Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-1727
Kohtuasi
City Foxes Invest OÜ hagi JR Development OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
JR Development OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja JR Development OÜ (registrikood 11413188), seaduslik esindaja EL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta JR Development OÜ 14. juuli 2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14. juuni 2022 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-1727 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud JR Development OÜ kanda. City Foxes Invest OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.City Foxes Invest OÜ (hageja) esitas 2. veebruaril 2022 Harju Maakohtule JR Development OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 18 000 eurot, intress 900 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 126,25 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis alates
2.veebruarist 2022 tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22. juunil 2021 suulise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 18 000 eurot ning kostja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest 5% intressi laenuperioodi peale. Pooled leppisid kokku, et laen tagastatakse hiljemalt detsembris 2021. Laenu tagastamise tähtaeg oli seega 31. detsember 2021, kuid kostja laenu tagastanud ei ole. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
4.Kostja väidete kohaselt on ta valmis oma kohustusi täitma ja valmis allkirjastama vastava kokkuleppe. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 14. juuni 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 18 000 eurot, intressi 475,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,25 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt (18 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2. veebruarist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmise osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
6.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 22. juunil 2021 sõlmisid pooled laenulepingu ning hageja kandis kostja arvelduskontole 18 000 eurot selgitusega „laenuleping nr 20210622“. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
7.Hageja seisukohta, et poolte vahel oli kokkulepe tagastada laen detsembris 2021, kinnitab poolte 2022. aasta kirjavahetus. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Pooled ei vaidle, et laen on hagejale tagastamata.
8.Pooled ei vaidle ei intressimäära ega selle üle, et laenuperioodi eest 22. juunist 2021 kuni
9.Maakohus leidis, et hageja nõue kohtueelse sissenõudmiskulu 40 euro osas ei ole põhjendatud. Hageja ei ole kirjeldanud ega esile toonud ühtegi toimingut, mis on tehtud võla sissenõudmiseks.
10.Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, siis on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse
2-22-1727 esitamiseni 2. veebruarini 2022 põhinõudelt (18 000 eurot) 126,25 eurot ning edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest 2. veebruarist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub lugeda laenu sissenõutavaks muutumise kuupäevaks 2. mai 2022, mis on alus viivise arvutamiseks.
12.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on poolte kirjavahetuses räägitud võimalikust laenu tagastusajast, kuid hageja ei asunud laenu tagastamist nõudma enne 2022 jaanuarit, mis viitab, et lisaks kirjavahetusele oli pooltel täiendavaid kokkuleppeid. Täiendavate kokkulepete alusel saab lugeda, et laenulepingu lõpetamise avalduse esitamise tähtajaks on 2. veebruar 2022. Kuna laen kuulub tagastamisele kolme kuu jooksul alates avalduse esitamisest, siis muutus laen sissenõutavaks alates 2. maist 2022.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
14.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus 6. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
15.Kostja apellatsioonkaebuse väidetest on võimalik aru saada, et kostja vaidlustab maakohtu otsust viivise väljamõistmise nõude osas, sest kostja arvates muutus laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue sissenõutavaks 2. veebruaril 2022. Maakohus tuvastas poolte kirjavahetusele tuginedes, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja pidi hagejale tagasi maksma laenu 18 000 eurot detsembris 2021, s.o 31. detsember 2021. Pooled ei vaielnud maakohus selle üle, et laenuperiood oli 22. juunist 2021 kuni 31. detsember 2021, mil kostja oli laenusummalt kohustatud tasuma hagejale intressi. Kostja maakohtu järeldust, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline laenuleping, vaidlustanud ei ole. Kostja on apellatsioonkaebuses küll märkinud, et lisaks kirjavahetusele oli pooltel ka täiendavaid kokkuleppeid, kuid ei ole selgelt väitnud, et pooled oleksid leppinud kokku teistsuguses laenu tagastamise tähtpäevas kui 31. detsember 2021, ega toonud välja sellise kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Ainuüksi asjaolust, et hageja pöördus hagiavaldusega oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks kostja vastu maakohtusse 2. veebruaril 2022, ei saaks tuletada poolte ühist teistsugust täiendavat kokkulepet laenu tagastamise tähtaja osas, kui see on tuvastatud maakohtu otsusega. VÕS § 82 lg 1 alusel, kui kohustuste täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale kokku lepitud ja maakohtu poolt tuvastatud tähtajaks 31. detsember 2021 laenu tagastanud, siis ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes võimalik arvata, et peale kohustuse täitmise tähtpäeva poleks hagejal olnud õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 1. jaanuarist 2022.
2-22-1727
16.Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks varem menetluses väitnud, et lisaks hageja poolt asjas esitatud kirjavahetusele, mille alusel on tuvastatud poolte kokkulepe laenu tagastamise tähtaja osas, on poolte vahel veel täiendavaid kokkuleppeid, mille alusel saab lugeda laenulepingus laenu tagastamise tähtajaks 2. veebruari 2022. Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kuna kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et poolte vahel oli laenu tagastamise tähtpäeva osas täiendavaid kokkuleppeid, ei saaks ringkonnakohus asja lahendamisel seda väidet arvestada ega tuvastada, et kokkulepitud tähtpäev laenu tagastamiseks oli muu kui 31. detsember 2021 (TsMS § 652 lg 3 p 2).
17.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
18.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
19.Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ilmselt ei teki küsimust selle tagastamisest. Kui kostja on siiski riigilõivu tasunud, siis on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.
20.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.