KairosInk OÜ hagi Fendu OÜ vastu võlgnevuse, kahju ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
14 418,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KairosInk OÜ (registrikood 12723235, asukoht Ümera 44-76, 13816 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (BIA Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx) Kostja: Fendu OÜ (registrikood 11140394, asukoht Tihase 33a, 10619 Tallinn, e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja KairosInk OÜ hagi kostja Fendu OÜ vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja KairosInk OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
2-21-19408 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.KairosInk OÜ (hageja) esitas 12.12.2021 Harju Maakohtule hagi Fendu OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 11 431,80 eurot, viivis 1941,87 eurot, kahju 130,20 eurot ning viivis 0,022% päevas põhinõudelt alates 13.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni (dtl 2-7). Hagiavalduse kohaselt on UAgentuur OÜ põhitegevusalaks hoonete ja korterite remont ja viimistlus. Kostja ja UAgentuur OÜ tegid koostööd alates juulist 2019. UAgentuur OÜ oli alltöövõtja, kostja töövõtja ja AS Merko Ehitus Eesti oli tellija. UAgentuur OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Pooled ei leppinud kokku töö valmimise tähtajas. Kostjaga koostöö jooksul teostas UAgentuur OÜ üldehitus- ja viimistlustöid objektil asukohaga Veerenni kvartal (hooned 2-6). Üldehituse käigus objektil UAgentuur OÜ lammutas, ehitas, paigaldas aknaid jm. Viimistlustööde käigus kattis vannitubade seinad plaatidega. Kokkuleppe alusel esitas UAgentuur OÜ kostjale andmeid, kui palju ruutmeetreid oli kaetud plaatidega ja kui palju lisatöid oli tehtud ning väljastas arve iga kuu eest. Kostja on jätnud tasumata kaks viimast arvet: 01.10.2019 arve nr 2019026 summas 7879,80 eurot (sisaldab käibemaksu) viimistlustööde eest, mis seisnesid plaatide paigaldamises ning 04.12.2019 arve nr 2019035 summas 3552 eurot (sisaldab käibemaksu) üldehitustööde eest, mis seisnesid selles, et UAgentuur OÜ töötajad sõitsid objektile, laadisid maha ja kandsid plaadid. UAgentuur OÜ ja kostja läbirääkimised asja lahendamiseks kohtuväliselt tulemust ei andnud, mistõttu pöördus UAgentuus OÜ kohtusse, esitades 28.07.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ts asjas 2-21122864. Võlgnik esitas 10.08.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus, tuginedes TsMS § 486 lg 1 p 1 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning 23.08.2021 kohtumäärusega andis UAgentuur OÜ nõude kostja vastu Harju Maakohtule hagimenetluses menetluse jätkamiseks. Kohtumenetluse jooksul loovutas UAgentuur OÜ nõude kostja vastu hagejale. 10.09.2021 saatis hageja kostjale UAgentuur OÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud nõude loovutamise teatise. 13.09.2021 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-21-122864 kohtule hagiavalduse kostja vastu. Kohus keeldus 12.11.2021 määrusega hagi tsiviilasjas nr 2-21-122864 menetlusse võtmast. 22.11.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks, mistõttu loeb hageja tagastamata maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu enda kahjuna, mis tekkis kostja süül, ja taotleb käesolevas menetluses seda summat kostjalt välja mõista. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt.
