02. september 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-2165
Tsiviilasi
AKTSIASELTSI JETOIL hagiavaldus HM Pellet Estonia OÜ (endine ärinimi Hiiu Mets OÜ) ja R P (P) vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
11 403,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AKTSIASELTS JETOIL (registrikood 10613270, aadress Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn) Lepinguline esindaja Aire Põder
Kostja
HM Pellet Estonia OÜ (registrikood 14558444, aadress Tallinna mnt 34, Aruküla alevik, Raasiku vald, 75201 Harjumaa) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 11 403,51 eurot.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt (registrikood 14558444) AKTSIASELTSI JETOIL (registrikood 10613270) kasuks 7085,50 (seitse tuhat kaheksakümmend viis koma viiskümmend) eurot.
Välja mõista HM Pellet Estonia OÜ-lt (registrikood 14558444) AKTSIASELTSI JETOIL (registrikood 10613270) kasuks viivis põhinõude 5493,20 (viis tuhat nelisada üheksakümmend kolm koma kakskümmend) eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,07% (null koma null seitse protsenti) päevas alates 11.02.2022.a (üheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3980,90 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend koma üheksakümmend) eurot.
5.Jätta rahuldamata AKTSIASELTS JETOIL (registrikood 10613270) hagiavaldus HM Pellet Estonia OÜ (registrikood 14558444) vastu 2914,50 (kahe tuhande üheksasaja neljateistkümne koma viiekümne) euro tasumise nõudes.
1 (9)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AKTSIASELTSI JETOIL (hageja) esitas 10.02.2022 hagiavalduse HM Pellet Estonia OÜ (kostja) ja R P vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes. Kohus võttis hagi 14.02.2022 menetlusse. Kostja vastas hagile 14.03.2022. Kohus määras 11.04.2022 kompromissi läbirääkimisteks tähtaja. Kompromissi ei sõlmitud. Kohus rahuldas 14.04.2022 hageja hagiavalduse R P vastu tagaseljaotsusega, mis on ühtlasi osaotsus ning jätkas menetlust hageja hagis kostja vastu esitatud nõuete osas. Kohus määras 29.07.2022 asja lahendamise kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata koos tähtaegadega. Hageja esitas 12.08.2022 menetlusdokumendi. Kostja esitas 12.08.2022 menetlusdokumendi. Hageja esitas 22.08.2022 ja 26.08.2022 menetlusdokumendi.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja nõue kostja vastu koosneb põhivõlgnevusest 5493,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 1766,18 eurot, leppetrahvist 2620,62 eurot ja sissenõudmiskulust 120 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates 01.02.2022 viivisemääraga 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse summas 5493,20 eurot kohase täitmiseni. Nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel 14.11.2018 sõlmitud kliendikaardi leping nr xxx. Lepingu objektiks on hageja poolt vedelkütuse müük kostjale. Kliendikaardi lepingu üldtingimused kohaselt: punkt 3.5 müüja esitab kaardiga ostetud kütuste, kaupade ja teenuste eest ostjale arve ja tehingute aruande kokkulepitud tähtaegadel ning viisil; punkt 3.6 ostja tasub müüjale esitatud arvete alusel arvel näidatud maksetähtajaks. Tasumisel on ostja kohustatud maksekorraldusel näitama ostja nime arve- ja viitenumbri; punkt 3.7 ostja poolt tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,07% tasumata arvete summast iga maksetähtaega ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast; punkt 3.8 ostja poolt tasumisega viivitamisel rohkem kui kolmkümmend (30) päeva on müüjal õigus nõuda ostjalt täiendavat leppetrahvi 0,5% tasumata arve summast iga maksetähtpäeva ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast; punkt 7.8 pooled on kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud kahju ja tasuma lepingus sätestatud juhtudel viivist ja leppetrahvi. Hageja on koostanud ja edastanud kostjale alljärgnevad arved, mis on kostja poolt tänase päevani tasumata: 30.11.2020 arve nr xxx summas 2001,02 eurot, maksetähtajaga 14.12.2020; 31.12.2020 arve nr xxx summas 3492,18 eurot, maksetähtajaga 14.01.2021; 30.04.2021 viivise arve nr XXX viivis summas 253,88 eurot, maksetähtajaga 14.05.2021. Kokku võlgneb kostja hagejale põhinõudena summa 5493,20 eurot. Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud, so kliendikaardi lepingust tulenevat kohustust summas 5493,20 eurot tasunud. 08.07.2021 edastas hageja esindaja kostjale 2 (9)
