Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 19.09.2022, Tallinn 2-22-119442 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G. L. vastu võla nõudes 1 024,19 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: G. L. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Kaja Lepik (isikukood xxxx; epost: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt G. L. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 29.03.2021 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 540,92 eurot, enne 29.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 193,31 eurot, viivis põhinõudelt (540,92 eurot) alates 26.05.2021 kuni 04.08.2022 summas 141,50 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Mõista kostjalt G. L. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (540,92 eurot) lepingujärgses määras 0,06% päevas alates 05.08.2022 kuni põhinõude (540,92 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam kui 206,11 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt G. L. välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 424 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (424 eurot) tuleb kostjal G. L. tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-22-119442 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G. L. 894,96 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 08.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.06.2022 aadressil xxxx. Võlgnik G. L. esitas 28.06.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 21.07.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue G. L. vastu 894,96 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 04.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse G. L. (kostja) vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 540,92 eurot, enne 29.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 193,31 eurot, viivise põhinõudelt 540,92 eurot alates 26.05.2021 kuni 04.08.2022 summas 141,50 eurot ning võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 05.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 29.03.2021 kompromissileping/võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt Xxxx kuukaardi lepingust nr xxxx, 31.07.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 565,92 eurot ja viivist summas 194,31 eurot. Kuivõrd kostja võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivisenõudest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 759,23 eurot (565,92 eurot + 193,31 eurot). Eelnimetatud summale lisandus lepingu p-s 5.1 sätestatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot.
4.Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Lepingu sõlmimisel kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi kohest tasumist.
5.Kostja tasus nõuet summas 35 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu p-s 5.1. sätestatud lepingu sõlmimise tasu 10 euro katteks ning 25 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 540,92 eurot ja viivis 193,31 eurot. Kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 25.05.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates.
2-22-119442
6.Lepingu p 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 540,92 eurot alates lepingu lõpetamise päevast 26.05.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.08.2022 ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
7.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 03.06.2021, 11.10.2021 ja 12.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
8.Hageja tõi 23.08.2022 vastuses täiendavalt esile, et kohtule esitatud 29.03.2021 kompromissileping/võlatunnistus nr xxxx on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes, sest kostja kinnitab selle lepingu punktis 1.1, et tal on 31.07.2020 Xxxx kuukaardi lepingust Nr. xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 565,92 eurot ja viivise võlgnevus summas 194,31 eurot. Pooled leppisid lepingu p-s 1.1 sõnaselgelt kokku, mis nõude kohta pooled lepingu sõlmisid. Samuti tunnustas kostja lepingu p-s 2.1 nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas, millega lihtsustas võla sissenõudmist. Kostja on lepinguga tutvunud, selle allkirjastanud ja ka osaliselt täitnud. Kostja on lepingu sõlmimisega võla koosseisu tunnustanud, loobunud võlatunnistuse andmisega vastuväidetest võlgnevuse osas ja peab kohustusest vabanemiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks ise tõendama, et tal ei ole lepingus nimetatud täitmata kohustust.
9.Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, millega hageja nõustus kostjale vastu tulema ja vähendas tema viivise kohustuse suurust ning võimaldas tal tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust osamaksetega täiendava tähtaja jooksul. Hageja ei ole kostjale sõlmitud lepingu alusel laenu andnud. Seega ei ole hageja laenuandja, vaid laenuandjalt erakorralise lepingu ülesütlemise tulemusena ja tervikuna sissenõutavaks muutunud nõuete omandaja ehk uus võlausaldaja. Nagu hageja on eelnevalt selgitanud ei ole kompromissileping tarbijakrediidileping vaid deklaratiivne võlatunnistus. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud hageja jälgima tarbijakrediidilepingule kohaldatavaid sätteid.
