Aktiva Finance Group OÜ hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
258,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: XXX-i) lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: R. hagiavalduses: XXX)
Menetlemise viis
S. (isikukood: XXX; elukoht XXX; elukoht rahvastikuregistris:
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel 7.01.2019 sõlmitud kasutuslepingust tulenev võlgnevus kokku 226,11 eurot (millest 115,64 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 85,47 eurot põhivõlalt perioodist 21.08.2022 kuni 18.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi R. S. vastu sissenõudmiskulude 5,00 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 115,64 eurot) alates 20.09.2024, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 3.11.2025 k.a summas 3,50 eurot.
Välja mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 115,64 eurot) alates 4.11.2025 kuni põhivõla täitmiseni määras 24% aastas.
Menetluskulud jätta R. S. kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 250 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista R. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on R. S. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group
Tsiviilasi nr 2-25-15530 OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.09.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. S. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 115,64 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 85,47 euro ja täiendavate viivise määras 24% aastas väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud 338,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 7.01.2019 Telia Eesti AS-ga (müüja) kasutuslepingu, mille alusel tarbis kostja interneti ja TV teenust, üüris seadet ruuter Inteno DG200A. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja poolt on tasumata arve nr 20220413293570 summas 31,85 eurot, arve nr 20220513961215 summas 31,43 eurot, arve nr 20220614717561 summas 16,50 eurot ja arve nr 20220715483244 summas 35,86 eurot. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.07.2022. Kostja ei tagastanud renditud seadet Telia Eesti AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27,00 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.11 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest kokku 25 eurot ning lisaks muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-25-15530 telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja nõuab viivist määras 24% aastas üldtingimuste p 10.8.1 järgi arvele märgitud maksetähtajale järgnevast päevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 21.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.09.2025 määras 24% aastas põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 19.09.2025 kuni põhinõude summas 115,64 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
2.Pärnu Maakohus võttis 25.09.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 311 1 lg 3 alusel 3.10.2025 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 31.10.2025 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiga ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
5.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. 7.01.2019 sõlmitud kasutuslepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 115,64 euro.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-25-15530
6.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on avaldanud, et lepingujärgne (üldtingimuste p 10.8.1) viivisemäär on 24% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt perioodi 21.08.2022 kuni 18.09.2025, eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 85,47 eurot.
7.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 19.09.2025 kuni põhinõude summas 115,64 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 19.09.2025 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 3,50 eurot ja alates 4.11.2025 protsendina määras 24% aastas.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist
8.1.11.Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 16.12.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 6.01.2025 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 14.08.2025 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 25,00 eurot.
9.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-25-15530 peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi summas 338,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendamatu. Justiitsminister on 26.07.2016 nr 16 määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ leidnud, et mõistlik tunnitasu on 72 eurot. Advokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus mõistab, et pooled võivad lepingulises suhtes kokku leppida ka suuremat tunnitasu, kuid olukorras, kus riik on määranud kõrgeima kvalifikatsiooniga isikule tunnitasuks 72 eurot, ei ole üle kahe korra ületav lepinguline mitte-advokaadist esindaja tasumäär TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.