2.Hageja oma 12.01.2022 seisukohas kostja vastusele leiab, et tööd olid teostatud kvaliteetselt. Isegi kui UAgentuur OÜ töös oleksid olnud esinenud puudused, oleks saanud kostja vähendada UAgentuur OÜ-le maksmisele kuuluvat tasu vastavalt VÕS § 648, mitte aga jätta arved täielikult tasumata. Seoses 04.12.2019 arvega nr 2019035 täpsustab hageja, et üldehitustööd teostati erinevatel objektidel. Hageja väljastas arve nr 2019035 üldehitustööde eest, mille hulgas oli plaatide kandmine. Kostja ei täpsustanud, mis objektil oli korraldatud plaatide tõstmine teleskooplaaduri ehk upitajaga. Hageja selgitab, et ühel objektil olid plaadid pandud keldris ning UAgentuur OÜ töötajatele tuli neid sealt välja tuua oma jõuga. Hageja täpsustab, et arve nr 2019035 ei olnud väljastatud sõidukulude hüvitamiseks. Hageja märgib, et arve nr 2019035 juhul ei ole kostja esitanud pretensioone ka mõistliku aja jooksul. Kostja väide kohtumenetluse käigus, et „arvete esitamise aluseks toodud tööd välja mõeldud ja kunstlikult tekitatud“ ei oma mitte mingit tähtsust, kuna see ei ole tehtud mõistliku aja jooksul (dtl 128130).
3.Hageja saab kostja vastuväidetest aru, et kostja keeldus tasu maksmast, kuna tema sõnadel teostatud UAgentuur OÜ poolt tööd ei olnud eelnevalt kooskõlastatud temaga. Kui kostja ei
2-21-19408 esitanud UAgentuur OÜ-le nõudeid töö ümber teha, mille eest oli väljastatud arve nr 2019026, siis ei saa kostja väita, et UAgentuur OÜ ei tunnistanud praagi tegemist, ei soovinud parandada ega ümber teha enda ebakvaliteetselt teostatud töid. Seega arve nr 2019026 kuulub hageja hinnangul tasumisele täies ulatuses, kuna töö oli kostja poolt vastuvõetud. Arusaadav on, et töövõtja tegutses vastavalt tellija juhistele ja töövõtja on õigustatud esitama arveid oma töö eest. Hageja on seisukohal, et kostja võttis UAgentuur OÜ poolt teostatud ajavahemikul 01.10.201904.12.2019 tööd vastu ning arve nr 2019035 kuulub tasumisele (dtl 176-178).
4.Hageja palub kostjalt välja mõista käesoleva kohtumenetlusega seotud menetluskulu 1 610 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 650 eurot ning õigusabikulust summas 960 eurot (dtl 173-174) Kostja vastuväited
5.Kostja oma vastuses vaidleb hageja hagile vastu. Kostja ja UAgentuur OÜ leppisid kokku, et UAgentuur OÜ teeb jooksvalt nii palju töid kui jõuab. Tasumine toimus üks kord kuus, vastavalt selleks ajaks valminud töödele, mille kostja esindaja ehitusobjektil üle mõõtis ja vaatas. UAgentuur OÜ tööde ülevaatamine ja tasumine kostja poolt toimus enne kui tellija kostjalt töö vastu võttis ja aktsepteeris. Selle tulemusena tekkis UAgentuur OÜ poolt teostatud tööde seas, mille eest neile oli juba tasutud, palju praaktöid, mida nad oleksid pidanud parandama või ümber tegema. Vaatamata korduvatele teavitustele tegemata ja parandamata tööde kohta, tegi UAgentuur OÜ seda ainult mõnes kohas ja samas tekitades kostjale juurde lisakulu lõhutud plaatide ja koristamiskulude näol, mille maksumuse arvestas tellija kostja tuludest maha. Tulenevalt UAgentuur OÜ poolsest soovist mitte parandada ega ümber teha enda ebakvaliteetselt teostatud töid, siis kostja ei andnud rohkem töid UAgentuur OÜ-le teha. Seejärel esitas UAgentuur OÜ arved teostamata tööde ja oma praagi parandamise tööde kohta. Hageja väide, et arve seisnes selles, et UAgentuur OÜ töötajad sõitsid objektidele, laadisid maha ja kandsid plaate, ei saa vastata tõele, kuna tellija poolt oli objektil korraldatud plaatide tõstmine teleskooplaaduri ehk upitajaga ning selle töö maksumuse arvestas tellija kostja tuludest maha. UAgentuur OÜ töötajate sõitmine ei saa kuuluda kostja poolt hüvitamisele, kuna objekt asus Tallinna linnas ja oli kergelt ligipääsetav nii ühistranspordi kui ka oma transpordiga. Tulenevalt eeltoodust on arvete esitamise aluseks toodud tööd välja mõeldud ja kunstlikult tekitatud. UAgentuur OÜ poolt tegemata jäetud ja ebakvaliteetselt teostatud tööd tegi ümber ja lõpetasid osaliselt kostja ja osaliselt tellija, kes tasaarveldas sellega seoses temale tekkinud kulud kostjaga (dtl 32-35).