10.Kostja kasutas ostulimiiti summas 565,92 eurot 31.07.2020 Xxxx kuukaardi lepingu Nr. xxxx alusel ning tunnustas nimetatud lepingust tulenevat võlgnevust hagejaga sõlmitud kompromissilepingus. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole Xxxx kuukaardi lepingu alusel esialgse võlausaldaja poolt talle võimaldatud ostulimiiti kasutanud. Tsiviilkohtumenetluses esitavad pooled ise oma väited ja vastuväited ning nende kinnituseks vastavad tõendid, mille alusel teeb kohus kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad muud asjaolud. Kuivõrd poolte vahel on sõlmitud kompromissileping, siis on viimase asjaolu tõendamise koormus kostjal. Eeltoodust tulenevalt ei saa antud tsiviilasjas asuda seisukohale, et nõuet ei ole loovutatud.
11.Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, millega hageja nõustus kostjale vastu tulema ja võimaldas tal tasuda sissenõutavaks muutunud võlgnevust osamaksetega täiendava tähtaja jooksul. Vastavalt kompromissilepingu p-le 2.4 pidi kostja tasuma kompromissisumma 759,23 eurot perioodiliste igakuiste maksetega lepingu lisas nr 1 toodud maksegraafiku alusel esimese osamaksega 35 eurot, edaspidi 25 eurot kuus ja viimase osamaksega 9,23 eurot. Nimetatud kompromissisumma koosnes sissenõutavaks muutunud ja hagejale esialgse võlausaldaja poolt loovutatud põhivõlgnevusest ning viivistest. Lepingust tulenevalt ei pidanud kostja tasuma lisaks kokkulepitud kompromissisummale igakuiste maksetena täiendavat intressi või muid tasusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingus märgitud krediidi kulukuse määra. Lepingus märgitud kompromissisumma on maksimaalne summa, mida kostja pidi tasuma.
2-22-119442
12.Hageja leiab, et kostjal tuleb tõendada viivise ebaproportsionaalsust ja oma majanduslikku olukorda, mille tõttu võiks kuuluda viivis vähendamisele. Käesoleval hetkel ei ole kostja oma majanduslikku olukorda tõendanud. Hageja palub maakohtul mõista kostjalt välja viivised lepingus fikseeritud määraga 0,06% ehk 21,90% aastas (0,06% x 365), mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (21,90% < 24%). Hageja rõhutab, et lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul on viivisemäär mõistlikus suuruses.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja tõi 18.08.2022 (19.08.2022 allkirjastatud) vastuses esile, et kostja ja PlusPlus Capital AS sõlmisid kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxxx, mille alusel kostja kohutus hagejale tasuma igakuiste maksetena 25 eurot kuus. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt Xxxx kuukaardi lepingust nr xxxx, 31.07.2020. Kaks aastat tagasi (aastal 2021) jäi kostja töötuks ning ei suutnud oma lepingulisi kohustusi täita. Kostja tasus lepingujärgseid makseid, aga seda hilinemisega. Hageja on hagimaterjalides välja toonud võlgnetavad summad, viivised, kuid ei ole välja toonud kostja poolt teostatud tasumisi.
14.Kostja ei ole saanud nõude loovutamise lepingut T AS poolt. Seega on kostja seisukohal, et nõuet ei ole loovutatud, kuid kostja oma teadmatusest sõlmis PlusPlus Capital AS kompromissleping/võlatunnistuse, millega tunnistas võlgnevuse olemasolu. Kuid laenuandja oli T AS. Seega on sõlmitud võlatunnistus tühi. Kostja ei ole saanud kätte lepingu erakorralise ülesütlemise avaldust K AS poolt. Seega on kostja seisukohal, et leping ei ole erakorraliselt üles öeldud ja on kehtiv.
15.Hageja poolt sõlmitud kompromisslepingu/võlatunnistuse krediidikulukuse määr on vastuolus VÕS § 4062 lg-1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga. Vastavalt eelnimetatud VÕS § 4062 lg-1 regulatsioonile on kompromissleping/võlatunnistus tühine. Kostja ei ole nõus hageja poolt nõutud viivise määraga 0,06% päevas alates 26.05.2021 kuni 04.08.2022. Kostja on seisukohal, et laenulepingute viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustatav ning seetõttu tühine. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et pooled ei ole sellises viivisemääras kokku leppinud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 44,6% aastas ligikaudu 5,6 korda seadusjärgset viivisemäära (mis viivise arvestamise ajal on olnud 8% aastas). Selline viivisemäär kahjustab kostjast tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.