võlateatise/pankrotihoiatuse (võlateade). Võlateatises selgitas hageja esindaja kostjale tema võlgnevust hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 14.07.2021. 09.09.2021 helistas hageja lepinguline esindaja kostja seaduslikule esindajale K K . Telefonivestluses leppisid pooled kokku, et hageja esindaja teeb kostjale kirjaliku ettepaneku võlgnevuse likvideerimiseks ning kostja esindaja arutab enda esindajaga ning vastab sellele ka kirjalikult. 09.09.2021 edastas hageja lepinguline esindaja e-kirja kostjale. Hageja edastab kohtule enda ja kostja esindaja e-kirjavahetuse, mis kinnitab hageja väiteid, et pooled ei ole saavutanud kohtuvälist kokkulepet kostjate võlgnevuse tasumiseks. Kirjavahetusest nähtub, et kostja ega kostja esindaja ei vaidle hageja nõudele vastu, vaid kostja tunnistab võlgnevust. Hageja on seisukohal, et põhivõlgnik ehk kostja on rikkunud endale kliendikaardilepinguga võetud kohustusi, sattunud arvete tasumisega viivitusse ning hagejal on tulenevalt kliendikaardi lepingu üldtingimuste punktist 3.7 õigus nõuda põhivõlgnikult viivist 0,07% tasumata arvete summast iga maksetähtaega ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast. Seisuga 31.01.2022 on lepingujärgsete viiviste summa kokku 1766,18 eurot. Hageja on seisukohal, et põhivõlgnik ehk kostja on rikkunud endale kliendikaardilepinguga võetud kohustusi, sattunud arvete tasumisega viivitusse ning hagejal on tulenevalt kliendikaardi lepingu üldtingimuste punktist 3.8 õigus nõuda põhivõlgnikult leppetrahvi 0,5% tasumata arvete summast iga maksetähtaega ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast, kui kostja poolt on tasumisega viivitatud rohkem kui kolmkümmend päeva. Kostja on arvete tasumisega viivitanud enam kui kolmkümmend päeva. Seisuga 31.01.2022 on lepingujärgsete leppetrahvide summa kokku 10 802,17 eurot. Hageja teavitab, et loobub osaliselt leppetrahvinõudest kostjate vastu. Hageja esitab kostjate vastu osalise leppetrahvinõude summas 2620,62 eurot. Kostja viide Riigikohtu 10.05.2016 lahendile, mis puudutab tarbijat on asjakohatu, kuivõrd kostja ei ole tarbija. Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt kahe majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku vahel sõlmitud viivisemäär võib olla kuni 0,1% päevas. Hageja ja kostja, kes on mõlemad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud, vahel sõlmitud Lepingu ja selle lahutamatu osa üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt on viivisemäär 0,07% päevas. Seega ei ületa lepingus fikseeritud viivisemäär kehtiva Riigikohtu praktikas määratud viivisemäära. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled ise kokku leppida, millisel viisil kohustust rikkunud pool peab oma rikkumise heastama. Hageja ja kostja on kokku leppinud kohustust rikkunud poole rikkumise heastamises ehk leppetrahvi tingimustes. Kostja enda teadlikult pahatahtliku käitumisega on jätnud täitmata lepingulised kohustused ning venitab kohtumenetlust. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlused viivise ja leppetrahvi vähendamiseks. Kostja on 12.08.2022 menetlusdokumendi punktis 15 asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale. Hageja vaidleb antud kostja väitele vastu ning selgitab kostjale, et kostja on ise tunnistanud hageja nõuet, mis tuleneb lepingust nr xxx ja selle lepingu alusel esitatud arvetest nr xxx, xxx (vt hagiavalduse lisa 13, kostja esindaja 17.11.2021 e-kiri hageja esindajale). Seega, kuna kostja on juba enne kohtumenetlust tunnistanud võlgnevust hageja ees ning ei ole kordagi temale esitatud arveid vaidlustanud, siis ei pidanud hageja vajalikuks kohtumenetluse koormamise vältimiseks edastada kohtule võlgnevuses arvete alusdokumente (tellimused, saatelehed jne).