6.Kostja ei aktsepteerinud arvet ja esitas pretensiooni koheselt, mitte alles kaks aastat hiljem hagimenetluse käigus, nagu väidab hageja. Tellija on edastanud pretensioonid UAgentuuri poolt teostatud tööde kvaliteedi ja tegemata tööde kohta, mille eest UAgentuur arved esitas kostjale. Kostja on need pretensioonid edastanud UAgentuurile e-postiga koheselt peale teadasaamist. Hageja esitatud töötajate aruannetel puuduvad nii töö tellija ja/või kostja poolsed kinnitused ja kooskõlastused, mis kinnitaksid tööde teostamist, mahtu, kvaliteeti ja vastuvõtmist. Antud juhul ei tõenda need tööde tegelikku teostamist ega näita töö kvaliteeti. Samuti ei saa välistada tõendina lisatud töötajate aruannete hilisemat kunstlikult tekitamist. Arvete tegemise aluseks saab olla ainult reaalselt tehtud tööd ja füüsiliselt objektil mõõdetud ning ülevaadatud tööd, aga mitte kinnitamata ja kooskõlastamata aruanded. Tõele ei vasta hageja väide, et tööd olid teostatud kvaliteetselt, mis on kinnitatud kostja poolt pretensioonide puudumisega. Kostja on seisukohal, et tegemist on arvetega, mis on esitatud teostamata tööde kohta. Tööde eest, mis olid hageja poolt teostatud, on kostja ka tasunud. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et üldehitustööd teostati erinevatel objektidel, mille hulgas oli plaatide kandmine. Hagiavalduses on hageja märkinud, et arved esitati Veerenni kvartalis hoonetes 2-6 tehtud tööde kohta. Kostja leiab, et hageja poolt nimetatud töötajate sõitmine objektidele, plaatide maha laadimine ja kandmine ei kuulu eraldi tasustamisele. Tellija poolt oli objektil korraldatud plaatide tõstmine teleskooplaaduri ehk upitajaga, millega laaditi plaadid autolt maha ja tõsteti plaadid objektile ning selle töö maksumuse arvestas tellija kostja tuludest
2-21-19408 maha. UAgentuuri töötajate sõitmine objektile ei saa kuuluda kostja poolt hüvitamisele kuna objekt asus Tallinna linnas ja oli kergelt ligipääsetav nii ühistranspordi kui oma transpordiga. Plaatide pakist võtmine kõrvalruumist ja kätteulatamine plaatijale ei olnud eraldi tasu eest, vaid see pidi sisaldama plaatimise üldhinnas. Tulenevalt eeltoodust ei saa nimetatud tööd olla arvete koostamise aluseks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tööd on valminud, mistõttu ei saa olla tasu sissenõutavaks muutunud (dtl 146-149). Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11431,80 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 941,87 eurot, kahju hüvitis 130,20 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest. Hageja on tuginenud sellele, et talle on loovutatud UAgentuur OÜ ja kostja vahel 2019 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenev nõue. UAgentuur OÜ saatis kostjale tasumiseks arved nr 2019026 summas 7879,80 eurot ja arve nr 2019035 summas 3552 eurot, millised kostja jättis tasumata. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et arved on esitatud tööde eest, mida UAgentuur OÜ ei ole teostanud.