16.Riigikohus on 6. veebruaril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 tehtud otsuse p-s 31 leidnud, et viivise võimalikku arvutamist (intressilt) peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444
2-22-119442 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
18.Hageja poolt esitatud dokumentaalsele tõendile tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid 29.03.2021 kirjaliku kompromissileping/võlatunnistuse nr xxxx (dtl 36-38). Eelnimetatud võlatunnistuse p 1.1 järgi omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt T AS-lt (dtl 36). Nõue koosneb põhiosanõudest 565,92 eurot ja viivitusintressinõudest 194,31 eurot. Nõue tuleneb Xxxx kuukaardi lepingust Nr. xxxx, 31.07.2020 (dtl 36). Võlatunnistuse p-s 2.2 on pooled leppinud kokku, et võlgnik tunnustab käesolevaga lepingu p-s 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes) (dtl 36).
19.VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja allkirjastatud võlatunnistus/kompromissilepingu p-s 1.1 kinnitab hageja, et omab kostja vastu nõuet, mille ta on omandanud esialgselt võlausaldajalt T AS-lt ning nõue tuleneb Xxxx kuukaardi lepingust Nr. xxxx, 31.07.2020 (dtl 36). Kohus leiab, et antud juhul põhineb hageja nõue deklaratiivsel võlatunnistusel, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu hageja ees.
20.Deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Seejuures võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (vt RKTKo 2-19-5601, p 16.4). Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (RKTKo 2-19-5601 p 16.3).
21.Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt võlatunnistus/kompromissilepingu nr xxxx p-le 1.1 kinnitas kostja võlgnevust hageja ees, sh seda, et hageja oli vaidlusaluse nõude omandanud T ASlt ning nõue tuleneb Xxxx kuukaardi lepingust Nr. xxxx, 31.07.2020 (dtl 36). Sama võlatunnistuse p-s 1.1 kinnitas kostja, et nõue koosneb põhiosanõudest 565,92 eurot ja viivitusintressinõudest 194,31 eurot (dtl 36). Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolude kinnitamisega loobus kostja nende asjaolude osas vastuväidete esitamisest. Eelnimetatud asjaolud on muutunud vaieldamatuks ka siis, kui kostja suudaks vastupidist tõendada. Vastupidisel juhul, s.t juhul, kui vaatamata kostjapoolsetele kinnitustele, säiliks tal õigus eelnimetatud faktilisi asjaolusid vaidlustada, ei täidaks poolte sõlmitud võlatunnistus/kompromissileping oma eesmärki – muuta vaidlusalused asjaolud vaieldamatuks ning lihtsustada seeläbi võla sissenõudmist. Eelnimetatud kohtu hinnangut toetab
2-22-119442 asjaolu, et hageja omandas vaidlusaluse nõude kostja vastu T AS-lt ning seetõttu ei pruugi hageja kõigi võla tekkimise asjaoludega kursis olla (sh eelnimetatud asjaolusid kinnitavaid tõendeid enda valduses omada), mistõttu võlatunnistuse sõlmimisega lihtsustab hageja enda menetlusliku positsiooni kohtumenetluses. Lähtudes deklaratiivse võlatunnistuse eripärast lasus kostjal kohustus tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, v.a nende asjaolude osas, millest kostja deklaratiivset võlatunnistust andes loobus.