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul hageja ei ole esitanud kohtumenetlusse ühtegi tõendit, mis kinnitab kostjale kauba üleandmist. Kostja peaks sellekohased tõendid esitama. Kostja leiab, et hageja nõuded viiviste ja leppetrahvi saamiseks ei baseeru seadusel ega kohtupraktikal. Kui kohus leiab, et kokkulepped viivise osas (üldtingimuste p 3.7) ja leppetrahvi osas ( üldtingimuste p 3.8) on kehtivad, siis palub kostja vähendada nii viivist kui leppetrahvi mõistliku summani (kostja arvates on mõlemad õiguskaitsevahendid kumuleeruvad ning seega lubamatud). Hageja viivise nõudega seoses märgib kostja järgmist. Hageja viivise arvutamismetoodika ei ole arusaadav. Hageja viivisemäär ja leppetrahvi määra on esiteks määratud kindlaks tüüptingimustena ja on kostja suhtes ebamõistlikult koormavad ning seega tühised. Kostja ja hageja vahel ei ole kunagi peetud läbirääkimisi ei viivise suuruse üle ega leppetrahvi kohaldamise üle. Tüüptingimustes kokkulepitud viivisemäär ja leppetrahv on tühised. Riigikohtu 10.05.2016 otsuses kohus leidis, et tarbijatega sõlmitud tüüplepingutes sätestatud viivisemäär on eelduslikult tühine, kui see ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt. Seadusest tulenev viivisemäär on 8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise 3 (9)
operatsioonidele kohaldatav intressimäär (hetkel 0,05%). Kostja tugineb leppetrahvi ja viivise vähendamise taotluse esitamisel sellele, et leppetrahvi (0,5 % päevas) ja viivise (0,07 % päevas) määr on ebamõistlik (aastas 208 % kokku), hageja majanduslik seisund on positiivne, kostjal seda ei ole, hageja sisuliselt rikastub ja teenib lisaks oma marginaalile (eeldusel, et kohus põhiosa rahuldab) veel erakorralist finantstulu. Hagejal puudub kahju põhiosa kättesaamise korral. Kostja leiab, et viivise ja leppetrahvi üheaegne väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega (3-2-1-139-10, 3-2-1-78-05), mistõttu kohus peaks vähendama neid mõlemat selliselt, et põhinõudelt arvestatakse vaid seadusjärgset viivist. Kostja osundab, et oma esialgses vastuses tugines kostja muuhulgas sellele, et hageja ei ole esitanud kohtumenetlusse ühtegi tõendit, mis kinnitab kostjale kauba üleandmist. Kostja ei ole võtnud omaks ka põhinõude ulatuses kauba kättesaamist. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hagiavalduse menetlusse võtmisel määras kohus hagihinnaks 12 565 eurot, lähtudes hageja avaldatud hagihinnast. Kohus leiab, et hagihind on ebaõigesti määratud. Hageja esitas kostja vastu nõuded põhivõla 5493,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1766,18 eurot, VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudes põhinõudelt lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas, leppetrahvi nõudes 2620,62 eurot ja võla sissenõudmiskulu nõudes 120 eurot. Kohus leiab, et hagihind TsMS 133 lõigete 1 ja 2 ning TsMS § 367 järgi on 11 403,51 eurot (põhinõue 5493,20 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 1766,18 eurot + viivis protsendina 0,07% päevas põhinõudelt 5493,20 eurot ühe aasta eest arvestatuna 1403,51 eurot + leppetrahv 2620,62 eurot + sissenõudmiskulu 120 eurot = 11 403,51 eurot). Kohus leiab, et hagihind TsMS § 134 lg 1 järgi on 11 403,51 eurot. Kohus määrab hagihinnaks 11 403,51 eurot.
