Aktiva Finance Group OÜ hagi S.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4984,57 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema; kostja S.T., isikukood XXX.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja kostjalt S.T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89015308019 alusel põhivõlg 2400 eurot, intress 37,48 eurot, perioodil 28.06.2024 kuni 06.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 126,44 eurot ja viivis 9,99% aastas tasumata põhivõla jäägilt alates 07.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta tarbijakrediidilepingust nr L89015308019 tulenev nõue rahuldamata intressi 98,85 eurot, lepingutasu 9,99 eurot, haldustasu 2,97 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot osas.
Mõista välja kostjalt S.T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud makseviisi lepingu nr L89015308239 alusel põhivõlg 1670,99 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, perioodil 28.06.2024 kuni 14.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 111,77 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt alates 15.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
1
5.Jätta makseviisi lepingust nr L89015308239 tulenev nõue rahuldamata sissenõudmiskulude summas 15 eurot osas.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.1.Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda.
6.3.Välja mõista kostjalt S.T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 864 eurot.
6.4.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Selgitada hagejale, et tal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused S.T. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tsiviilasjades nr 2-24-135126 ja nr 2-24135917. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekuid mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti tsiviilasjad üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-24-135126 hagi Tartu Maakohtusse 06.01.2025 ja kohus võttis hagi menetlusse 22.01.2025 määrusega. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-24-135917 hagi Tartu Maakohtusse 14.01.2025, mis võeti menetlusse 17.01.2025 määrusega. Kohus liitis 29.01.2026 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse, mille numbriks jäi 2-24135126.
2.06.01.2025 hagiavalduse järgi tsiviilasjas nr 2-24-135126 sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance (krediidiandja) 22.02.2024 järelmaksulepingu nr L89015308019, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 2656,99 eurot ja tegi sissemakse summas 256,99 eurot, mis arvestati põhiosa katteks. Kostja tasus üksnes lepingu sissemakse, kuid ei tasunud osamakseid, mistõttu ütles hageja lepingu üles 27.06.2024. AS Inbank Finance loovutas 28.06.2024 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mille kohta saadeti ka kostjale teatis. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja tasumata põhiosa 2400 eurot, intressivõlgnevuse 136,33 eurot (kokkulepitud intressimäär 9,99% aastas), lepingutasu 9,99 eurot, haldustasu 2,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise alates 28.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 9,99% aastas.
3.14.01.2025 hagiavalduse järgi tsiviilasjas nr 2-24-135917 sõlmisid kostja ja krediidiandja AS Inbank Finance 22.02.2024 Inbank „jaga osadeks“ makseviisi nr lepingu L89015308239. Kostja soetas kauba maksumusega 1670,99 eurot ja sai selle eest tasuda kolme võrdse maksena ilma ühtegi lisatasuta. Seetõttu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja ei tasunud osamakseid ei maksetähtpäevaks aga ka mitte ettenähtud täiendavaks tähtajaks ning krediidiandja ütles lepingu üles 27.06.2024. AS Inbank Finance loovutas 28.06.2024 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mille kohta saadeti ka kostjale teatis. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja tasumata põhiosa 1670,99 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise alates 28.06.2024 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on mõlema nõude puhul kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.10.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku
3
(TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha järelmaksulepingu nr L89015308019 alusel esitatud nõude osas (algne tsiviilasi nr 2-24-135126). Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse järgi on krediidiandja lähtunud pelgalt taotluses esitatud andmetest, mis ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei näidanud krediidiandja üles piisavat hoolsust tegemaks kindlaks kostja võime pakutud krediit kokkulepitud tingimustel tagastada. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte või muude täiendavate tõendite esitamist oma krediidivõimelisuse kohta või et need on krediidiandjale teatavaks saanud muul viisil. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et järelmaksu kiiret iseloomu ja summa väiksust arvestades ei saanud praegusel juhul täiendavate andmete kogumist mõistlikult