22.Kohtu hinnangul on alusetu kostja etteheide, et hageja ei ole välja toonud kostja poolt teostatud tasumisi. Juhul, kui kostjal on võlgnevuse ulatuses osas mistahes vastuväiteid, tuli kostjal need kohtu ette selgelt esile tuua ja tõendada, nt et võlgnevus on tegelikkuses väiksem kostja täiendavate maksete tõttu. Kostja pole seda teinud. Samuti on kohtu hinnangul sisutu kostja etteheide, mille kohaselt ei ole ta lepingu erakorralist ülesütlemist kätte saanud. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, loobus kostja võlatunnistus/kompromissilepingu nr xxxx allkirjastamisega vastuväidetest, mis seonduvad vaidlusaluste nõuete tekkimisega, sh põhilepingu sõlmimisega T AS-ga, ning võlgnevuse suurusega võlatunnistuse allkirjastamise kuupäeva seisuga. Kostale pidi teada olema hageja poolne nõude omandamine T AS-lt hiljemalt vaidlusaluse võlatunnistus/kompromissilepingu allkirjastamisel 29.03.2021. Samuti on kostja eelnimetatud lepingu allkirjastamisega kinnitanud p-s 1.1, et hageja omab kostja vastu nõuet, mis tuleneb kostja ja T AS vahel 31.07.2020 sõlmitud Xxxx kuukaardi lepingust Nr. xxxx. Seega on alusetu kostja vastuväide, et nõuet ei ole loovutatud.
23.Samuti väitis kostja, et hageja poolt sõlmitud kompromisslepingu/võlatunnistuse krediidikulukuse määr on vastuolus VÕS § 4062 lg-1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga. Hageja väitel hageja ja kostja sõlmisid lepingu, millega hageja võimaldas kostjal tasuda sissenõutavaks muutunud võlgnevust osamaksetega täiendava tähtaja jooksul. Kompromissisumma koosnes sissenõutavaks muutunud ja hagejale esialgse võlausaldaja poolt loovutatud põhivõlgnevusest ning viivistest. Lepingust tulenevalt ei pidanud kostja tasuma lisaks kokkulepitud kompromissisummale igakuiste maksetena täiendavat intressi või muid tasusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingus märgitud krediidi kulukuse määra. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohus ei tuvastanud võlatunnistus/kompromissilepingus nr xxxx ühtegi lepingupunkti, mis annaks hagejale õiguse arvestada esialgselt võlausaldajalt omandatud põhivõlgnevuselt intressi. Niisamuti ei nähtu võlatunnistus/kompromissilepingust nr xxxx, et hageja oleks kostjale andnud laenu. Eelnimetatud lepingu p-st 1.1 selgub üheselt, et hageja oli vaidlusaluse nõude omandanud T AS-lt ning nõue tuleneb Xxxx kuukaardi lepingust Nr. xxxx, 31.07.2020 (dtl 36). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et poolte sõlmitud võlatunnistus/kompromissileping nr xxxx ei ole käsitletav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 2 tähenduses ning ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
24.Kohtu hinnangul loobus kostja võlatunnistus/kompromissilepingu nr xxxx p-s 1.1 sisalduva kinnituse andmisega vastuväidetest võla suurusele (dtl 36). Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et tegemist oleks tarbijakrediidilepingu raames tekkinud võlaga või selle esitamise võimatuse korral taotlust, et kohus nõuaks eelnimetatud tõendid hagejalt või esialgselt võlausaldajalt välja. Kostjat esindas käesolevas menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu võib eeldada, et kostjale oli avalduste ja taotluste esitamise õigus teada. TsMS § 7 järgi õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed ning vastavalt § 230 lõikele 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tegemist oleks tarbijakrediidilepingu raames tekkinud võlaga ning et võlatunnistus on (osaliselt) kehtetu seadusest tuleneva tarbijakrediidilepingule kohalduva piirangu rikkumise tõttu.
