lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-116718/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 31.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-116718/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1689
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Ringipood OÜ12439675(Kostja)Viir OÜ14675948(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-116718

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusliik ja viimase toimingu aeg Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad

Edasikaebamise kord

31. oktoober 2025, Pärnu Maakohus, Kuressaare kohtumaja 2-24-116718(2) Viir OÜ hagi Ringipood OÜ vastu võlgnevuse nõudes 1440 eurot Kirjalik menetlus, lihtmenetlus, eelmenetluse lõpetamine 13.10.2025 Leanika Tamm Hageja: Viir OÜ, registrikood 14675948, aadress: XXX-i, 10129 Hageja seaduslik esindaja: K. E. , isikukood XXX, e-post: XXX Kostja: Ringipood OÜ, registrikood 12439675, aadress: XXX-i, 93813 Kostja seaduslik esindaja: I. V., isikukood XXX Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 30.11.2025.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Ringipood OÜ hageja Viir OÜ kasuks välja võlgnevus 1440 eurot, millest 720 eurot on rendilepingust tulenev põhivõlgnevus ning 720 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
4.Mõista kostjalt Ringipood OÜ hageja Viir OÜ kasuks välja hageja vajalike ja põhjendatud menetluskuludena 280 eurot (riigilõiv).
5.Saata otsus menetlusosalistele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGINÕUE, NÕUDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD JA

TÕENID

1 (5)

2-24-116718 Hageja nõuded: Pärnu Maakohtu menetluses on hageja Viir OÜ 30.09.2024 hagi kostja Ringipood OÜ vastu rendilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjal väidetavalt tasumata 2023. a juuli eest rendisumma 720 eurot ning viivis võlas oldud päevade eest (kuid mitte rohkem kui võlgnevus ise).

Hageja nõuab kohtult: välja mõista kostjalt 1440 eurot, millest 720 eurot on põhivõlgnevus ja ülejäänud 720 eurot on viivis.

Hagi aluseks olevad asjaolud:

(I) Hagi aluseks on poolte vahel sõlmitud rendileping 011219 ja sellele järgnev Lisa 1. Rendilepingu alusel pidi kostja tasuma igakuiselt 720 eurot renti, mittetasumise korral oli viivis 0,5% päevas. (II) Märtsis 2024 a. Viir OÜ majandusaasta aruande koostamisel selgus, et kostja, Ringipood OÜ poolt on rent tasumata 2023 a. juulikuu eest. (III) Hageja tegi kostjale ettepaneku rent tasuda, kostja väitis, et ei ole arvet saanud ja seetõttu rendivõlga ei ole. Rendiarve ei olnud kostjani jõudnud tehnilistel põhjustel.

Hageja tõendab oma nõuet järgnevate tõenditega:

(I) Rendileping nr 011219, mille kohaselt hageja ja kostja leppisid kokku ruumide rendis ning kostja kohustuses tasuda selle eest hagejale renti 720 eurot kuus jooksva kuu 15. kuupäevaks (rendilepingu p-d 3.1 ja 3.3, dtl 46 – 48). (II) Rendilepingu nr 011219 lisa 1, millest nähtub, et hageja ja kostja on kokku leppinud rendi lõpptähtaega, milleks on 30.11.2023 (dtl 49). (III) Hageja pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2023 – 31.12.2024, millest nähtub, et kostja Ringipood OÜ on tasunud hagejale renti 720 eurot järgmistel kuupäevadel: 25.01.2023 (jaanuari eest), 25.02.2023 (veebruari eest), 25.03.2023 (märtsi eest), 25.04.2023 (aprilli eest), 25.05.2023 (mai eest), 25.06.2023 (juuni eest) ning 26.08.2023 (augusti eest) (dtl 70). (IV) Rendilepingu nr 011219 viivise arvestus, kus on välja toodud viivise arvestuse periood päevades ja summa kokku 720 eurot (dtl 73). Hageja on piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega.

5.Kostja vaidleb haginõudele täies ulatuses vastu. Kostja argumendid on järgmised: (I) Võlgnevust ei ole, sest hageja ei ole esitanud juulikuu eest arvet maksetähtajaga 15.07.2023 (dtl 58). (II) Kui kostja ja hageja rendilepingu lõpetasid 31.08.2023 ning kostja kolis välja, ei viidanud hageja mingilegi võlgnevusele (dtl 58). (III) Hilisem, s.o augustikuu arve on makstud ning sellel puudub igasugune viide võlgnevusele (dtl 58). (IV) Leping iseenesest ei ole kohustuse tekkimise alus, seda on algdokument ehk arve (dtl 76). (V) Üheksa kuud ei ole mõistlik aeg arve esitamiseks, eriti peale rendilepingu lõppemist (dtl 76).

MENETLUSE KÄIK

Viir OÜ esitas 04.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1440,00 euro saamiseks. Kohus tegi 07.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.05.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Ringipood OÜ esitas 20.05.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 06.06.2024 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Viir OÜ nõude Ringipood OÜ vastu Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus kohustas hagejat 06.06.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

Hageja esitas 13.06.2024 tõendid, põhjendatud haviavaldust aga ei esitanud. Kohus tegi 18.09.2024 teistkordse puuduste kõrvaldamise määruse. 2 (5)

2-24-116718

Hageja esitas 30.09.2024 korrektse hagiavalduse.