5.Hageja nõue kostja vastu koosneb põhivõlgnevusest 5493,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 1766,18 eurot, leppetrahvist 2620,62 eurot ja sissenõudmiskulust 120 eurot ning viivise nõudest põhinõudelt alates 01.02.2022 viivisemääraga 0,07% päevas. Nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel 14.11.2018 sõlmitud kliendikaardi leping nr xxx. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): - hageja ja kostja vahel on 14.11.2018 sõlmitud kliendikaardi leping nr xxx. Lepingu objektiks on hageja poolt vedelkütuse müük kostjale; - hageja on koostanud ja edastanud kostjale alljärgnevad arved, mis on kostja poolt tasumata: 30.11.2020 arve nr xxx summas 2001,02 eurot, maksetähtajaga 14.12.2020; 31.12.2020 arve nr xxx summas 3492,18 eurot, maksetähtajaga 14.01.2021. Pooled vaidlevad viivise ja leppetrahvi üle. Kostja hinnangul hageja ei ole esitanud kohtumenetlusse ühtegi tõendit, mis kinnitab kostjale kauba üleandmist.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 4 (9)
Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole esitanud kohtumenetluses ühtegi tõendit, mis kinnitab kostjale kauba üleandmist. Kostja ei ole võtnud omaks ka põhinõude ulatuses kauba kättesaamist. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude 5493,20 euro lepingu nr xxx järgsed nõude eeldused täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel 14.11.2018 sõlmitud kliendikaardi leping nr xxx. Lepingu objektiks on hageja poolt vedelkütuse müük kostjale. Hageja on koostanud ja edastanud kostjale arved, mis on kostja poolt tasumata: 30.11.2020 arve nr xxx summas 2001,02 eurot, maksetähtajaga 14.12.2020; 31.12.2020 arve nr xxx summas 3492,18 eurot, maksetähtajaga 14.01.2021. Lepingus märgitud arvelduse tingimuste kohaselt arve esitatakse 1 korda kuus ja maksetähtaeg on 30 kalendripäeva alates arve kuupäevast. Ostja tasub müüjale esitatud arvete alusel arvel näidatud maksetähtajaks (üldtingimuste p 3.6). Lepingust nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud, et ostuhinna tasumise nõude tekkimise või sissenõutavaks muutumise eelduseks on kütuse kui kauba ülendamine. Kohus on seisukohal, et pooltevahelisest lepingust ja seadusest ei tulene, et ostjal tekib ostuhinna tasumise kohustus pärast müüja poolt asja üleandmist. Võlaõigusseaduses ostuhinna tasumise kohta sätestatu ei sea ostuhinna maksmise kohustuse tekkimist ja sissenõutavust sõltuvusse asja üleandmisest ostjale. Kui müüja rikub kohustust võimaldada ostjale asja omandi üleminek, annab see ostjale õiguse kasutada kokkulepitud või seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, kuid ei lõpeta ostuhinna tasumise kohustust. Hageja kui müüja müügilepingust tulenevaks üheks põhikohustusteks on teha hageja poolt vajalik müüdud asja (antud juhul kütuse) omandiõiguse üleminekuks kostjale kui ostjale (antud juhul ostjale kütuse võimaldamise kohustus hageja tanklates). Kostja ei ole vastu vaielnud ega põhistanud seda, et hageja on rikkunud kohustust võimaldada kostjale tanklates kütuse üleminek. Kostja ei ole esitanud tasu maksmisest keeldumise vastuväidet VÕS § 111 lg 1 tähenduses ega põhjendanud seda hageja kui müüja poolse vastastikuse kohustuse täitmata jätmisega. Teisisõnu, kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja ei enda tanklates võimaldanud kostjale kui ostjale kütuse üleminekut. Kostja on esitanud üksnes vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd asja üleandmine või selle omandi ülemineku võimaldamine ei olnud pooltevahelise lepingu ning seaduse järgi ostuhinna tasumise kohustuse tekkimise ja sissenõutavaks muutumise eeldusteks, ei pidanud hageja kostja poolset kauba kättesaamist tõendama. Kostja ei esitanud tõendamatuse vastuväidet hagi aluseks oleva asjaolu osas, mistõttu ei too kauba üleandmise tõendamata jätmine kaasa hageja nõude tõendamatust. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse kostja vastu põhinõudes 5493,20 eurot. Kohus järgnevalt hindab hageja viivise- ja leppetrahvinõude põhjendatust, mida kostja vaidlustab.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 162 sätet rakendatakse nii leppetrahvi kui ka viivise vähendamisel. Kostja on esitanud vastuväited, et hageja viivise arvutamismetoodika ei ole arusaadav ja viivisemäär on määratud kindlaks tüüptingimusena ja kostja suhtes ebamõistlikult koormav ning seega tühine. Kui kohus leiab, et kokkuleppe viivise osas (üldtingimuste p 3.7) on kehtiv, siis palub kostja vähendada viivist mõistliku summani. Kostja tugineb viivise vähendamise taotluse esitamisel sellele, et viivise (0,07 % päevas) määr on ebamõistlik, hageja majanduslik seisund on positiivne, kostjal seda ei ole, hageja sisuliselt rikastub ja teenib lisaks oma marginaalile (eeldusel, et kohus põhiosa rahuldab) veel erakorralist finantstulu. Hagejal puudub kahju põhiosa kättesaamise korral. 5 (9)
Võimalik ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa selle viivisekokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo 3-2-1-66-05 p 24). Kliendikaardi lepingu nr M18/350 üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt ostja poolt tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,07% tasumata arvete summast iga maksetähtaega ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast. Antud juhul lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% aastas. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas ehk tarbijale ette nähtud kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aastas. Hageja nõutud aastane viivisemäär 25,55% ületab tarbijale ette nähtud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 1,55% võrra. Käesoleval juhul kostja ei sõlminud lepingut VÕS § 1 lg 5 tähenduses tarbijana. Kostja on äriühing, kes sõlmis lepingu teise äriühinguga majandus- või kutsetegevuses. Majandustegevuses tegutsevate lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik valida kütuse müüjat ja otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kostja ei ole põhistanud kohtule viivisemäära ebamõistlikku suurust. Samuti ei ole kostja põhistanud kohtule viivisemäära ebamõistlikkust lähtuvalt kostja majanduslikust seisundist või esitanud muid mõjuvaid põhjendusi viivise ebamõistliku suuruse kohta. Hageja poolt kostjalt kui äriühingult viivise nõudmine lepingujärgses määras 0,07% päevas ehk 25,55% aastas on kooskõlas seadusega. Kohus leiab, et viivisekokkulepe ei ole tühine ning viivise vähendamine ei ole põhjendatud.
8.Hageja toob viivise arvestuse tabelis välja, et põhinõudelt 5493,20 eurot (arved nr xxx ja xxx) on arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist 1766,18 eurot (dtl 7). Arvelt nr xxx on viivist arvutatud 578,49 eurot ja arvelt nr xxx on viivist arvutatud 933,81 eurot, mis on hageja hinnangul kokku 1766,18 eurot. Kostja on esitanud hageja viivise arvestuse kohta ebaselguse vastuväite. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestus on kohtule arusaadav summas 1512,30 eurot (578,49 + 933,81 = 1512,30) ja ebaselge summas 253,88 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on koostanud ja edastanud kostjale 30.11.2020 arve nr xxx summas 2001,02 eurot, maksetähtajaga 14.12.2020, mis on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot perioodi 15.12.2020 kuni 31.12.2020 eest 23,812138 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot perioodi 01.01.2021 kuni 31.12.2021 eest 511,26061 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot perioodi 01.01.2022 kuni 31.01.2022 eest 43,422134eurot. Kokku sissenõutavaks muutunud viivis 578,49 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on koostanud ja edastanud kostjale 31.12.2020 arve nr xxx summas 3492,18 eurot, maksetähtajaga 14.01.2021, mis on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 3492,18 eurot perioodi 15.01.2021 kuni 31.12.2021 eest 858,028626 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 3492,18 eurot perioodi 01.01.2022 kuni 31.01.2022 eest 75,780306 eurot. Kokku sissenõutavaks muutunud viivis 933,81 eurot. Hageja põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 1512,30 eurot (578,49 + 933,81 = 1512,30). Kostja ei ole tõendanud, et kostja on sissenõutavaks muutunud viivisenõude kohustuse hageja ees täitnud. Kohus tuvastab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 1512,30 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1512,30 eurot. 6 (9)
