2-22-7662/15 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 kohaselt kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud pooled võlausaldajad, mistõttu on kohtu hinnangul täidetud VÕVS § 24 lg 2 sätestatud eeldus ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Vastuväite esitanud võlausaldajaid ei kohelda oluliselt halvemini võrreldes kahe ülejäänud võlausaldajaga. Vastavalt VÕVS § 1 lg 1 käesoleva seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. VÕVS eelnõu seletuskirja p-s 2.2 on muuhulgas märgitud: „Eesti füüsilised isikud on suure võlakoormuse tõttu sattunud makseraskustesse, millest väljatulek ja inimestele uue võimaluse andmine on riiklikult hädavajalik, ületamaks mh sellest tulenevaid majandus- ja sotsiaalpoliitilisi probleeme, mida tekitab suure hulga maksejõuetute isikute olemasolu.“ Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Võlgade ümberkujundamiskava täitmise üldiseks tagajärjeks on võlgniku vabastamine ümberkujundamiskavaga hõlmatud kohustustest, mis jäävad pärast kohustuste ümberkujundamist alles. Võrdluses pankrotimenetlusega tuleb pöörata tähelepanu pankrotiseaduses nimetatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, mille lõppeesmärk ühtib võlgade ümberkujundamise ning võlakaitse seaduses tooduga.

2-22-7662 Käesoleval juhul on võlgnik teinud ettepaneku vähendada kohustusi ning täita kohustused kuni viie aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. Alates 01.07.2022. a jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada üksnes TMS § 132 sätestatut järgides. Võlgnikul on kaks lasteaiaealist last. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnik täidab oma kohustusi võlausaldajate ees proportsionaalselt iga võlausaldaja nõude suurusega. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Esimene maksepäev on 10. juuni 2022. a. Võlgnik täidab oma kohustusi kuni viie aasta jooksul. VÕVS § 11 lg 2 sätestatust tulenevalt on lubatav erinevate võlgade ümberkujundamine erinevas ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 kohaselt võlgnik võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel, esitada kohtule taotluse ümberkujundmaiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Võlgnik on avaldanud lootust, et majandusliku olukorra paranedes saab ta tagasimakseid võlausaldajatele suurendada. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Võlgniku suhtes on 06.06.2022. a algatatud täiteasi PlusPlus Capital AS avalduse alusel tsiviilasja nr xxx lahendi täitmiseks (täiteasi nr 025/2022/2042). VÕVS § 20 lg 3 kohaselt avalduse meneltusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitementluse raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundmaiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. VÕVS § 20 lg 4 kohaselt võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku poolt antud tagatisest tulenevate õiguste teostamist ka enne ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist. VÕVS § 29 lg 4 kohaselt kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.