10.Kohus võttis hagi menetlusse 03.10.2024. Menetlusosalised vahetasid kirjalikke seisukohti, sh pidasid menetlusosalised kompromissläbirääkimisi. Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud. Kohus jätkas asja arutamist kirjalikus menetluses ning kohus lõpetas eelmenetluse 13.10.2025 määrusega ning määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade, menetluskulu nimekirjade ja seisukoha vastaspoole menetluskulude nimekirja esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas vaidluses on rendilepingust tuleneva nõude rahuldamise eeldused järgmised: (i)Poolte vahel on sõlmitud rendileping. (ii)Nõue on sissenõutav – s.o tasumise tähtaeg on möödunud. (iii)Kohustuse rikkumine – s.o rentnik ehk kostja on rikkunud tasumise kohustust. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamisreegli kohaselt peab eelmärgitud asjaolusid tõendama hageja.
12.Õigusnormid ja kohtupraktika. (I)

Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleneb rendilepingust (VÕS § 339 jj). VÕS § 341 kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). (II) VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. (III) VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (IV) Kohtupraktikas on märgitud, et üürileping on olemuslikult tasuline ning seega tuleb kostjal tuleb tasuda üüri, mis on samasuguse asja puhul tavaline (VÕS § 271 lg 1, § 28 lg 1, vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2024 otsus nr 2-21-16695, p 54).

13.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: o Hageja ja kostja vahel oli rendisuhe algusega 01.12.2019. o Rendi objektiks oli ruumid ja nendega piirnev õueala Tööstuse kinnistul aadressiga XXX XXX-i. o Pooled on rendilepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et rendi suurus on 720 eurot kuus. Rendi tasumise aluseks on antud rendileping. Sama lepingu p-s 3.3. on pooled kokku leppinud, et rentnik tasub rendisumma jooksva kuu 15. kuupäevaks. Tähtaegselt tasumata rendisummalt maksab rentnik viivist alates jooksva kuu 16. kuupäevast 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest kuni summa tasumiseni. o Poolte vahel sõlmitud rendileping on lõppenud 31.08.2023. o Pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses (tegemist on kahe äriühinguga).
14.Kohus tuvastas, et: 3 (5)

 

2-24-116718 Kostja ei ole tasunud hagejale juuli 2023 eest rendilepingus kokku lepitud rendisummat 720 eurot (hageja esitatud pangakonto väljavõte, dtl 70, tõend toodud käesoleva otsuse p-s 4.3). Hageja ei ole kostjale vaidlusaluse perioodi eest arvet nr 230703 esitanud, põhjendades sest tehnilise tõrkega, mille tõttu jäi vaidlusalune arve hageja e-kirja mustandisse ning ei jõudnud kostjani (dtl 32-37).

15.Kohus on käesoleva menetluse varasemas etapis menetlusosalistele selgitanud, et kostja poolt rendi tasumise kohustus tulenes pooltevahelisest rendilepingust ja täpsemalt selle p-st 3.1 ja 3.3 – jooksva kuu 15. kuupäevaks. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et tavapärane on, et seesugused lepingud on olemuslikult tasulised. Seega, iseenesest ei olnud kohustuse tekkimiseks vajalik arve esitamine – pooled olid rendilepingus kokku leppinud kostjapoolse kohustuse, s.o tasu maksmise, tähtpäeva. Ka nüüd, hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis (tõendite loetelu on kohus välja toonud otsuse p-s 4), ei ole kohus teistsugusel arvamusel. Seega, kostja kohustuse tekkimiseks ei ole vajalik arve esitamine. Kostja kohustus tasuda renti tuli pooltevahelisest rendilepingust. Hageja on tõendanud pangakonto väljavõttega, et kostja ei ole teinud hagejale makset 2023. a juulikuu eest, s.o on rikkunud oma kohustust ning see kohustus on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, s.o tasumata rendisumma tasumist.
16.Kohus analüüsib ka kostja vastuväidet, et üheksa kuud ei ole mõistlik aeg arve esitamiseks, eriti peale rendilepingu lõppemist. Kohus leiab, et olemuselt on kostja vastuväide suunatud nõude aegumisele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodu tähendab, et hagejal on kostja vastu suunatud ja sissenõutavaks muutunud nõude esitamiseks aega kolm aastat, s.o hageja võib esitada oma nõude kostja vastu ükskõik millisel ajahetkel nimetatud perioodi jooksul. Hagejal on seega õigus oma nõue esitada mh üheksa kuud pärast rendilepingu lõppemist.
17.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja kokku 1440 eurot, millest 720 eurot moodustab rendilepingust tulenev põhivõlgnevus ning 720 eurot sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 339 alusel. Menetluskulud
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.
19.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 280 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
20.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud.
21.Kohus rahuldas hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus loeb hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks (riigilõiv) kokku 280 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 tulenevalt tuleb hagilt hinnaga kuni 1500 eurot maksta riigilõivu 280 eurot, hageja on maksnud riigilõivu kokku 285 eurot, seega 5 eurot rohkem. Kuna hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, on tal õigus taotleda riigilõivu tagastamist enam makstud osas.

4 (5)

2-24-116718 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja