2-22-105154/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kostja ja Laenuandja sõlmisid 10.12.2018 lepingu nr IL10122018/0013, mille kohaselt võimaldas Laenuandja Kostjale laenusumma 1575,00 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ja Laenuandja sõlmisid 14.03.2019 Lepingu lisa nr IL10122018/0013-G1, mille kohaselt võimaldas Laenuandja Kostjale täiendava laenusumma 3600,00 €. Seega moodustas Lepingu lisa 1 kohaselt Laenu summa tagastamata osa kokku 5174,15 €. Kostja ja Laenuandja sõlmisid 02.03.2020 Lepingu lisa nr. IL10122018/0013-G2, mille kohaselt võimaldas Laenuandja Kostjale täiendava laenusumma 790,00 €. Kostja jättis laenu tagasimaksed ja intressid vastavalt maksegraafikule tasumata alates 12.12.2020 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 3148,11 €. Seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 3694,36 € ja tasumata intress summas 440,30 €. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, hoiatas Laenuandja 15.02.2021 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kuid kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Laenuandja laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 02.03.2021. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 22.07.2021, 11.10.2021 ja 10.01.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxxxxxxx. Seetõttu, juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 17.06.2021 loovutas Laenuandja oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Lepingu p 5.3 alusel kohustub Laenusaaja maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale juhul, kui ta ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt. Vastavalt lepingu p-le 5.3 kohustub Kostja tasuma võlgnetavalt summast viivist

määras, mis vastab Laenule kohaldatavale intressi määrale ja viivise arvestus on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 370 x 42,12% aastas = 1573,12 €. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni: 3694,36 € x 42,12% aastas = 1556,06 €. Hageja oma 22.04.2022 seisukohas ei nõustu kostja väitega vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimisest tulenevalt krediidi kulukuse määra puudumisest ja selgitab, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54% aastas ja krediidi kogukulu 2304,61 €, lepingu lisa 1 järgi on krediidi kulukuse määr 55,70% ja krediidi kogukulu 9193,32 € ning lepingu lisa 2 järgi on krediidi kulukuse määr 52,56% ja krediidi kogukulu 7643,75 €. Lepingu p 5 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijast Laenusaajale (laenu põhiosa, intress, lepingutasu), mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast. Krediidi kogukulu on kõigi tarbijast Laenusaaja poolt Laenu tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma, mis koosneb Laenu põhiosa maksetest, intressimaksetest ja Lepingutasust. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtutakse eeldusest, et Leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et laenusaaja täidab oma kohustusi Lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid ja tasusid, mis ei ole laenuandjale Lepingu sõlmimisel teada ning kulusid, mida laenusaaja peaks tasuma Lepingu rikkumisel. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Rahandusministri poolt kinnitatud valemist ja saadud tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja ka seetõttu on laenuleping tühine. Laenuandja on lepingu ja selle lisade alusel kostjale laenu välja maksnud ja kostja tasus lepingujärgseid osamakseid kuni 12.11.2020 ja alates 12.12.2020 osamaksest tekkis kostjal võlgnevus. Seega jääb Hagejale arusaamatuks, milles seisnes väidetav kostja petmine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja leiab, et nimetatud tehingut ei saa pidada kostja jaoks tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja esitas oma 06.04.2022 vastuses hagile vastuväite, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja Kostja seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis laenuandja Kostja avaldatud andmeid, AS Pensionikeskuse andmeid, teostas Kostja arvelduskonto analüüsi ning kontrollis Kostjal maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis. Creditinfo andmebaasi väljavõte tõendab, et esimene maksehäire tekkis Kostjal alates 11.11.2020. Hageja rõhutab, et samal ajal tekkisid Kostjal häired ka hagiavalduse aluseks oleva lepingu täitmisega, nimelt tekkisid Kostjal hilinemised osamaksete tasumisega alates 12.09.2020 osamaksest. Hageja juhib siinjuures tähelepanu, et 02.03.2020 lepingu lisa 2 sõlmimise seisuga olid Kostjal kõik osamaksed tähtaegselt tasutud või isegi tehtud ettemaksed tuleviku osamaksete katteks. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus esitada laenuandjale tõest infot tema krediidivõimelisuse hindamiseks (VÕS § 14 lg 1, § 4034). Vastavalt VÕS § 14 lg 1 peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Seega on nii laenuandjal kui ka laenusaajal lepingueelsetel läbirääkimistel tõese info esitamise kohustus ning laenusaajal tuleb laenu taotlemise protsessis avaldada laenuandjale relevantset, täielikku ja õiget teavet oma finantsiliste võimaluste kohta, et laenuandja saaks hinnanata laenusaaja krediidivõimelisust ja võimekust laen tagasi maksta.

Kostja vaidleb hagile vastu järgmiste peamiste argumentidega: 1) leping on tühine; 2) hageja ei ole kostja võlausaldaja; 3) rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, uut graafikut pole koostatud; 4) tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; 5) nõue on ebaselge ja tõendamata; 6) kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet ning leiab, et hageja poolt esitatud nõue ei ole õige, on põhjendamatu ja kostjat kahjustav ning ebaselge. Hageja oma hagis ei selgita nõude kujunemist ja kostja laekumiste jaotust. Hageja oma hagis ei selgita, millal ja millises summas on talle kostjalt raha laekunud ning milliste võlgnevuste katteks on ta seda liigitanud – põhivõla, intressi ja muude nõuete katteks. Kostjaga sõlmitud leping vastavalt VÕS § 4031 lg-s 1 ja §-s 404 sätestatud tingimustele ja leping on VÕS §-st 408, eelkõige lg-st 1 tulenevalt, tühine. Kostjaga on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 404 sätestab tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikud andmed. VÕS § 404 lg 21 sätestab, et käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Lepingust puuduvad krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Eeltoodust tulenevalt on kostjaga sõlmitud leping tühine. Kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded. Selline tehing on tühine ja

kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on antud tehing vastuolus VÕS § 113 lg 6. Kostja hinnangul krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja ka seetõttu on laenuleping tühine. Hageja kohustus on hagi aluseks olevate laenulepingute kohta oma nõude kujunemise detailseid aritmeetilisi arvestusi esitada, arvestades kostja teostatud laekumisi. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on nõude arvestamisel üritanud sisse nõuda kõik võimalikud lepingust tekkivad kõrvalnõuded, liigitades kõik maksed, mis kostja on teinud, enda kasuks VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud nõudeid eirates. Hageja on ära kasutanud kostja rasket olukorda ning hoolimata sellest, et kostja on tasunud piisavalt palju, siiski üritab kostjalt veel kõikvõimalikke tasusid kätte saada. Hageja on arvestanud kostja tehtud maksed endale kasulikumal moel. Hageja on nõudnud võlga, mis on kostjat kahjustav ja liigkasuvõtlik. Kostja hinnangul krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja see tõttu on laenuleping tühine. Hagiavaldusele lisatud 22.07.2021 loovutamisteate kohaselt loovutati hagejale hagi aluseks olevast laenulepingust tulenev nõue. Juhul kui kohus nõustub, et laenuleping on tühine, ei kuulunud algsele võlausaldajale laenulepingu alusel mingit nõuet, sest tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole laenuleping tühine, vaidlustab kostja hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Kostja oli makseraskustes ja tal olid maksehäired. Krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust. Krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga lepingu tühisuse suhtes, tuleb eeltoodust tulenevalt kohaldada VÕS § 408 lg-t 4, mille kohaselt samuti ei võlgne kostja hagejale rohkem kui saadud laenu tagastamise ja intressi 0 % aastas ning hagejal on kohustus kostjale uus maksegraafik koostada. Juhul kui kohus loeb lepingu siiski kehtivaks, tuleb lepingule VÕS § 408 lg 4 alusel kohaldada VÕS § 94 intressimäära 0 % aastas, kuivõrd krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused kujutavad endast samuti VÕS § 408 lg-s 4 nimetatud andmeid krediidi kulukuse määra kohta e on krediidi kulukuse määra puudutavad andmed. Intressimäär 0 % aastas kuulub kostja arvates kohaldamisele ka VÕS § 404 lg 2 p-st 2, 4031 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 ning VÕS § 408 lg-st 4 tulenevalt seetõttu, et lepingus puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga lepingu tühisuse või 0 %-lise intressimäära kohaldamise suhtes, sõltub kostja intressi maksmise kohustuse suurus õigesti avaldatud krediidi kulukuse määrast. VÕS § 408 lg 9 kohaselt kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, alaneb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. Käesoleval juhul on väljaspool kahtlust, et krediidi kulukuse määr ei ole avaldatud õigena, kuna krediidi kogukuluna ei ole arvestatud lepingutasuga ja kuna lepingutasu pidi krediidi kulukuse määra suurendama. Hagimenetluses on hageja kohustus oma nõuet põhistada ja tõendada. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale. Kostja esitab vastuväite põhivõla nõudele, vaidlustab laenusumma kättesaamise ja sellest tulenevalt ka kõrvalnõuded. Kuivõrd kostja on vaidlustanud põhivõla nõude põhjendatuse, vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele. Viivise nõue saab õige olla vaid juhul, kui see on arvestatud õigelt põhivõla summalt.

Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga. Viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Asjaolu, et hageja nõuab viivist intressimääraga võrdse määra alusel, on siiski kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivis on tühine. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude saadetud kirjade eest. Kostja ei ole saadetud kirju kätte saanud. Hageja peab tõendama kirjade kättesaamist kostja poolt. Laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Hagiavaldusest nähtub, et kostjapoolsete maksete tasumata jätmise tõttu öeldi laenulepingu kostjaga üles. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid ega meeldetuletusi saanud. Seetõttu ei ole lepingust tulenev võlg täies ulatuses sissenõutavaks muutunud ja seda ei saa hagis nõuda. Hagis nõutud summad ei lange kokku ka maksekäsu avalduses nõututega. Hageja poolt esitatud maksekäsuavalduses ja hagiavalduses kajastatavad nõude summad on erinevad. Hageja peab selgitama millest tuleneb erinevus. TsMS § 376 lg 1 kohaselt ei ole andnud kostja hagejale nõusolekut hagi aluse võimalikuks muutmiseks. TsMS § 376 lg 4 p 2 mõtteks on lubada üksnes nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude ebaolulisi muudatusi. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega (RKTKm 28.05.2008 nr 3-2-1-48-08, p 14). Ebaselge on ka nõude loovutamise aeg. Laenulepingu ülesütlemise teatises on märgitud, „hoiatame, et juhul, kui laenusaaja ei tasu viidatud tähtaja jooksul võlgnevust või pooled ei jõua muule kokkuleppele, loovutab laenuandja nõude 09.03.2021..“. Loovutamise teatises on aga märgitud, et „omandiõigus nõudele on PlusPlus Capital AS-le üle läinud 17.06.2021“. Loovutamise teatis on aga 22.07.2021 kuupäevaga. Seega jääb ebaselgeks, millisel kuupäeval on tegelikult nõue loovutatud. Hageja on kostja suhtes käitunud pahatahtlikult. Hageja töötaja on käinud kostja kodus ja nõudnud hagi aluseks oleva võla osas võlatunnistuse allkirjastamist kostja poolt. Võlatunnistusel kajastus võlgnevus üle 11000 euro, olukorras kus kostja on laenu saanud 5890 eurot ning on seda ka tagastanud. Võlatunnistuse mitteallkirjastamisel ähvardas hageja töötaja kostjat temale kuuluva sõiduki äratoimetamisega võlgnevuse katteks. Kostja, olles hirmunud, allkirjastas hageja poolt vormistatud võlatunnistuse, kuid hageja ei ole võlatunnistuse eksemplari kostjale andnud. Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud tagasi nõudma ainult antu. Kuna krediidiandja on rikkunud ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid, on kostja õigustatud nõudma intressi vähendamist seadusjärgse määrani (lepingu sõlmimise ajal oli intressimäär 0%), seega tuleb kostja tehtud maksed arvestada laenusummast maha ning võlajäägiks pidada 0,00 eurot. Lisaks laenusummale peab tarbijakrediidileping sisaldama hulga muid tingimusi peale laenusumma (VÕS § 404 lg 2), mille kõigi suhtes peab tarbija tegema kirjalikult taasesitatavas vormis heakskiitva tahteavalduse, et leping oleks sõlmitud. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab kostja tahteavaldus olema kirjalikult taasesitatavas vormis. Juhul kui kohus mistahes alusel leiab, et lepingule kohaldub intressimäär 0 %, pidi kostja maksegraafiku täitmiseks tegema vaid põhiosamaksed. Lepingu ülesütlemise sisuga oleks kostjal pidanud olema tasutud kõik põhiosamaksed. Kostja on saanud laenu 5890 eurot ning teostanud tagasimakseid summas 6213,20 eurot. Seega on kostja tasunud 323,20 eurot rohkem. Seega ei olnud laenuandjal õigust laenulepingut makseviivituse tõttu üles öelda, ülesütlemine rikkus VÕS § 416 lgs 1 sätestatud imperatiivset piirangut ja on seetõttu tühine. Hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta. Eeltoodud põhjustel ei olnud alust kostjale ka tasulisi meeldetuletuskirju saata, nende eest tasu nõuda ega makseid sissenõudekulude katteks arvestada.

kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks tsiviilasja menetluskulude välja mõistmist: riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 960 eurot (16 tundi, tunnihind 60 eurot), samuti mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja leiab, et hageja nõue õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) osas on põhjendamatu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud menetluskulude kandmist esindaja kontole. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud nõude maksekäsu avalduse ja vastuväite koostamiseks, kohtule vastuväite esitamiseks; asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ja selle lisade tutvumiseks, analüüsimiseks, hagivastuse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks), koostamiseks ning vastuse kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimiseks); kliendi nõustamiseks; täiendavate seisukohtade koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning kohtusse esitamiseks; hageja seisukohtade ja nende lisadega tutvumiseks; kokku 25 tundi ja 20 minutit, maksumusega 1415,50 eurot. Seega taotleb kostja määrata käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskulude suuruseks 1415,50 eurot ja mõista see kostja kasuks välja hagejalt; samuti mõista hagejalt menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja õigusabi maht on ülepaisutatud. Kostja on mitmes menetlusdokumendis korranud oma seisukohti (mh asjasse puutumatut), samuti on dokumendi koostamisele kulunud aeg ebamõistlik. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et esitatud õigusabikulud on põhjendatud, arvestades nii tsiviilasja mahtu kui ka poolte esindajate tunnihinda. Hageja on teinud vajaliku kulutuse tasutud riigilõivu kokku 665 eurot. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1625 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista seega 80% ehk 1300 eurot.