4
oodata. 2400 eurot põhinõude tasumata osana on kohtu hinnangul piisavalt suur summa, et õigustada täiendavaid päringuid. Samuti on järelmaksutaotlusest nähtuvalt kostja kohustused 0 eurot, mis on eluliselt ebausutav. Hagi lisa 6 taust.ee väljavõte ei ole praegusel juhul tõendina asjakohane, kuna ei kajasta nõudeid mitte järelmaksulepingu sõlmimise seisuga, vaid 14.01.2025 seisuga. Kohtule ei ole esitatud kostja kohta maksehäirete väljavõtet järelmaksulepingu sõlmimise aja seisuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
8.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla, seadusjärgses määras intressi ja viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt nõude ümberarvestust nõuda, kuna hagi ja selle lisas 1 oleva maksegraafiku kohaselt on kogu sissemakse 256,99 eurot arvestatud põhiosa katteks ning rohkem makseid oma kohutuse katteks kostja teinud ei ole. Leping on kehtivalt üles öeldud alates 27.06.2024. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa jääk 2400 eurot. Intressi tulnuks lepingu korrektsel täitmisel maksta alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni 27.06.2024. Seadusjärgne intressimäär nimetatud perioodil oli 4,5% aastas ning intressivõlgnevus on 37,48 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist määras 9,99% aastas, mis on väiksem hetkel kehtivast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Ehkki viivisekokkulepe on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine, ei saa kohus nõuet rahuldada hageja taotletust suuremas osas. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 9,99% aastas alates 28.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
9.Järgnevalt võtab kohus seisukoha „jaga osadeks“ makseviisi lepingu nr L89015308239 (algselt tsiviilasi nr 2-24-135917) tuleneva nõude osas. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele nii põhinõude summas 1670,99 kui ka viivise osas. Samuti tuleb kostjalt välja mõista sissenõudekulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus tagaseljaotsust osas, kus kohus hageja nõude rahuldab. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 eurot osas n-ö muude kulude eest, kuna hageja nõue on selles osas ebatäpne, st hageja ei ole toonud esile toimingute hinda, kulude tekkimine ei ole veenvalt põhistatud ega ka tõendatud. Lähtuda ei saa eeldusest, et üksnes asjaolu, et kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, tekib hagejal kulusid, mida saab ilma põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadus näeb võlausaldajale ette võimaluse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 alusel meeldetuletuskirjade saatmise eest ning mitmed hageja toimingud on mh hõlmatud ka sellega. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (96%), tuleb menetluskulud jätta 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda. 5
11.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud 06.01.2025 hagiavalduselt tsiviilasjas nr 2-24-135126 on taotlusest nähtuvalt 743 eurot, millest riigilõiv 385 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2 tunni eest summas 338 eurot. 14.01.2025 hagiavalduselt tsiviilasjas nr 2-24-135917 on hageja menetluskuludeks taotluse kohaselt 708 eurot, millest riigilõiv 350 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2 h eest summas 338 eurot. Kokku riigilõivud 735 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 40 eurot ja õigusabikulu 676 eurot. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
12.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on iseenesest tegemist põhjendatud kuluga. Praegusel juhul on kohus hagid liitnud ühte menetlusse. Pärast hagide liitmist on tsiviilasja hagi hind 4984,57 eurot. Sellise hinnaga hagilt tulnuks maksta riigilõivu 560 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot ettenähtust enam (735-560=175). Enammakstud osas ei kuulu riigilõiv kostjalt väljamõistmisele, hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, on põhjendatud avaldaja menetluskulu 20 eurot kummaski maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, ning seda, et kahe lepingu ülesütlemise asjaolud kattuvad ja hageja oleks võinud nõuded nii riigilõivu kui ka õigusabikulude kokkuhoiuks esitada koheselt ühes hagiavalduses, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2,5 tunni eest. Kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 900 eurot (560 + 40 + 300), millest 96% ehk 864 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud saab kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717613735. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.