Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 24. novembril 2019 Telia Eesti AS-iga sõlmitud kliendilepingust nr 27826284 ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppest telefoninumbrile xxxx tulenev põhivõlg 99,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 56,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (99,93 eurot) alates 4. aprillist 2025 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 26,5% aastas.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud X kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot.
6.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 220 eurot.
7.X peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud 1
ulatuses.
8.Toimetada Xle tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 25. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 27. veebruaril 2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 18. märtsi 2025 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 3. aprillil 2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (edaspidi Telia) ja kostja 24. novembril 2019 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Samal päeval sõlmisid pooled telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppe telefoninumbrile xxxx, mille alusel oli kostjal õigus kasutada Telia pakutavaid teenuseid. Kostja kohustus tasuma saadud 2
teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud tasumata arved maksetähtajaga 20. detsember 2022, 20. jaanuar 2023 ja 20. veebruar 2023. Telia saatis kostjale 10. veebruaril 2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Telia sõlmitud lepingud üles 25. veebruaril 2023. Telia loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja Telia ja kostja vahel 24. novembril 2019 sõlmitud lepingutest tuleneva põhivõla 99,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 56,01 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 4. aprill 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 26,5% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 358 eurot.
3.Kohus võttis hagi 19. mai 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress ning märgitud ei ole ka teadaolevaid lisa-aadresse. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada e-posti aadressile xxx, kuid kostja saadetud teavitusele ei vastanud. Kohus helistas ka teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga ühendust ei saanud (dtl 82). Kohus tegi 9. juulil 2025 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 84). Saadud andmete alusel edastas kohus dokumendid kostja postiaadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 138). Muid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud. Kohus on kontrollinud, et kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult (dtl 140). Teadaanne avaldati 9. septembril 2025 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 25. septembril 2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 16. oktoobril 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 1
Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.
3
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
6.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 458 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (dtl 70). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse (sh lisade) ettevalmistamisele, koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.2 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu põhjendatud 100 euro ulatuses arvestades asja vähest keerukust. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.3 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 220 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused 2 3
vt Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.
4
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.