25.Kostja on vaidlustanud viivise suuruse. Kostja hinnangul laenulepingu viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustatav ning seetõttu tühine. Kostja toob esile, et pooled
2-22-119442 ei ole viivisemääras 0,06% päevas kokku leppinud ning et praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 44,6% aastas ligikaudu 5,6 korda seadusjärgset viivisemäära (mis viivise arvestamise ajal on olnud 8% aastas). Kohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Poolte sõlmitud võlatunnistus/kompromissilepingu nr xxxx p-s 3.2 leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,060% (null koma null kuuskümmend) päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingu allkirjastamisega võlgnik kinnitab, et viivise määr on temaga läbi räägitud, ta on selgitustest aru saanud ning tema hinnangul on see mõistlikus suuruses (dtl 37). Seega on pooled viivisemääras 0,06% päevas kirjalikult kokku leppinud. Viivisemäär 0,06% päevas on 21,9% aastas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära (8% aastas) ligikaudu 2,75 korda. Kohtu hinnangul ei saa viivisemäära 0,06% päevas ja 21,9% aastas pidada kostjat ebamõistlikult kahjustatavaks ega seetõttu tühiseks. Nagu kostja ise esile toob, pidas Riigikohus ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikuks viivisemäära, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 3-2-1-25-16 p-s 13). Käesoleval juhul jääb poolte kokkulepitud viivisemäär alla kolmekordse seadusjärgse viivisemäära.
26.VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt nt Riigikohtu 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17). Käesoleval juhul ei ole kostja viivise vähendamist taotlenud.
27.Poolte vahel 29.03.2021 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistuse nr xxxx p 1.1 järgi koosneb hageja nõue kostja vastu põhiosanõudest 565,92 eurot ja viivitusintressinõudest 194,31 eurot (dtl 36). Sama lepingu p 5.1 järgi lisandub kohustuse hulka lepingu sõlmimise tasu 10 eurot (dtl 37). Lepingu 3.1 järgi juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist (dtl 37). Lepingu p 3.2 järgi maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast (dtl 37).
28.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse rikkumise korral selle täitmist.
29.Hageja väitel kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses, mistõttu luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.05.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja väitel tasus kostja 35 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 25 eurot põhinõude katteks ning kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlgnevus 540,92 eurot ja viivis 193,31 eurot. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal oli õigus kompromissileping erakorraliselt üles öelda.
30.Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte 29.03.2021 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistuse nr xxxx sõlmimise/allkirjastamisega loobus kostja vastuväidetest põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul toonud esile asjaolusid,
2-22-119442 mida saaks kvalifitseerida vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja väidetav töötuks jäämine 2021 aastal vääramatu jõuna käsitletav. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ning rikkumine ei ole vabandatav. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 540,92 eurot ja enne 29.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 193,31 eurot.
31.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud viivisenõue põhinõudelt 540,92 eurot kompromissilepingust tulenevas määras 0,06% päevas alates 26.05.2021 kuni 04.08.2022 summas 141,50 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leidis käesoleva otsuse p-s 25, et lepingus kokkulepitud viivisemäär ei ole lepingutingimusena tühine. Viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 540,92 eurot alates 26.05.2021 kuni 04.08.2022 summas 141,50 eurot.
32.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 540,92 eurot alates 05.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus mõistab edasiulatuva viivise kostjalt hageja kasuks välja ning vastavalt hageja taotlusele piirab viivisenõuet põhinõude summaga.
33.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 30 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa sisaldab endas tasulisi meeldetuletusi 30 euro eest, milliseid PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on saatnud 03.06.2021, 11.10.2021, 12.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskuludele, sh võla meeldetuletuste kättesaamisele, vastu vaielnud, kohtu hinnangul on need õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
34.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 540,92 eurot, enne 29.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 193,31 eurot, viivise põhinõudelt 540,92 eurot alates 26.05.2021 kuni 04.08.2022 summas 141,50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 540,92 eurot alates 05.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on taotlenud
2-22-119442 menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu 540 eurot, kokku 820 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväite kohaselt on hageja esindaja maksimaalseks tunnitasumääraks mõistlik 60 eurot koos käibemaksuga.
36.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 49,89). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi ning kostja 16.08.2022 vastusega tutvumisele ja 23.08.2022 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 0,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava vaidlusega. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 144 (2 x 72) eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 424 (280 + 144) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 424 eurot ning menetluskuludelt (424 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
37.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.