10.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
UAgentuur OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning kostjaga koostöö jooksul teostas UAgentuur OÜ üldehitus- ja viimistlustöid objektil asukohaga Veerenni kvartal.
-
UAgentuur OÜ on esitanud kostjale arve nr 2019026 summas 7879,80 eurot (dtl 12);
-
UAgentuur OÜ on esitanud kostjale arve nr 2019035 summas 3552 eurot (dtl 13);
-
Arvetest nr 2019026 ja 2019035 tulenev vaidlusalune nõue on loovutatud hagejale (dtl 9).
11.Kohus leiab, et hageja tasu nõue ei kuulu rahuldamisele, sest vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja suutnud välja tuua ega tõendada asjaolusid, milliseid tuleks tõendada lepingulise töövõtutasu nõude rahuldamise eeldusena. Kohtupraktika kohaselt ei teki ainuüksi arve koostamisest ja esitamisest arve tasumise kohustust (vt Riigikohtu 17. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10 ja 7. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 1415). Kohus selgitab, et ka asjaolu, et hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse teel, ei vabasta teda hagi aluseks olevate asjaolude esitamisest ja tõendamisest. Ka VÕS 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja andma uuele võlausaldajale üle kõik nõuet tõendavad dokumendid ja andma nõude esitamiseks vajalikku teavet.
12.Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise nõude esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles kokku leppisid. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et
2-21-19408 täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt töid vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal tõendada.
13.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et UAgentuur OÜ teostas kostjale töövõtulepingu alusel töid, kuid hagiavalduses esitatud nõude puhul oli hageja kohustus välja tuua ja tõendada, et pooled sõlmisid lepingu ka hagiavalduses väidetud tööde teostamiseks ning samuti oli hageja kohustus välja tuua, milliseid töid UAgentuur OÜ täpselt tegi.
14.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, vaidlusalused tööd vastu võetud või loetud vastuvõetuks.
15.Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate tasunõuete puhul rõhutanud, et tasunõude sissenõutavaks muutumise hindamisel peab kohus tuvastama, kas poolte vahelises lepingus lähtuti tasu sissenõutavuse puhul töö valmimisest või selle vastuvõtmisest (RK TKo 2-16-5851, p 16). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumis eeldusi ehk lepingujärgse töö tegemist ja lepingukohasust tõendama töövõtja (RK TKo 2-16-5851, p 23, 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude esitamisel tuleb kohtul kindlaks teha keskse tähendusega asjaolud ehk selle, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju tasu saama (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Neid olulisi asjaolusid ei saa kohtud ise tõenditest otsida, kui pooled neid esile toonud ei ole (samas, p 15).
16.Kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuleb hagimenetluses välja tuua pooltel (RK TKo 2-18-7948, p 16). Kui pooled ei too välja neid olulisi faktilisi asjaolusid, milliste esinemisega seob seadus õiguslikud tagajärjed, ei saa kohus neid asjaolusid ise tõendite alusel tuvastama hakata (RK TKo 2-17-15317, p 13.2).
17.Kohus 28.04.2022 kohtumääruses selgitas hagejale, et tal tuleb välja tuua nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid ning mida UAgentuur OÜ tegelikult tegi. Hagejal tuli välja tuua ning tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumine ehk see, millal kostja tööd vastu võttis või kuidas saab tööd lugeda vastuvõetuteks.
18.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja toonud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Käesoleval juhul ei pea kohus võimalikuks hageja nõude rahuldamist, sest hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi nõude rahuldamise eeldust. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliste tööde tegemises, millistel tingimustel ja millise hinnaga pooled kokku leppisid. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised tööd ta vaidlusaluste arvete eeldusena tegi ja millistele nõuetele need vastasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis tööd vastu. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks tööd lugeda vastuvõetuteks. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale tööd vastuvõtmiseks või edastas kostjale tööde vastuvõtmiseks akti. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud töövõtu tasunõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid, tuleb jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 11431,80 eurot. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue ja kahju hüvitamise nõue.
2-21-19408
19.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.