Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-22-119852 2.5 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ-l Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

Menetluskulude jaotus Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 06.06.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Kxxxxx vastu 4226,43 euro saamiseks. Kohus tegi 10.06.2022. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Rxxxx Kxxxx esitas 20.06.2022. a nõudele vastuväite. 30.06.2022. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ning põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Lisaks kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ning esitama kostja kehtivad kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. OÜ Aktiva Finants esindaja Alla Žulinskaja ja kostja Rxxxx Kxxxxxsõlmisid 12.07.2022. a tsiviilasjas nr 2-22-119852 kompromisslepingu, mille esitasid allkirjastatult kohtule. OÜ Aktiva Finants esindaja Anni Kennedy esitas 25.07.2022. a kohtule tsiviilasjas hagiavalduse ning 26.07.2022. a hagiavalduse täienduse. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võla tunnistamise kokkulepetes tunnistatud võlgnevuse 3705,27 eurot, lepingutasu 340 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 242,03 eurot, kokku 4287,30 eurot, samuti mõista välja edasiulatuvad viivised. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 411,52 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

2-22-119852 TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 630 lg-le 2. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled sõlminud asja kompromissi pärast maksekäsu kiirmenetluse muutumist hagimenetluseks, seejuures on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 486 lg.4 alusel menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku § 430 ja § 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kompromiss poolte vahel on võimalik kohtu poolt kinnitada. Seega on hageja ja kostja vahel selles tsiviilasjas juba olemas jõustunud Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus ja kohus jätab TsMS § 371 lg.1 p.4 alusel hageja hagiavalduse sama nõude osas menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja kohustub hagejale tasuma hageja menetluskulude katteks 20 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu katteks 148,48 eurot. Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on peale poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut esitanud kohtule lisaks ka hagiavalduse ning tasunud täiendavat riigilõivu summas 411,52 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.