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotimenetluses ei ole pankrotipessa laekumisi toimunud. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus tasu saada. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lg-test 1‒3. Kohus leiab, et halduri märgitud 7-tunnine ajakulu on arvestatud töö mahtu põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas PankrS § 23 lg-s 3 ja töölepingu seaduse § 29 lg-s 5 toodud määraga.

30.juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlausaldajad ei esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise osas. Haldur on teinud ettepaneku mitte määrata V G kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). - võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara, samuti peab ta andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetuleku ja vara kohta (§ 173 lg 2). - võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. - võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1‒11 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitisele, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks, kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstavale hüvitisele, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitisele, seadusel põhinevale elatisele, vanemahüvitisele, rahalisele ravikindlustushüvitisele ravikindlustuse seaduse 6(7)