9.Kohtu hinnangul on hageja sissenõutav viivisenõue osaliselt põhjendamatu summas 253,88 eurot. Hageja on kostja vastu esitanud põhinõude 5493,20 eurot (arved nr xxx ja xxx), millelt on hagiavalduse kohaselt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist summas 253,88 eurot. Hageja on esitanud kohtule 30.04.2021 viivise arve nr XXX summas 253,88 eurot. Arvest nr XXX nähtuvalt ei ole viivist arvestatud arvetelt nr xxx ja xxx. Arvest nr XXX nähtuvalt on viivist arvestatud: arve XXX summas 1364,54 eurot tähtajaks mittetasumise eest perioodil 17.12.2020 - 26.02.2021 summas 67,82 eurot, arve XXX summas 1761,91 eurot tähtajaks mittetasumise eest perioodil 18.12.2020 26.02.2021 summas 86,33 eurot, arve XXX summas 2739,88 eurot tähtajaks mittetasumise eest perioodil 05.01.2021 - 26.02.2021 summas 99,73 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud arveid nr XXX, XXX ja XXX ning põhistanud, mille eest on viidatud arved väidetavalt esitatud ja mis on viivise arve nr XXX arvestuse aluseks olevad nõuded ning millistelt nõuetelt on viivist arvestatud ja millal vastavad nõuded muutusid sissenõutavaks. Kohtu hinnangul puudub hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 253,88 eurot. Kohus jätab hagi sissenõutavaks muutunud viivisenõude 253,88 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
10.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivist arvestatuna põhinõudelt alates 01.02.2022 lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas. Kohus eelnevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5493,20 eurot. Põhjendatud ei ole nõuda hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist arvestatuna alates 01.02.2022, vaid TsMS § 367 kohaselt arvestatuna põhinõudelt hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast 11.02.2022 (hagiavaldus esitati 10.02.2022). Kohus eelnevalt leidis, et viivisekokkulepe ei ole tühine ehk antud juhul on viivisemäär 0,07% päevas. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 5493,20 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,07% päevas alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3980,90 eurot (põhinõue 5493,20 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 1512,30 eurot = 3980,90 eurot).
11.VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Üldreegel on, et sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40eurost sissenõudmiskulude hüvitist iga kohustuse eest eraldi (vt ka Varul., P., jt., VÕS I kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2016, VÕS § 1131 kommentaarid). Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid 120 eurot maksetähtajaks tasumata jäänud arvete nr xxx, xxx ja XXX eest (3 * 40 =120 eurot). Antud juhul hageja saab nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja saab nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist arvetl nr xxx ja xxx märguitud rahalise kohustusega seoses kokku 80 eurot (2 * 40 eurot = 80 eurot). Kohtu hinnangul hageja ei saa nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist arve XXX eest 40 eurot, sest kohus jättis rahuldamata arvest nr XXX tuleneva hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 253,88 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 80 eurot. Kohus jätab hagi võla sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
12.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 2620,62 eurot väljamõistmist. Kostja hinnangul tüüptingimustes kokkulepitud leppetrahv on tühine. Kostja leiab, et käesoleval juhul on viivise ja leppetrahvi üheaegne väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega ja kohus peaks vähendama. 7 (9)
Hagi kohaselt on leppetrahvinõude aluseks kliendikaardi lepingu nr xxx üldtingimuste punkt 3.8, mis sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „3.8. Ostja poolt tasumisega viivitamisel rohkem kui kolmkümmend (30) päeva on Müüjal õigus nõuda Ostjalt täiendavat leppetrahvi 0,5% tasumata arvete summast iga maksetähtpäeva ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast“ (dtl 15). VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kliendikaardi lepingust nr xxx nähtuvalt ei ole pooled üldtingimusi eraldi läbi rääkinud, mis nähtub järgmisest märkusest lepingul: „Ostja kinnitab ülaltoodud andmete õigsust. Allkirjastades lepingut Ostja kinnitab, et on esitanud õiged andmed, tutvunud kliendikaardi lepingu üldtingimustega (www.jetoil.ee/uldtingimused), aktsepteerib tingimusi täielikult ja kohustub neid järgima. Ostja vastutab kõigi Kaardiga sooritatud tehingute eest“ (dtl 13). Kohus on seetõttu seisukohal, et üldtingimused kujutavad endast tüüptingimusi VÕS § 35 lg 1 mõistes ning hageja leppetrahvinõue põhineb VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et üldtingimuste punkt 3.8 näeb ette ostja kohustuse maksta müüjale arve tasumisega viivitamisel rahasumma, mille suurus arvestatakse arve summa, leppetrahvi määra 0,5% päevas ja tasumisega viivitatud päevade järgi. Kohtu hinnangul näeb üldtingimuste punkt 3.8 ette leppetrahvi maksmise kohustuse. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kohus leiab, et leppetrahvikokkulepe rikub oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja suhtes. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Üldtingimused näevad ette ostja kohustuse maksta viivist 0,07% tasumata arvete summast iga maksetähtaega ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast (dtl 15, p 3.7). Kohtu hinnangul on viivisemäär 0,07% päevas on suurem seaduses sätestatud viivisemäärast ning kompenseerib võlausaldajale tekkinud kahju ja samaaegselt motiveerib võlgnikku kohustust täitma. Hagejale kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike võrreldes leppetrahvinõude suurusega (arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot leppetrahv 10 eurot päevas ja arvelt nr xxx summas 3492,18 eurot leppetrahv 17,5 eurot päevas). Hagejale kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva kahju hüvitamiseks piisab kokkulepitud viivise nõudmisest. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe ja viivisekokkulepe samasisulised, pannes kostjale korduva kohustuse tasuda kohustuse täitmisega viivitamise korral hagejale iga viivitatud päeva eest protsent võlgnevast summast. Kuivõrd üldtingimustega on võlausaldajale antud õigus nõuda mõistlikus määras viivist, muudab täiendav leppetrahvi tasumise kohustus lepingust tulenevate kohustuste tasakaalu oluliselt võlgniku kahjuks. Leppetrahvimäär on 0,5% päevas arvel märgitud summast ning aastane määr on 182,5%. Kohtu hinnangul on leppetrahvi eesmärke arvestades leppetrahv ebamõistlikult suur, sest nii kahju hüvitamise soodustamiseks kui ka võlgniku motiveerimiseks piisab kokkulepitud viivisest või väiksemast leppetrahvist, mille suurus ei ole seotud kohustuse täitmisega viivitatud ajaga. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob VÕS § 42 lg 1 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse (vt ka RKTKo 3-2-1-66-05 p 24). Eeltoodut arvestades on tüüptingimustes sisalduv leppetrahvikokkulepe tühine. Kohus jätab rahuldamata hageja leppetrahvinõude 2620,62 eurot kostja vastu. Kuivõrd kohus jätab leppetrahvi nõude rahuldamata, ei ole alust seda vähendada. 8 (9)
13.Kokkuvõtvalt kohus rahuldas hageja põhinõude 5493,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1512,30 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõude 80 eurot, kokku 7085,50 eurot, millele lisandub jooksev viivis põhinõude 5493,20 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,07% päevas. Kohus jättis hageja hagiavalduse kostja vastu rahuldamata summas 2914,50 eurot (sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 253,88 eurot, võla sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja hageja leppetrahvinõudes 2620,62 eurot).
14.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, mistõttu esineb menetluskulude TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda jätmise eeldus. See on kohtu diskretsiooniotsus, millist TsMS § 163 lõikes 1 nimetatud menetluskulude jaotuse viisi kohus rakendab. Kui kohus rahuldab hagiavalduse suuremas ulatuses kui pool esitatud nõuetest, on üldjuhul põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ei ole põhjendatud. Kostja tegi 29.04.2022 hagejale kompromissiettepaneku, mille järgi oli kostja valmis hagejale tasuma 7592,20 eurot (dtl 124). Kohus rahuldas hagiavalduse sarnases suurusjärgus ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7085,50 eurot ja protsendina viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest. Kostja kompromissiettepanek sisaldas ettepanekut võlgnevuse tasumise ajatamiseks ja osamaksetega tasumiseks. Kohus ei määranud hagi rahuldamisel otsuse täitmise korda, mille kohaselt tuleb kohustus täita osamaksetega. Seetõttu leiab kohus, et hagiavalduse rahuldamine kostja kompromissiettepanekuga sellesarnases ulatuses ei anna alust jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 järgi tervenisti hageja kanda. Kohus arvestab sellega, et kostja kompromissiettepanek sisaldas ka ettepanekut võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Eeltoodut arvestades jätab kohus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte menetluskulud poolte endi kanda.
16.Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.