Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine
15.september 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-22-118059; OÜ A. F. hagi T. I. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 7796,14 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja
Asja lahendamine
OÜ A. F. (registrikood xxxxxxxx; aadress x.xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Alla Žulinskaja ([email protected]) T. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx. Xxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; [email protected]) kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T. I.lt OÜ A. F. kasuks põhivõlgnevus 3687,54 eurot, intress 372,54 eurot, viivis 700,19 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot; välja mõista T. I.lt OÜ A. F. kasuks viivis põhinõudelt (3687,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses; 1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 3687,54 euroga. 1.2 jätta hagi viivise 2690,87 euro osas rahuldamata.
3.2 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt kostja ja P. G. OÜ sõlmisid 22.09.2018 lepingu nr. KK3325247, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 3899,76 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 152,22 eurot. Kostja on teostanud makseid hagejale 60 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,99% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 15.02.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 15.04.2020 summas 372,54 eurot (129,03+118,83+124,68). Kostja intressi tasunud ei ole. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P. G. OÜ lepingu üles 1.05.2020. P. G. OÜ loovutas 5.05.2020 kostja vastase nõude OÜ A. F.-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3687,54 eurot, intress 372,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3391,06 eurot ning edaspidi viiviseid alates 16.08.2022.a põhinõudelt 3687,54 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 14.september 2022. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 4.Kohus leiab, et krediidikonto lepingust nr. KK3325247 tulenev põhivõlgnevus 3687,54 eurot, intress 372,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 5.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist: krediidikonto lepingu nr. KK3325247 alusel perioodil 2.05.2020-15.08.2022 0,11% päevas. 6.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud tarbijaga seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid liiga kõrge viivisemäär kahjustab tarbijat, kui lepingu nõrgemat poolt. Tarbijat kahjustav viivisemäär ei ole kehtiv. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 7.Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 3687,54 eurot arvestusega 2.05.2020-15.08.2022 seadusjärgses määras on kokku 675,14 eurot. 8.Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 50 eurot. Hageja on edastanud kostjale nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi 16.02.2020, 26.02.2020, 17.03.2020, 11.08.2020 ja 3.09.2020. Kohus rahuldab sissenõudekulude nõude 50 euro osas. 9.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3687,54 eurot, intressi 372,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja alates
2.05.2020-15.09.2022 arvestatuna põhinõudelt 3687,54 eurot kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kokku 700,19 eurot ning viivis põhinõudelt (3687,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab hagi rahuldamata seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
14.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 528 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 15.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.